Tasapisi, pisitasa

Just niiviisi sammub sel aastal märts ja selmoel ta ka endale kevadet ligemale laseb. Tegelikult on märts poole peale saanud väga kiirelt, kuid muutused õues on visad saabuma. Muutused kevade poole. Suuremat osa mandrimaad katab endiselt toekas lumikate ja ei taha ta alluda ei vihmale ega päikesele. Vähehaaval on ta küll madalamaks vajunud, kuid nii mõnelgi ööl, pimeduse varjus, end taas tüsedamaks kasvatanud. Suusasõbrad rõõmustavad ja käisin isegi laupäeval veel Alutaguse maratoni sõitmas.

Aga märts mulle väga meeldib. Meeldib siis, kui päeval päike särab ja räästas tilgub, öö aga muudab kõik krõpsuks ja osoon tahab viia meelemärkuse. Viimane muidugi piltlikult. Selged märtsi hilisõhtud on aasta kõige värskemad! Mõned sellised päevad on ka sel aastal olnud, kuigi vähevõtu. Märtsi ennast on veel järel poole jagu ning ehk tuleb selliseid päevigi lisaks, kuid talv ise saab juba viie päeva pärast otsa. Kalendri järgi.

Kui hoolikalt ringi vaadata, siis kevadisi märke siin ja seal natuke ikka on. Sellist varakevadet, nagu möödunud nädalal saartel nägin, mandrilt muidugi hetkel ei leia, kuid valged õied olid nädalavahetusel olemas Virumaal Oandul kui ka Tallinnas botaanikaaias.

Oskuslikult kevadisse päikeselaiku istutatud lumikellukesed on Oandul juba lumest vabad/ Smartly placed snowdrops bloom earlier in sunny, snow free spots while rest of the garden might still rest in deep snow

Galanthus nivalis, Oandu, Estonia

Tallinna Botaanikaaia lumikellukeste kogu kasvab laia lehisevõra all. Päikest sinna palju ei paista ja nii oli pühapäeval seal veel lumevaip katmas. Aga esimesed vaprad valged õied rajasid sealgi teed valguse poole. See on hämmastav jõud, millega nad end läbi külmunud maa ja kõva lumekooriku suruvad. Imetlusväärne. Ja igatipidi ilus.

Vaprad/ Brave Ones

Kõike trotsiv loomine/ Creation of against all odds

Käisin vaatasin ka vinavad lumeroosid üle. Nemadki on ärganud. Mõnda taime on ka talvised pakased pisut näpistanud, kuid üldmulje neist oli hea. Samuti ühed imetlusväärselt vaprad taimed.

Vinav lumeroos/ Helleborus foetidus, Tallinn Botanic Garden

 

Botaanikaaeda läksin ma muidugi orhideenäitust vaatama. Aga see ei olnud miskitpidigi huvitav. Palju inimesi ja vähe orhideesid. Väljapanekud vaesed ja kujunduselt ilmetud. Tõttöelda olin pettunud. Pilku püüdis hoopis üks pelargoon või lõunamaine kurereha, mis oli suur ja ilusaid väikseid lillasid õisi tihedalt täis. See köitis pilku ja pani imetlema. Silma jäi ka veel odalill, mis sätib end õitsema ja on tohutu suure õievarre kasvatanud. Tahaks teda täisõies näha. Kasvuhoonete lopsakus aga oli ka tore vaadata.

Orhideenäituse kõrghetk/ Highlight of orchid show - some geranium in full bloom. The rest was old same old, not worth capturing

Subtroopika üldvaade/ General view of sbutropics, Tallinn Botanic Garden

Odalill/ Doryanthes about to bloom  

Reedel saan üle väga pika aja maale minna. Eks näis, kas mõni lumikelluke ka seal juba õitseb ja mind ootamas on. Mina ootan igal juhul väga!