Mäleta, mäleta, mäleta, sest see on eriline!
Sest millisel teisel aastal on olnud jaaniõhtut ilma ühegi sääseta, ilma ainsamagi sääseta! Ei ühtegi kihulast ega muud ihunärilist. Ja niiviisi praktiliselt kogu kevade. No mõni üksik sääsk ikka on sattunud mu teele, kuid need on olnud harvad juhused. Ja milline oli võrdluses möödunud kevad ja suvi sääkede mõttes??! Üks lõputu uputus! Ei tea, mis nendest sääskedest niiviisi üldse saab, kui neid terve hooaja üldse ei ole. Kas on ka edaspidi vähem ja taastumine võtab aega?! Mis on selle laiem mõju, kui nii lai toiduallikas ükshetk on lihtsalt puudu? Nagu ikka, rohkem küsimusi kui vastuseid. Ehk need tulevad ajapikku.
Iga aasta, iga aastaaeg on toonud mingi oma näo, mingi oma üllatuse või erisuse. Selline on siis see kevad. Sääsevaba. Tasuks meelde jätta.
Teemavahetus. Kuigi ma olen oma huvides viimasel ajal võsa ja varju poole olnud, siis üks uus süvenev kirg kisub mind taas päikese kätte. Kui ma nägin Sarah Price Chelsea Flower Show 2023 võistlustööd Nature Landscapes Garden, olin ma hetkega tehtud! Kruusased-kuivad aiad on mu tähelepanu köitnud ka varemalt, kuid seekord need iirised! Nende lõksu mu süda langes, koheselt! Ei teadnud ma veel siis, et tegemist on Cedric Morrise aretistega, ei teadnud, et nad kõik tulevad Morrise kuulsast kodust ja aiast Benton End ja et nad kannavad kõik seda sünnipaika oma nimes. Ei teadnud ma siis ka Cedric Morrisest endast veel midagi.
 |
| Cedric Morrise iirised Benton End'ist/ Cedric Morris bearded irises from Benton End |
Iirised Sarah Price võistlusaias olid kõrged, õhulised, pastelsed, imeliste pehmete värvidega. See oli kohene äratundmine - need on minu taimed! Aga kuivõrd võimalik on see, et fööniksina tuhast tõusnud iirised, kantuna tohutust Chelsea menust võiks jõuda ühe kauge põhjamaa unistava poisikese aeda?! 2023. aastal neid loomulikult polnudki veel kuskil saada, siis aga tahtsid neid kõik! Mõni aasta hiljem on siiski uskumatu tõeks saanud - meie aias on mõned Bentoni iirised. See on väike ime.
Minu loodetavasti kasvavas kollektsioonis on:
 |
| Iris germanica 'Benton Susan' |
 |
Iris germanica 'Benton Menace'
|
 |
| Iris germanica 'Benton Menace' |
 |
| Iris germanica 'Benton Diedre' |
 |
| Iris germanica 'Benton Diedre' |
 |
| Iris germanica 'Benton Caramel' |
 |
| Üheskoos/ All together |
 |
| Minu väike Cedric Morrise iiriste kollektsioon/ My little collection of Cedric Morris Benton irises |
Omaette väike ime on ka nende iiriste seekorde õitsemine. Saabusid nad ilusate suurte rohtsete taimedena aprillis. Pottidega said nad pandud kasvuhoonesse, kuid paraku tulid veel aprilli lõpu külmad kasvuhoonesse sisse ja näpistasid lopsakat rohtset kasvu. Taimed jäid väga põdema, hakkasid kolletuma, eriti kesksed õievarrealgmeid kandvad lehvikud. Aga ükshetk, saanud tagasi värske õhu ja päikese kätte, tuli taimede elujõud tagasi ja isegi kuhtunud lehvikutest tärkasid ikkagi õievarred ja õied. Minu suureks-suureks rõõmuks.
Mitte vähemolulised ei ole minu lapsepõlve iirised. Kahvatukollased ja suitsused lillad. Ja siis minu kõige esimene ostetud taim üldse - ka ikka iiris, pruun ja kohev. Mäletan, kuidas ma selle varateismelisena Viljandi turult ostsin. Müüja käskis maha istutades õievarre ära lõigata, aga mina ei mõistnud kuidagi sellist brutaalsust. Istutasin ikka õievarrega koos ja ligi 30 aastat hiljem on see iiris jätkuvalt minuga.
 |
| Lapsepõlveiiris - 'Flavescens'/ From my childhood - Iris germanica 'Flavescens', still very dear to me |
 |
| Ka ilmne pärandsort, kuid kahjuks ilma nimeta/ Also from my childhood, some nameless heirloom bearded iris cultivar |
 |
| Kõige esimene taimeost üldse/ My very first plant purchase, some 30 years ago as a budding teenager |
Iiriste seas meeldivad mulle vaid vanad pärandsorid ja ajaloolised aretised. Kõik uus, kirgas, säbruline... see kõik jätab mind hetkel täiesti külmaks. Kõik need, kes minuni jõudnud, need jäävad, kuid mingeid uusi sorte-aretisi ma kindlasti koguma ei hakka.
 |
| Ülirikkalikult õitsev 'Margarita' pikas peenras/ Profusely blooming Iris 'Margarita' in Long Border |
Ja ei saa unustada, et juunis õitsesid ka siberi iirised.
 |
| Siberi iiris/ Iris sibirica |
 |
| Püsikupeenar/ Perennials Bed |
Enne jaanipäeva puhkes ka esimene roos - David Austini 'Torrering by Gently'. Ilus ja armas roos, ilmselt minu lemmik. Just oma lihtsuses. Sellisena kõlbaks teda panna ka kooslustesse teiste püsikutega, aga meil on ta roosipeenras koos teiste kollaste roosidega. Nüüdseks puhkevad juba ka teised.
 |
| Rosa 'Tottering by Gently', the first rose to bloom our garden this year |
 |
| Rosa 'Tottering by Gently' |
 |
| Rosa 'Tottering by Gently' |
Sama ilus kollane on pikas peenras viltune lauk.
 |
| Viltune lauk/ Allium obliquum |
Kollasele on ilus vastukaal.taevasinine.
Ta kasvatavat aias taevakarva moone, teda eraldada nende seast on võimatu.
Kui tänaval või turul müüb neid kauneid moone,
siis ise on ta vanaks eideks moondunud.
...
Kui keegi kusagil taevakarva moone müüb iial,
ta on Liia-Popsa-Piia-Greta-Viinuski-Maria.
/Joel Seinfeld, Saarepiiga/
 |
| Taevasinine moon/ Meconopsis 'Lingholm' |
 |
| Meconopsis 'Lingholm' |
Juuni on õnneks võrreldes maiga olnud aiale ja taimedele leebem. Sadanud on piisavalt. Isegi aiavili kasvab. Kartul õiteseb, sibul on päris ilus. Hernes tuli tüüpiliselt üles laiguti-paiguti ja aeduba halvasti ja lattuba praktiliselt üldse mitte. Aga esimene tomat läks kasvuhoones punaseks juba nädal enne jaanipäeva ja ka see on meile erakordne. Nii vara justkui pole kunagi varem olnud.
 |
| Kasvuhoones pööripäeval/ Tomatoes in the green house on Solstice day |
Juuni on olnud veel kiirem ja intensiivsem kui kogu varasem kevad enne. Seetõttu pole siia jõundnud sissekandeidki tegema. Mis on halb. Pean ennast parandama!
Ilusat suve meile!
