Tenerife koduaedu

Veebruarikuu on lõpusirgel ja pikk on see sirge sel aastal - terve päeva pikem kui tavaliselt. On liigaasta, on 29. veebruar. Seega on igati paslik veel heita pilku tagasi mööduvale kuule ja see pilguheit läheb seekord päris algusesse. Külastasin jaanuari viimastel ja veebruari esimestel päevadel Tenerifet. Kanaari saartele sattusin esimest korda ja tõttöelda polnud mul erilisi ootusi, sest millegipärast olin pähe võtnud, et mind ei köida vahemerelised ja kõrbelised taimekooslused ning seega mul pole seal suurt midagi vaadata. Vaid palet päikese poole pöörata. Ah kui meeldiv on positiivselt pettuda ja meeldivalt üllatuda! 

Mul olid kindlad asjad, mida Tenerifel ära näha ja teha. Teha kindlasti üks või kaks matka mäkke, ronida päris vulkaanile, laskuda laava koobastesse... seega aedade osas võtsin vabalt, et mis ette jääb ja silma hakkab, on vaid boonuseks. Ei hakkanud eraldi seepärast ringkäike tegema ja iseloomulikumaid näiteid otsima. 

Kuna iluks suudab igaüks endale kasvõi õitsva lillepoti trepile panna või isegi jupikese peenart luua, siis köitsid mind seekord hoopis enam tarbeaiad, kuidas inimesed on osanud ja suutnud luua vilja kandvaid aedu ka üsna järskudele vulkaani nõlvadele, kus napib vett ja pinnast ning juurdepääs on nii pagana keeruline. Algupäraselt elatatigi ennast saarel põllumajandusest (nii uskumatu kui see ka ei näi), kuid nüüd on valdav turismimajandus ja väga palju endisaegseid väikseid terrassiaedu on unustuse hõlma vajunud. Seda meeliülendavamad olid need leiud, kus agraarelu veel alles. 

Aed Tenerifel/ A Garden on Tenerife Island

Ehk kõige piltpostkaardilikum nähtutest. Tegelikult suuri tsitruselisi ei kohanud väga sageli aedades, sest eks suured puud tahavad sügavamat pinnast, aga seda tõesti napib. Teades, kui magusad on need apelsinid seal, siis võib-olla jäi see üheks "unistuste aiaks".

Terrassid, veesüsteemid - aiandus lõunamaisel vulkaanisaarel/ Terraces, watering systems - gardening on southern volcanic island

Apelsiinipuud ja viinapuud/ Orange trees and grape vines

Üks mägine majapidamine/ One rural household on volcano 

Üks teine aed, seal samas kohe kõrval. Hoopis väiksem, kitsamal terrassil paiknev, aga nii tuttvaid toidutaimi kandmas. Nagu koduaed. Kartul, kapsas, salat, porrulauk... kaunistuseks päevalilled... ja näiliselt päris ehtne muld, mitte mingi vulkaanitolm. 

Väike koduaed/ Little kitchen garden 

Vaade teiselt poolt, terrassi võrra madalamalt/ A view from the other side, from lower terrace

Kuskil samas naabruses, vaid viigikaktus on jäänud/ Somewhere close by, only prickly pear cactus has remained 

Järgmiseks üks pisiaed, hoonetekompleksi sisehoovis. Eestlaste kodu. Kõigest napp peenrake ukse ees - aga ometi on selles kogu aiamaailm - ilulilled, tarbetaimed. Ühtaegu olid õitsemas iirised ja valmimas maasikad, rääkimata kuumadest tšillidest ja teistest maitsetaimedest, mis al fresco einete juurde nii hästi ära kuluvad.

Pisi-koduaed/ Miniature garden in court yard. 

Iirised, tšillipiprad ja jõulutähed rõõmsalt koos/ Bearded iris flowering alongside chilly peppers and poinsettia

Vabaõhumaasikad veebruaris/ Garden strawberries in February

Kui eelmised aiad olid saare lõunapoolsetelt nõlvadelt, kus aasta ringi valitseb kuiv subtroopiline kliima, siis järgmised leidsin põhjanõlvalt, loorberimetsade vahelt. Sealsed talved on oluliselt jahedamad ja niiskemad, mistõttu ka taimestik on oluliselt lopsakam ja rohelisem. Meie külastuse ajal küll polnud ilmal mingit vahet, sest valitses Calima (kaliima e siroco), peentolmune tuul Sahara kõrbest, mis muudab õhu pisut suduseks, kuid tõstab temperatuuri paari kraadi võrra. Kõikjal valitses 25-27 kraadi sooja ranniku kõrgustel. Mujal sõltuvalt kõrgusest - Teide vulkaani otsas vaid +5. 

Loorberimetsa aed - kartul, kapsas, apelsiin ja banaan/ Sheltered garden in bay leaf forest - potatoes, brassicas, oranges and bananas

Värsked vaod/ Fresh furrows

Lopsakus/ Lushness

Järgmine aed järsul mäenõlval oli ehk vaid poolteist-kaks meetrit lai ja mõni meeter pikk. Vaid kolm vagu, kahel äbarikud põldoad ja kolmandal mingid kallataolised taimed. Väravas üks kõrvits. Nii ta oligi. Ei ühtegi majapidamist läheduses. Kes teda peab, millise eesmärgiga, ei tea. 

Aiavärav/ Garden gate

Ja aias sees - kolm peenart - põldoad ja kallad/ Miniature garden on steep slope - just three beds, broad beans and some unknown broad leaf plants

Jõudes tagasi lõunanõlvadele, nägime mõnel pool ka pisut avaramaid maalappe, et mitte öelda põlde. Põlde on üllatuslikult Tenerifel ka - kuid need on valdavalt banaaniistanduste all. 

Toomtmisaed/ Productive garden on southern slope of Tenerife 

Mägiaiandus/ Gardening in mountains 

Kellele avaramaid põlde ei jagunud, pidi leppima kitsamate toestatud terrassidega. Paraku tänaseks suures osas maha jäetud/ Narrow terraces for food production on steeper slopes. Unfortunately abandoned mostly by modern day. 

Killuke iluaeda põllumajandusmaastikus/ Piece of flower garden on productive terraces.

Siilukesed põlde piimalillenõlvade vahel/ Narrow fields on slopes otherwise covered by succulents 

Terrassipõllundus/ Agriculture on terraces

Ja lõpetuseks tagasi põhjanõlvale, kanaarimännimetsadesse. Need levivad mõõduka temperatuuri ja niiskusega kõrgemas vööndis. Ka on alustaimestik siin lopsakas - kui just metsatulekahjud pole ära võtnud. 

Männimetsa aed/ A garden in canary pine forest

Majapidamine/ A household

Ja lõpetuseks üks kanaarisaarte tunnustaimi - jõulutäht! Ühes päris moodsas kodus. Ja neid oli saarel muidugi palju, aga minu tähelepanu köitsid pigem talupoglikumad majapidamised.  

Pärast jõule - jõulutähed/ After Christmas, poinsettias still fresh!

Kokkuvõttes, kõik minu kahtlused lõunamaise vulkaanisaare taimestiku ja aianduse kasinusest ja piiratusest hajusid. Jah, nii mõnigi aspekt selle juures on keerulisem, kuid teisalt jälle tulutoovam. Aialapid võivad olla küll väga väikesed ja nõuda ohtrat niisutamist, kuid samas on võimalus neilt saada aastas kuni kolm saaki. Antagu mulle vaid lapike maad ja ma võiks seal hakkamagi saada!

Kukesammud kevade poole

Ma ei varjagi fakti - ootan kevadet! See talv on lihtsalt juba liiga pikk. Ja viimasel ajal isegi liialt mittemidagiütlev - ehk siis üksluine. Kuigi jah, ilm ikka pakub veel üllatusi ja ennenägematuid asju. Sel nädalal oli neid asju isegi kaks. Esmaspäeva õhtul linna sõites tunnistasin kuskil Võhma kandis pilti, kus oli tuisk ja vihmasadu korraga. Lumeviirud jooksid üle maantee, tuuleklaasile ja tuledevihku langesid samal ajal sätendavad vihmapiisad. Külma oli 4 kraadi. Jäävihm tuisus. 

Kaks päeva hiljem, kolmapäeva hommikul Pärnus nägin ahastuses autoomanikke oma sõidukeid vaevaliselt jääst puhastamas. Esiklaasidel lasus vähemalt sentimeeri paksune jääkiht - taaskord jäävihmast. Vaesekesed, need kes nii hommikut pidid alustama.

Sellise heitlikuna ongi see nädal läinud. Läänest on oodata uut vihmasadu, millele pühapäeval järgneb taaskord külmenemine.

Väheldane lumeseis veebruari esimesel poolel/ Rather poor state of snow in first half of February

Sulad, vihmasajud ja nendega vahelduvad külmalained on viinud suurema osa lumest meie mail ja katnud pinnad jääkilbiga. Pigem halb talvetegur taimedele. Uus sula, uus vihm ja uus vesi, mis taaskord siis ka külmuda ähvardab, kasvatab vaid seda kilpi. 

Aias on lumevabu laike, aga valdavalt on paarisentimeetrine kihike ning mõnel pool paksemaid tuisuvaale. Mõnel pool on märgata tärkavaid ninakesi. Õnneks veel suhteliselt vähe, sest kes teab, mida talvel võib lisaks plaanis olla. 

Kes märkab tärkavaid lumikellukesi/ Can you spot emerging snowdrops?

Amuuri adoonise pungad/ Emerging Adonis amurensis

On see nüüd rahutu aedniku sündroom või siis siiras soov laiendada oma varakevadiste lillede kollektsioone, igal juhul tuleb tegutseda südatalvel, et midagi vähegi erilisemat õnnestuks kätte saada. Lumikellukeste ja lumekuppude kasvatajad potistavad sibulad sügisel ning asuvad taimi müüma niipea, kui need tärkamise märke näitavad. See tähendab, et nimekirjade avaldamiseks ja müügiks läheb kesk- ja lääne-euroopas juba detsembris. Haruldused müüakse läbi kiirelt - põhjusega, muidu poleks tegu haruldustega. 

Eelmine talv oli pehme ja julgesin uued saabunud tärkavad lumikellukesed panna kavuhoonesse kevadeootele. Tänavuste külmadega seda ei riskinud ning neli uut lumikellukest asusid kevadet ootama keldri aknal. Nüüd on neil täisõtsemine käes. Lumekuppudega läks kehvemini - lootsin need samuti kiirelt, alles tärkavatena kätte saada, kuid osalt omadest vigadest ja osalt postiasutuste tobedate rangete reeglite tõttu sain taimed kätte alles 10. päeval peale postitamist ja see oli muidugi nende jaoks palju. Õnneks kahvatuvalged lehed muutusid mõne päevaga roheliseks ja näevad nüüd vaatamata vintsutustele päris head välja. Sinililli Inglismaalt ja Saksast on nüüd samuti keldri akendel ootel juba 15 kanti. 

Taimede jaoks on muidugi ikka see kõik raske ja ebaloomulik. Tunnen neile kaasa ja loodan väga, et peavad vastu ja jõuavad päris kevade ära oodata. Seetõttu kahtlen, kas tulevikus on mõistlik neid niiviisi ikka proovile panna - aga kui muud moodi ei saagi?!

Lumikellukesed 'Fieldgate Sophie' ja 'Treasure Island' õitsemas keldri aknal/ New snowdrops blooming and waiting for Spring on my cellar window. 

Lumekupud jahedal keldriaknal/ Winter aconites blooming on cool cellar window

Veebruar on tänasega poole peal. Kaks nädalat veel ja siis jõuab kätte esimene kevadkuu. Kas temalt kohe (või üldse) ka kevade nägu on oodata, ei tea. Aga tahaks loota. Täna anti teada, et näitajate poolest on tegemist olnud "vana hea talvega". Ehk et on olnud külma, on olnud lund ja seda nii, nagu ennevanasti, kui veel polnud ei pehmeid talvesid ega jutte kliimasoojenemisest. 

Taanduv lumi/ Receding snow

Talvepõõsad/ Winter stems

Niisiis ootan, ootan-ootan. Ja tean, et tegelikult polegi ju palju jäänud! Täna avastasin ehmatusega, et kell oli juba pool kuus õhtul ja väljas oli täiesti valge!