Nõiad vihtlevad

Juuli tiksub oma viimaseid tunde. Viimased päevad on toonud vihma, äikest ja päikest. Täna oli tõesti kõike vaheldumisi ja terve päeva; vanapagan sai silku süüa ja nõiad päikselises vihmasajus vihelda. Sadanud on meil nüüd palju. Sellele aastale kohaselt - kõike on korraga palju, vihma on palju, kuiva on palju. Mida aga on väga vähe olnud, on soe ja päike. Ilmselt jääb see juuli nii mõnekski aastaks meelde, kus suve õieti ei saabunudki.

31.07.2015 rahutu taevas/ Restless skies of 31st of July

Vihma ja päikest põllulapi kohal/ Rain and sun above my veggy plot

Viimane juuli/ Last day of July

Lilleaias on mõned püsikud pidevast jahedusest kasu lõiganud ja väga lopsakaks kasvanud, mõned teised on aga kasvult tagasihoidlikumaks jäänud. Paljud minu taimed on alles noored ja iga aastaga on nad aina suuremad, mistõttu ma üldistavaid järeldusi teha ei julge. Küll on õitsemine kindlasti mõnedel taimedel olnud pikaajalisem kui tavapäraselt.

Püsikupeenar juuli lõpul/ Perennials bed on last days of July

In my Perennials Bed

Loitvad tulinelgid olid sel aastal eriti lopsaka ja pika õitsemisega/ Maltese Cross is particularly lush this year

Kõrreliste peenrast ja selle asukatest oodatakse eraldi ülevaadet. Kindlasti teen selle, kuid hetkel paar ülevaatlikku pilti. Mulle need mahedad kooslused meeldivad. Heledad sinised, roosad ja valged. Valge on veel hetkel pildilt küll puudu, see saabub siis, kui puhkevad õide siilkübarad 'Virgin'.

Kukesaba 'Blush' kõrreliste peenras/ Lythrum 'Blus' in my Grass Border

Kõrreliste peenar/ Grass Border

Kõrreliste peenar/ Grass Border

Kõige kirevamad on aga liblikapeenrad. Need on tõesti kirkaid õisi ja sumisejaid täis. Kolm aastat tagasi külvasin alpi ogaputke 'Superbum', nüüd läksid taimed õitsema, aga teps mitte pole nad alpi ogaputked. On hoopis lamedalehised ogaputked. Väga kirkalt sinised ja ma olen väga rahul. Mulle tundub, et nemad ongi sinna parem lahendus.

Liblikapeenar/ Bee&Butterfly Bed

Liblikapeenar/ Bee&Butterfly Bed

Liblikapeenar/ Bee&Butterfly Bed

Liblikapeenar/ Bee&Butterfly Bed

Värviline/ Colourful

Kes aga ootaks kindlasti soojemat ilma ja ennekõike soojemaid öid, on eksoodid suvelillepeenras. Kannad on alati õitsenud juuli lõpul, kuid mitte see aasta. Esimeste õiteni võib veel minna kuni paar nädalat. Sellest on muidugi kahju, kuid kõige olulisem on, et taimed kosuks ja kasvataks tugevad risoomid, mida ületalve hoida parema tuleva suve lootuses.
   

Suvelillepeenar eksootidega/ Hot Summer Bed with cosmos, cannas and dahlias

Hot Summer Bed

Ämbliklill/ Spider Flower

Tegelikult vääriks iga peenar omaette lugu ja pildiseeriat. Pildistada olen veel üht-teist jõudnud, kuid blogipidamine on soiukus. Puhkusepäevad lõpevad pimedas ja siis on jaks ka otsas. Tuleb august sumedate õhtute ja öödega (lootuses), ehk jõuan enam.

Suvevihmane/ Summer rain

Summary: Witches are bathing

July was ticking its last minutes when I was writing this post. It wasn't average July by all means. Last days of it brought all that's possible - rain, thunder, sunshine, in some days, all at once. There is an old Estonian saying for weather as such - witches are bathing while raining and sunshine are joined together. What was the main feature of this passing month however, was the constant coolness. Normally the warmest moth of the year had no warmth stored for us,

In my garden, some plants benefitted from the situation. Many of them grew well, to abnormally great size, while others performed modestly. For example, Maltese Cross grew bigger than ever and bloomed very rich. Monks Hood also grew very tall, but had a little problem with aphids. Now it looks great. But what goes for all - blooms lasted long on all plants and this was caused surely by this chilliness.

But one group of plants suffered clearly from our very modest summer weather and especially from continuous cold nights and these were my exotics. There hasn't been a year in which I haven't had a canna blooms by the end of July. Well this is the year now. Dahlias are also sort of slow and who can blame them? Hopefully August will bring a little more warmth and gives a chance for my Hot Bed!

One colourful corner of joy is my Bee&Butterfly Bed. It has come to its fullness by the end of July and I really like its abundant hue. But what really makes me happy - it looks that bees and butterflies tend to like it as well. And after all, it was purely dedicated to them. 

Pääsusaba liblikas - Swallowtail Butterfly

Eile pärastlõunal, kui päike pilve tagant välja tuli ja ilm ühtäkki soojaks läks, jõudis suvi justkui hetkega päriselt kohale. Ritsikate sirin, kimalaste sumin ja liblikate vaikne lend. Liblikaid on siiani muidu väga vähe olnud. Mõned päevad tagasi nägin suve esimest kollast liblikat ja siiani ainsaks ta jäigi. Vilksamisi on olnud aias ka kirjusid koerlibliklasi ning pruune silmikuid. Pisut enam on valgeid liblikaid.

Sellel eilsel soojal päraslõunal ilmus aga välja ka pääsusaba. Mõtlesin, et kas ta sel suvel tulebki, kui ilmad kehvapoolsed ja liblikate arvukus üldiselt väga kasin. Aga tema lemmikfloks juba õitseb ja aeg iseenesest oleks sealmaal. Ja siis ta ühtäkki tuligi, lauge liugleva lennuga. Proovis esmalt üht üht lille, siis teist ja lõpuks pidas ikka kõige paremaks lillaka tooniga väikseõielise floksi. Möödunudki suvel oli too just see, mis pääsusaba kõige enam köitis. Tegin sellest päris toreda videogi.

Pääsusaba liblikas/ Swallowtail Butterfly in my Bee&Butterfly Bed

Juuli lõpul ja augustis lendab pääsusabade teine põlvkond. Liigikirjelduste põhjal juhtub see üldiselt vaid soojadel suvedel, mistõttu eilset kohtumist võib pidada heaks õnneks. Vilksamisi nägin pääsusaba aias ka kevadel maikuus, kuid siis ta pikemalt ei peatunud. Olen nüüd kahel järjestikusel aastal näinud pääsusabasid siin nii kevadel kui suvel, seega võiks arvata, et neil on siin püsiv asurkond tekkinud. Varasemalt olid need kohtumised väga-väga harvad. Paar korda elu jooksul meie aias ehk. Ja minetea, ehk on siin oma osa ka rajatud liblikapeenral! Mulle meeldiks nii mõelda.

Pääsusaba liblikapeenras/ Swallowtail in my Bee&Butterfly Bed

Pääsusaba/ Old World Swallowtail Butterfly - Papilo machaon

Pääsusabade arvukuse peamiseks mõjutajaks peetakse intensiivset ja ühekülgset põllumajandust ning mürkide kasutamist põldudel. Kest teab, kuid ehk on meie loodus ka puhtamaks ja mitmekesisemaks saamas ja pääsusabade arvukuski seeläbi tõusuteel. Liblikaraamatu andmetel on meie liblikapopulatsioonid võrdelmisi heas seisus võrreldes Euroopa omadega. Kui vaid ilm ka natukenegi neid soosiks!

Pääsusaba/ Papilo machaon

Eile juhtus aga veel midagi väga imelist. Lisaks floksi nektariga maiustamisele otsustas pääsusaba poetada oma mune liblikapeenra kõrval kasvavatele tillitaimedele. Kokku kuus muna! See oleks justkui olnud, et ta usaldas oma lapsed minu hoolde ja kasvatada. Päriselt see muidugi nii pole, kuid mõte on ilus mõelda. Teen kõik, et nad kasvaksid turvaliselt ilusateks suurteks liblikateks - tillid on nüüd kaitse all. Kaheksa päeva pärast peaksid kooruma vastsed, siis 6-7 nädalat ablast söömist ning siis nukkuma. Põnev!

Üks kuuest/ Swallowtail egg on dill

Täna sajab ja eilne liblikasuvi on saanud mälestuseks. Vihma ma aga väga ootasin, sest siin ei olnud sadanud juba nädalaid, vaatamata siin ja seal Eestimaad kosutanud suurtele sadudele viimasel ajal. Ehk sajab ära ja tuleb jälle suvi!


Summary: Old World Swallowtail - Papilo machaon

Yesterday afternoon, when clouds scattered and sun came out, making a day warm, I suddenly felt like true summer had arrived. Crickets were singing, bumblebees humming and butterflies gliding through the air. It has been poor summer butterfly wise - too cold and cloudy. That much bigger was my amusement when I noticed a Swallowtail Butterfly flying around my garden, searching for nectar. She tasted many flowers but ended up on her favourite - little blue phlox, which was most likable last summer too. I made a little video of swallowtail feeding on it back then.

By the information provided on that species, Old World Swallowtails are on wings twice a year in warmer climates and only once in May in northern regions. So it was a nice surprise to see it now, in late July in such a poor year. Swallowtails are hibernating as pupae. It was also said that it has become rare because of intensive agriculture and loss of natural habitats. I remember seeing it only couple of times in my whole childhood, but in last two years I have noticed it in my garden both, in springs and summers. Maybe our nature and biodiversity is doing better now in Estonia, compared to Soviet times. At least almost all butterfly species are in increase according to new butterfly book, given out 2014. At the same time, things are not looking so good in Central and Western Europe.

Old World Swallowtail is our biggest butterfly

But real magic happened when my rare visitor decided to lay some eggs on dill growing near by my Bee&Butterfly Bed. All together six eggs! It felt like she entrusted me to look after her babies. Well those dills are well protected now! Hope that those hatch well and I can share pictures of colourful caterpillars soon enough!

Mere taga, Krisi aias Hiiumaal

Hiiumaaga on mul kujunenud kuidagi oma suhe. See algas siis, kui kursuseõde otsustas saarele kolida ja seal tööle hakata. See tundus kui välismaale asumine. Ja välismaalane kutsus vahel ka külla, talvel ikka sünnipäevaks ja suvel niisama. Ja salamisi läks nii Hiiumaa mulle hinge. Ühelt poolt on see saar ise, mis oma karge loodusega köidab, kuid teisalt on see minu tutvusringkond, mis mingitpidi saarega seotud ning mind ikka ja jälle siia tagasi toob. Nii mõned korrad aastas.

Seekordne, juba kolmas käik sel aastal, tõi ühe tutvuse veel juurde. Juba möödunud suvel mõtlesin, et võiks Krisi ja tema aia Hiiumaalt üles otsida. Ju tookord jäi otsustavusest või millestki muust puudu, kuid teoni endani ma ei jõudnud. Kuna seekord Kris ise andis väikese taganttõuke, siis võtsin külaskäigu rõõmuga ette.

Olin endale loonud kujutluspildi, et Kris elab kuskil lääne-Hiiumaal, sügaval metsade sees. Tegelikkuses on ta aga päris "linna" lähedal ja kättesaadav. Seda erilisemaks muutub hästi hoitud ajalooline talukompleks ja romantiline lilleaed selle ümber. Ja nii pehme ja naiselik, kui paistab Krisi blogist tema aed, seda ta ka tegelikkuses on. Oma vaatenurka läbi piltide pakun järgnevalt ning loodan, et ka perenaine ise leiab midagi huvitavat; kuigi meie vaated ja pildistamisstiil on küllalki sarnased.

Kris'i aed/ Kris's Garden, Hiiumaa 19.07.2015

See, kustmaalt Hiiumaa kaunid aasad üle lähevad loodud lillepeenardeks, on pea märkamatu, sest kõik sulab justkui kokku üheks tervikuks. Raudrohud on aasal ja raudrohud on peenras, sest nii on perenaine soovinud ja see ongi kõik väga õige ja hea. Sõrmkübarad on omakorda läinud pisut rändama ja piirid aina hägustuvad. Küll inglise aednikud siin õhkaks...

Kris'i aed/ Kris's Garden, Hiiumaa 19.07.2015

Kris'i aed/ Kris's Garden, Hiiumaa 19.07.2015

Kris'i aed/ Kris's Garden, Hiiumaa 19.07.2015

Lilleaas talu ümber/ Natural meadow around farm

Hägused piirid/ Blurry borderlines between Nature and Garden

Kooslused/ Associations

Mida majale lähemale, seda roosilisemaks vaateks muutuvad, sest perenaise suureks armastuseks paistavad olema ka roosid. Ja kuigi need kuninglikud lilled oleks justkui lossiaia taimed, siis sobituvad nad imeliselt ka talukeskkonda. Koos õrnade õhuliste taustataimede ja tagasihoidlike kaaslastega moodustuvad ilmelised kooslused. Kris oskab neid kokku panna!

Kris'i aed/ Kris's Garden, Hiiumaa 19.07.2015

Kris'i aed/ Kris's Garden, Hiiumaa 19.07.2015

Kris'i aed/ Kris's Garden, Hiiumaa 19.07.2015

Kris'i aed/ Kris's Garden, Hiiumaa 19.07.2015

Kris'i aed/ Kris's Garden, Hiiumaa 19.07.2015

Kris'i aed/ Kris's Garden, Hiiumaa 19.07.2015

Kris'i aed/ Kris's Garden, Hiiumaa 19.07.2015

Kris'i aed/ Kris's Garden, Hiiumaa 19.07.2015

Kris'i aed/ Kris's Garden, Hiiumaa 19.07.2015

Vaatan pilte ja mõtlen, et kas jäi midagi puudu? Kõike ju pildis nagunii edasi ei anna, need on vaid motiivid ja killud. Siiski jaa, lambad, kus on lambad? Eks tuleb tagasi minna ja vead parandada! :) Aitähh lahkele pererahvale väga sisuka ja meeldejääva õhtupooliku eest! Järgmiste kohtumisteni!


Summary: Kris's Garden on Hiiumaa Island

With a second biggest island of Estonia, Hiiumaa, I have a special relationship. It all started back in 2000's when one of my friends from university moved to work and live over there. She kindly invited all her friends to visit her in winters for birthdays and for little get always in summers. I used almost every oppurtunity and got hooked by the wild nature and kind people of the island.

Now, later on life has brought many people to my path, tied with Hiiumaa some ways. So every now and then I find myself on that island, enjoying sights, food and companion. This time, which was for the third time in 2015, was special however. I met one of my fellow garden blogger from Estonia -Kris. She is actually first one, whose garden I have visited now. I felt an urge meet her and her beautiful garden already last summer, but I guess I was bit too shy to make first move.

Kris's Garden is as beautiful as her blog, very soft, rosy and feminine. It is almost impossible to detect, where beautiful blooming meadows, typical to Hiiumaa, are becoming to delicately composed borders. All borderlines are blurred and softened. Several Achilleas have made their way to flowerbeds, while some Digitalis plants have escaped and spread to nearby areas. Next to old and beautiful farm house, beds become rosier, as the garderes is very fond of them. Roses have beautifully mixed with good companions and backdrops which let the queens of the flower world shine their fullest.

I'm very glad that I have yet another link to beautiful Hiiumaa, thanks to kind gardener Kris! Hope to be back soon!

Hostanurgad

Kaks aastat tagasi kirjutasin oma hostanurgast meie köögi akna all. See on ikka üks tore nurgake küll, mulle kohe väga meeldib. Ja tundub, et hostad ise tunnevad seal ka päris hästi. Kuna puhmad on jõudsalt laienenud, siis paar taime peaksin võib-olla järgmine aasta küll uude kohta istutama. Kuid hetkel naudin vaatepilti ja muhelen endamisi.

Hostanurgas, esiplaanil 'Stained Glass'/ In my Hosta Corner, 'Stained Glass' in front

Hostad 'Paradigm', 'Abiqua Drinking Gourd' & 'August Moon'

Hostade hea kasv on tingitud arvatavasti ka omavalmistatud komposti kasutamisest. Olen sellest hetkel tõelises vaimustuses. Just hostad said esimese jao ja küllap on nad rahul. Sügisel laotan ehk ühe kihi neile veel. Muud poputamist pole hostadega olnud. Kastnud olen vaid suure kuivaga ja sedagi põhjusel, et osa taimi on räästa varjus ja otse vihmavett ei saa.

Hostanurk/ Hosta Corner in full

Hetkel on hostanurgas 12 hostataime. Minu erilised lemmikud on 'Paradigm', 'Abiqua Drinking Gourd' ja sinihall hosta. Loomulikult on tegelikult kõik armsad ja toredad.

Hosta 'Great Expetations' on alles noortaim/ Hosta 'Great Expetations' in my Hosta Corner is still a young plant

Hosta 'Halcyon'

Üks tore väike hosta seltskond on mul veel, need on minid. Hiljuti täiendasin gruppi Elise Aiast toodud 'Hydon Sunset'iga ja see on ilus lisa. Varasemast ootasid ees 'Baby Bunting', 'Pandora's Box', 'Blue Mouse Ears' ja 'Cheerish'. Mõni pisi-pisi võiks veelgi olla, aga meil liigub neid vähe.

Miniature hostas 'Baby Bunting', 'Pandora's Box', 'Hydon Sunset' & 'Cheerish'

Kääbushostad ja pürenee ramondad/ Miniature hostas along with Ramonda myconi

Ramonda myconi, Hostas 'August Moon', 'Blue Mouse Ears' & 'Rainforest Sunrise'

Hostad säravad eriliselt just vihmaste ilmadega ja neid on tore praeguste sadudega aias vaadata. Pole hetke, mil nad näeks välja vettinud või õnnetud. Vastupid, veepiisad nende lehtedel panevad taimed eriliselt elama ja särama.

Äärmusest äärmusesse

See, et suusakujulised kiudpilved taevas ennustavad kindlat sadu lähima 12 tunni jooksul, sain ma täna hommikul teada Vikerraadio "Huvitaja" saatest. Seda need pühapäevased taevanägemused siis tähendasidki. Vihm tuli. Tuli oodatult, sest juba kippus väga kuivaks. Aga nüüd on terve nädala sadanud ja palju. Kraav on vett täis, kõik lirtsub. Maal vist ühtegi vihmavaba päeva polegi olnud. Laupäeval oli ka esimene äike, mida minul õnnestus tunnistada. Oli päris tugev ja lõi lähedale heleda raksakaga ka elektriposti. Vooluta olime paar tundi. Vahel suvetormidega (või sügistormidega) oleme olnud ka nädalapäevad ilma vooluta. 2010 augustis oli nii.

Eile (pühapäeval) pidas pool päeva kuiva, siis aga hakkas jälle sirtsutama. Ja vahele tegi ka tugevamat sadu, kokku õhtuni välja. Ma veel istutasin üht-teist ja lõpuks tilkusin nagu kalts. Taimedele muidugi esialgu kõik veel sobib. Teleekiad on see aasta mul üle pea. Kogu püsikupeenar on paras džungel.

Tänased pildid on telefonipildid.

Vihmase päeva püsikupeenar/ Perennials bed on rainy day

Uus suvelillepeenar/ New Summer Flowerbed

Ma pole jõudnud rääkida, et daaliatele ja kannadele tegin uue peenra. Eelmine peenar kippus pisut varju jääma, sest õunapuud aina kasvavad ja lõikaja on selline "tagasihoidlik" ja "hell". Nüüd on siis päikeselembid terve päeva päikeses, muidugi kui teda juhtub olema. Peenar on kaks nädalat vana ja vajab veel pisut küll kohanemisaega, kuid daaliad 'Bishop of Llandalf' avanesid juba eelmisel nädalavahetusel.

Kätte hakkab jõudma ka saagiaeg. Sel aastal on meil esimest korda magusad kirsid vilju täis. Piskut on ennegi olnud aga ju seekord kõik klappis. Ründajaid on samuti õnneks vähe. Muidu on alati juba enne valmimist kõik nahka pistetud kas rästaste, suurnokk-vintide või suisa nugiste poolt. Igaks juhuks ikkagi üritasime võrku ka panna ümber.

Magus-kirss 'Arthur'/ Sweet cherry 'Arthur'

Ja metsas ... metsas on esimesed seened! Kuulsin möödunud nädalal juttu, et saared on kukeseeni täis. Läksin siis oma kohtagi vaatama, ja oligi! Kuigi veel väiksed ja põhiosas alles tulemas, sai kastmejagu kokku.

Esimene metsasaak/ First chanterelles of 2015

Ilmaprognoosid suve augustini ei luba, kui üldse. Jätkub see mis on. Ehk nad siiski eksivad?!