Mäleta seda kevadet, mäleta seda jaanipäeva

Mäleta, mäleta, mäleta, sest see on eriline!

Sest millisel teisel aastal on olnud jaaniõhtut ilma ühegi sääseta, ilma ainsamagi sääseta! Ei ühtegi kihulast ega muud ihunärilist. Ja niiviisi praktiliselt kogu kevade. No mõni üksik sääsk ikka on sattunud mu teele, kuid need on olnud harvad juhused. Ja milline oli võrdluses möödunud kevad ja suvi sääkede mõttes??! Üks lõputu uputus! Ei tea, mis nendest sääskedest niiviisi üldse saab, kui neid terve hooaja üldse ei ole. Kas on ka edaspidi vähem ja taastumine võtab aega?! Mis on selle laiem mõju, kui nii lai toiduallikas ükshetk on lihtsalt puudu? Nagu ikka, rohkem küsimusi kui vastuseid. Ehk need tulevad ajapikku.

Iga aasta, iga aastaaeg on toonud mingi oma näo, mingi oma üllatuse või erisuse. Selline on siis see kevad. Sääsevaba. Tasuks meelde jätta.

Teemavahetus. Kuigi ma olen oma huvides viimasel ajal võsa ja varju poole olnud, siis üks uus süvenev kirg kisub mind taas päikese kätte. Kui ma nägin Sarah Price Chelsea Flower Show 2023 võistlustööd Nature Landscapes Garden, olin ma hetkega tehtud! Kruusased-kuivad aiad on mu tähelepanu köitnud ka varemalt, kuid seekord need iirised! Nende lõksu mu süda langes, koheselt! Ei teadnud ma veel siis, et tegemist on Cedric Morrise aretistega, ei teadnud, et nad kõik tulevad Morrise kuulsast kodust ja aiast Benton End ja et nad kannavad kõik seda sünnipaika oma nimes. Ei teadnud ma siis ka Cedric Morrisest endast veel midagi. 

Cedric Morrise iirised Benton End'ist/ Cedric Morris bearded irises from Benton End

Iirised Sarah Price võistlusaias olid kõrged, õhulised, pastelsed, imeliste pehmete värvidega. See oli kohene äratundmine - need on minu taimed! Aga kuivõrd võimalik on see, et fööniksina tuhast tõusnud iirised, kantuna tohutust Chelsea menust võiks jõuda ühe kauge põhjamaa unistava poisikese aeda?! 2023. aastal neid loomulikult polnudki veel kuskil saada, siis aga tahtsid neid kõik! Mõni aasta hiljem on siiski uskumatu tõeks saanud - meie aias on mõned Bentoni iirised. See on väike ime.

Minu loodetavasti kasvavas kollektsioonis on:

Iris germanica 'Benton Susan'

Iris germanica 'Benton Menace'

Iris germanica 'Benton Menace'

Iris germanica 'Benton Diedre'

Iris germanica 'Benton Diedre'

Iris germanica 'Benton Caramel'

Üheskoos/ All together

Minu väike Cedric Morrise iiriste kollektsioon/ My little collection of Cedric Morris Benton irises

Omaette väike ime on ka nende iiriste seekorde õitsemine. Saabusid nad ilusate suurte rohtsete taimedena aprillis. Pottidega said nad pandud kasvuhoonesse, kuid paraku tulid veel aprilli lõpu külmad kasvuhoonesse sisse ja näpistasid lopsakat rohtset kasvu. Taimed jäid väga põdema, hakkasid kolletuma, eriti kesksed õievarrealgmeid kandvad lehvikud. Aga ükshetk, saanud tagasi värske õhu ja päikese kätte, tuli taimede elujõud tagasi ja isegi kuhtunud lehvikutest tärkasid ikkagi õievarred ja õied. Minu suureks-suureks rõõmuks. 

Mitte vähemolulised ei ole minu lapsepõlve iirised. Kahvatukollased ja suitsused lillad. Ja siis minu kõige esimene ostetud taim üldse - ka ikka iiris, pruun ja kohev. Mäletan, kuidas ma selle varateismelisena Viljandi turult ostsin. Müüja käskis maha istutades õievarre ära lõigata, aga mina ei mõistnud kuidagi sellist brutaalsust. Istutasin ikka õievarrega koos ja ligi 30 aastat hiljem on see iiris jätkuvalt minuga. 

Lapsepõlveiiris - 'Flavescens'/ From my childhood - Iris germanica 'Flavescens', still very dear to me

Ka ilmne pärandsort, kuid kahjuks ilma nimeta/ Also from my childhood, some nameless heirloom bearded iris cultivar 

Kõige esimene taimeost üldse/ My very first plant purchase, some 30 years ago as a budding teenager

Iiriste seas meeldivad mulle vaid vanad pärandsorid ja ajaloolised aretised. Kõik uus, kirgas, säbruline... see kõik jätab mind hetkel täiesti külmaks. Kõik need, kes minuni jõudnud, need jäävad, kuid mingeid uusi sorte-aretisi ma kindlasti koguma ei hakka. 

Ülirikkalikult õitsev 'Margarita' pikas peenras/ Profusely blooming Iris 'Margarita' in Long Border

Ja ei saa unustada, et juunis õitsesid ka siberi iirised.

Siberi iiris/ Iris sibirica

Püsikupeenar/ Perennials Bed

Enne jaanipäeva puhkes ka esimene roos - David Austini 'Torrering by Gently'. Ilus ja armas roos, ilmselt minu lemmik. Just oma lihtsuses. Sellisena kõlbaks teda panna ka kooslustesse teiste püsikutega, aga meil on ta roosipeenras koos teiste kollaste roosidega. Nüüdseks puhkevad juba ka teised.

Rosa 'Tottering by Gently', the first rose to bloom our garden this year

Rosa 'Tottering by Gently'

Rosa 'Tottering by Gently'

Sama ilus kollane on pikas peenras viltune lauk.

Viltune lauk/ Allium obliquum 

Kollasele on ilus vastukaal.taevasinine. 

Ta kasvatavat aias taevakarva moone, 

teda eraldada nende seast on võimatu.
Kui tänaval või turul müüb neid kauneid moone, 

siis ise on ta vanaks eideks moondunud. 

...

Kui keegi kusagil taevakarva moone müüb iial,
ta on Liia-Popsa-Piia-Greta-Viinuski-Maria.

                    /Joel Seinfeld, Saarepiiga/

Taevasinine moon/ Meconopsis 'Lingholm'

Meconopsis 'Lingholm'

Juuni on õnneks võrreldes maiga olnud aiale ja taimedele leebem. Sadanud on piisavalt. Isegi aiavili kasvab. Kartul õiteseb, sibul on päris ilus. Hernes tuli tüüpiliselt üles laiguti-paiguti ja aeduba halvasti ja lattuba praktiliselt üldse mitte. Aga esimene tomat läks kasvuhoones punaseks juba nädal enne jaanipäeva ja ka see on meile erakordne. Nii vara  justkui pole kunagi varem olnud. 

Kasvuhoones pööripäeval/ Tomatoes in the green house on Solstice day

Juuni on olnud veel kiirem ja intensiivsem kui kogu varasem kevad enne. Seetõttu pole siia jõundnud sissekandeidki tegema. Mis on halb. Pean ennast parandama!

Ilusat suve meile!

Sügise esimene

Sügis, mis sügis, kuigi ilma poolest veel üsna suvine. Täna sai T-särgi väel veel väljas toimetada. Aga taevakaares oli lõunasse suunduvaid haneparvi ja kuskilt oli kosta ka sookurgesid. Haned lendasid kõrgelt-kõrgelt, vaevu nähtavalt. See pidi ennustama külma sügist. Või talve? Ei mäletagi enam...

See toimetamine - see oli peaasjalikult kartulite võtmine. Olen mitmel korral juba varasemalt kirjeldanud, et meil on aiamaal ikalduse aasta. Lõpuks said maha ju vaid kartulid, sibulad  ja südasuvel külvatud peedid ja porgandid. Kõik kannatas vihma ja totaalselt paakunud maa tõttu. Sibul tärkas ja kasvas vaevaliselt, peedid-porgandid on endiselt pisitaimed. Kartul alustas normaalselt, kuid kasvus kängus, hakkas õitsema varakult ja vaid 10-15 cm kõrgusena. Mahuliselt saime tagasi selle, mis maha panime. Arvuliselt enam, kuid kartul on väike, seemne- ja seakartuli mõõtu. Söögiks ei midagi. Kõige paremat kasvu näidanud sort jäi veel võtta homseks. Ehk saab sealt pisut enamat ja ka midagi hamba alla?! Jah, ja miks nii hilja see võtmine? Sest meil on ka hilissuvi ja sügise algus väga sajused olnud ja maa on ikka veel väga märg ja rakse ning paakunud. 

Aiamaale said maha muidugi ka daaliad. Need võttis nüüd esimene öökülm, mis oli neljapäeva, 25. septembri hommikul. Tegin pildi ka härmas kortslehtedest, kuid see ei tulnud välja. Pole vaja siin siis selle külmaga eputada, ja ei tahagi. Alati tekitab see ju vaid tuska. Daaliatel on näpistatud ladvad ja ülemised lehed. Õied kusjuures paljuski jäid külmavõtmata. Ka paraadmuru oli külmast valge, kuid maja juures olevates peenardes on suvikud kõik terved. 

Daalia/ Dahlia 'Glorie van Noordwijk'

Dahlia 'Take Off'

Dahlia 'Lou Farman'

Põllus kasvasid daaliad samuti kehvasti. On madalad, mõned suisa väiksed ja õitsema läksid hiljem ning mõned ei jõudnudki selleni. Suvel oli teatud aja taimede arengus seisak. Arvan, et taimed ei suutnud selles mullakamate pinnases piisavalt juuri ajada ning toitaineid kätte saada. Millest muust see kängunud kasv olla võiks, sest niiskust oli ohjeldamatult ja ega otseselt külm see suvi ju ka polnud. Peenardes oli daaliate kasv ja õitsemine normaalsed. 

Uueks nädalaks ennustatakse taas öökülmi. Kui need külmad tulevad, eks tuleb siis sellega leppida. Õieilu jääb vähemaks. Daaliaid ja tuttliiliad ma enne tugevaid külmi üles ei võta. Möödunud aastal juhtus see alles novembris.

Suur tuttliilia/ Eucomis pole-evansii 

Eucomis 'Pink Gin'

Kahevärviline tuttliilia/ Eucomis bicolor

Kõige uhkema tutiga tuttliilia on kahevärviline tuttliilia. Ta on teistest oluliselt varajasem õitseja ja praeguseks hetkeks on tal õite asmel päris suured seemnekuprad. Aga pealt vaadates need ei paistagi tuti alt välja. 

Teised lõuna-aafriklased,neriined ja amariined on hilissügisesed õitsejad, nii oktoobri lõpus-novembris, kui lehed on juba kuhtunud, kuid amariine 'Anastasia' hakkas õitsema sel aastal juba septembri keskel ja kõigi oma lehtedega.

Amarine belladonna 'Anastasia'

Amarine belladonna 'Anastasia'

Astrid õitsevad nüüd kõikjal. Ka mu kaks eelmise aasta seemikut kasvuhoones. Need on nüüd suured ja võimsad nagu vanad taimed, kuigi vaid kaheaastased. Roosakas valge on üle 2 meetri kõrge ja kasvuhoone lakke välja kasvanud. Lavendliroosa on oma eelmise aasta kõrguses, mis on palju mõistlikum.

Õieka sügisastri seemik kasvuhoones/ Seedling of Symphyotrichum novi-belgii in our greenhouse, over 2 m high only in its second year.

Symphyotrichum novi-belgii 

Teine seemik/ Second seedling of Symphyotrichum novi-belgii in our greenhouse

Lavendliroosa, värv mida ma pole sügisastritel kohanudki/ Lavender-pink autumn aster, a colour I havent seen among asters before

Hindan astrite puhul varast ja rikkalikku õitsemist (kes seda ei teeks?!) ja vaieldamatult parim sinine on selles osas madal aster 'Early Blue'. Seda kastutakase ka päris palju haljastuses juba ja kindlasti ta vääribki seda. Mul on ka üks roosa madala astri sort, mis alustab peaaegu sama vara, kuid kahjuks on ta nimi kaotsi läinud. Või õigemini, tellitud taimede nimed on alles, kuid sellise välimusega ei vasta ta ühelegi tellitud nimetusele. Õnnelik juhus. Võib-olla siiski kunagi selgub tõde.

Pildile jäänud kahvatu, kuid tegelikkuses siiski täitsa roosa madal aster/ Lost/no-name pink autumn aster (more pink in reality).

Frikarti ja amell-astrid on samuti täisõies.

Frikarti sügisaster/ Aster x frikartii 'Mönch'

Aster x frikartii 'Mönch'

Aster x frikartii 'Mönch'

Kaunid sügisastrid meelitavad tolmeldajaid/ Autumn asters are magnets for pollinators

Kaunid sügisastrid/ Symphyotrichum novae-angliae cultivars

Kuigi floksiaeg jääb augustisse, siis mõni hiline õitseb veel praegugi. On iseloomult hiliseid sorte ja minul on neist näiteks 'Betty-Marquerite'. Õitsevad hetkel ka 'Jeana' nimelised, kuid need on teisesed õied, kuna võrsetipud langesid sellel sordil suvel mingi kahjuri ohvriks ja deformeerusid. Nüüd on mõned uued varred või kõrvalvõrsetel tekkinud õied. 

Phlox paniculata 'Betty-Marquerite' is late blooming summer phlox cultivar

Phlox paniculata 'Jeana'

Tiigipeenar/ Pond Border

On kevadiste lillesibulate istutamise aeg ja on õnn, et on õnnestunud üht-teist leida ja tellida, mis võiks talve taandudes rõõmustada ja elevust tekitada. Mõni koerahammas, mõni krookus, mõni õrn ülane, mõni kirgassilla, mõni trillium. Need on olnud selle sügise valikud. Olen tegelenud ka aiapeenarde korrastamise ja natukese laiendamisega, et varjutaimi istutada, mis pottides oodanud. Hetkel on hea istutamisaeg ja loodetavasti sügis ei keera päris kuivaks. 

Päevalill/ Helianthus 'Lemon Queen'

Amell-aster/ Aster amellus 'Mira'

Aed-hortensia/ Hydrangea paniculata 'Diamant Rouge'

Head sügisest askeldamist kõigile aednikele!

Vahel ei oska, ei mõista

See kevad on teistsugune. Ilm on teine, aeg on teine ja mu enda tähelepanu on olnud mujal - keskendunud koolitööle ja seetõttu on mitmed aiatööd jäänud tahaplaanile. Mõnes mõttes pratatamatus ja prioriteetide seadmise küsimus. Kindlasti on paljud sellega kokku puutunud ja mõistavad. Õnneks aial endal on teatav puhverdusvõime ja ei lähe käest hetkega. Ma veel hetkel loodan ja usun, et saan asjad taas järjele ja korda. Umbrohtu on, aga see ei ole veel üle pea, peenraservad on karvased, aga need saab veel sirgeks ja siledaks lõigata. Mõned hädalised taimed ümber istutada. Mutid saab kätte, aga kas ka vesirotid? Vähemalt mingi kontrolli alla? Mis puudutab iluaeda ja taimi, siis sellega ma saan hakkama, aga tarbeaia osas on mu mõistus otsas.

Siiani olen maha teinud vaid kartuli ja sibula. Ja istutanud daaliad. Muud ei midagi ja ma pole kindel, kas ma üldse midagi veel panen. Ma ei mõista oma maad ja mulda. See on sel aastal nii märg, nii tihe ja nii paakunud, et see on täiesti võimatu. Täiesti töödeldamatu. Daaliaid istutasin nagu plastiliini sisse. Pealt kivikõva ja tükkis, alt plastiline murenematu mass. Kõik see võtab tuju nii ära, et ei taha midagi teha. See meie maa ja muld seal põllulapil on erinevatel aastatel olnud väga eriilmeline. See on olnud ka ideaalselt mure ja kobe, hakka või ise selles kasvama. Aga on ka varem olnud tükkis ja murenematu. Nüüd siis jälle. Ja ma ei tea, millest see sõltub ja milline on minu kui harija osalus selles. 

No on savimaa, see on peamine. Sõnnikut on saanud, aga mitte igal aastal ja võib-olla mitte piisavalt - see võiks mõjutada orgaanika sisaldust ja sõmerust. Samas olen lasknud sisse künda igal sügisel sügiseseid lehti. Lisab ju orgaanikat?! Või segab hoopis mulla niiskusreziimi ja vee liikumist mullas? Palju rohkem küsimusi ja peaaaegu mitte ühtegi vastust. Enam kui kümme aastat selle lapiga tegelemist ei ole mulle õpetanud mitte kui midagi. Või olen ma kehv õpilane? Ei kuula? Ei märka? Eks sedagi.  

Oma osa on ilmselt pehmel ja vesisel talvel. Ja oh kui vesisel kevadel - nii mais kui eriti juunis. Jaanikuul on olnud loetud päevad, kui ma üldse jalaga sellele maale olen saanud astuda. Hetkel jälle ei saa, ei paistagi seda aega, kunas saaks, sest vagude vahel lainetab vesi. Jaanipäeva sajud. Ma juba väga suure huviga ootan Ilmateenistuse kuukokkuvõtet juuni kohta - kui palju siis meie kandis seda vihma maha sadanud on? Ikka 20 mm kaupa pea iga sadu, ja neid sadusid näib olema olnud lõputult.  

Et see kole jutt vähe ilusam paistaks, panen piltidele ikka ilusaid asju. Taimi-vaateid juunist enne jaanipäeva.

Sirdunkollane iiris on üks armas taim. Tubli ja tugev, lehed alati terved/ Iris 'Flavescens' is lovely iris, healthy and strong grower.

Iris 'Flavescens'

Sidrunkollane iiris on lapsepõlve aiast. Seega oluline. Väga oluline. Imeliselt tugev ja terve taim. Tahab kasvada muidugi täispäikeses, aga õitseb ja saab hakkama ka täisvarjus. Meil on teda u 2 m läbimõõduga laik õunapuude all. Kunagi, kui ta sinna istutati, olid õunapuud noored ja väikesed, nende vahelt paistis päikest küllalt, kuid nüüd on võrad suured ja liitunud ning nende all valitseb hämarus. Iris on alles ja laienenb. Ja õitseb. Siiski ma vahel mõtlen, et peaks ta taas päikese kätte aitama. Mitte et õunapuud maha võtaks, seda mitte, aga viiks taimed kogu täiega uude avaramasse kohta. Just täpselt sama suure pundina. Oleks see vast vaatepilt!

Õitsevad ka teised iirised. Valdavalt on nad nimetud, kuid kalliks saanud sellegipoolest! Siberlased sinna juurde. 

Püsikupeenar/ Perennials Bed

Selle siberi iirise puhma läbmõõt Püsikupeenras on ka juba meeter/ This Iris sibirica in Perennials Bed have a diameter about 1 meter. 

Aediiris/ Iris x germanica cv.

Iris x germanica cv.

Siberi iiris Aiapeenras/ Iris sibirica in Garden Border

Iirised on sel aastal õierohked, välja arvatud üksikud erandid. Ju neile sobis talv, ma arvan, et see mõjutab enim õitsemist. 

Veel rääkides sadudest ja suurest niiskusest sel kevadel, siis see on loonud ideaaltingimused tigude arenguks. Neid on massiliselt. Kui tahes palju ma neid ka ühtedelt ja samadelt taimedelt ära ei korjaks, ikka tuleb neid juurde ja juurde. Eriti näikse neile maitsevat floksid, aga no süüakse kõike ja suhteliselt valimatult. Jube. Kui meil siin veel kanad olid (vabapidamisel), polnud meil ühtegi tigu ega molluskit. Aga seega - ma tean rohtu! ;)

Mõõlad on ilusad tagasihoidlikud taimed. Oma pastelsetes õietoonides on nad väga ilusad. Kahjuks pole moodsamad sordid kuigi pikaealised. 'Mai Tai' oli mul võib-olla kolm aastat ilus, siis jäi kiduraks. Võtsin ta üles, eraldasin elusad jupid ning pistsin need pottidesse. Aasta pärast tagasi peenrasse ja nüüd omakorda aasta hiljem õitsevad taas kaunilt. Aga ma pole kindel, kas ma nendega niiviisi lõputult mängida viitsin...

Mõõl/ Geum 'Mai Tai' is a wonderful plat with delicious colour, but need rejuvenating often 

Geum 'Mai Tai'

Lisaks looduslikele kullerkuppudele on meil aias ka mõned sordid. Ikka meeldivad mulle enam heledad toonid ja neid sortide seas leiab. Siinkohal olgu esitletud 'New Moon'.

Aed-kullerkupp/ Trollius x cultorum 'New Moon'

Trollius x cultorum 'New Moon'

Alanud on lühterpriimulate aeg. Hetkel aia suurim vaatamisväärsus. Järgmises postituses neist ehk enam, sest nad on tõesti kaunid ja rõõmsavärvilised.

Primula x bulleesiana 

Sügisel istutasin aiapeenardesse kokku kahest erinevast allikast saadud kirjud kolmiklilled (Trillium maculatum). Üks neist läks kevadel kiirelt õitsema, kuid teine venitas ja venitas. Ja siis ükshetk ta õitses ja oli hoopis käänd-kolmiklill (Trillium recurvatum). Selline tore üllatus siis, seda enam, et seda liiki mul ei olnudki. Ise sellise toreda nupsukese õiega! Kaubandusest on muide väga keeruline saada liigi ja sordiehtsaid kolmiklilli. Mäletate, millise kolmiklille sain ma Inglismaalt kollase kolmiklille pähe?!  

Kirju kolmiklill (vasakul) ja käänd-kolmiklill (paremal)/ Trillium cuneatum (left) and Trillium recurvatum (right)

Lõpetuseks veel mõned jaanieelsed nopped aiast.

Näärelehine kibuvits/ Rosa pimpinellifolia

Juunikuine lopsakus/ Lush growth of June

Pikk peenar/ Long Border

Püsikupeenra päiksepoolne serv/ Sunni side of the Perennials Bed

Tuliliilia/ Lilium bulbiferum

Iris 'Flavescens'

Iris 'Flavescens'

Tomatid istutasin ma sel aastal kasvuhoonesse 18. aprillil. See oli rekordiliselt soe päev, suisa suvekuum. See oli ka rekordiliselt varajane istutamine. Siis läks aga jahedaks ja väljas kimbutasid mitmed öökülmad. Tomatid jäid küll ellu, kuid põdesid pikalt, sinetasid ja alumised lehed kolletasid. Nüüd on nad küll kasvuhoo ja viljumise üles saanud. Siiski üks varajane sort suutis esimesed viljad punaseks kasvatada jaanipäevaks. Üks edulugu vähemalt seegi!

Viimaseks jääb pilt jaanipäeva õhtust...

Aiamaa, 24.06.2025/ Veg Plot 24th of June