Sel kevadel õigustavad lumikellukesed oma nime täielikult - õitsevad neist paljud sõna otseses mõttes lumes. Nii on ka suurema osa minu valgeõieliste sõbrakestega - nendele koduks saanud õunapuude alused on hetkel veel valdavalt lumega kaetud.
Lisaks lumele kimbutavad varajasi taimi juba nädalapäevad ka väga krõbedad selged ööd. Kesk- ja Põhja-Eestis on miinuskraadid langenud kümme ja enam pügalat alla nulli. Õnneks meie kandis on temperatuurid olnud pisut malbemad.
|
Lumikelluke 'Magnet' näib olema üks varajasemaid minu kollektsioonis/Galanthus 'Magnet' seems to be one of the earliest in my garden |
Levinumad lumikellukeste vormid ja sordid baseeruvad kolmel liigil - harilik lumikelluke (
Galanthus nivalis), kurruline lumikelluke (
Galanthus plicatus) ja suureõieline lumikelluke (
Galanthus elwesii). Varajasemad neist on suureõieline ja harilik lumikelluke. Nii polnud kurrulistest lumikellukestest ja tema vormidest möödunud nädalavahetusel veel märkigi. Kahest esimesest oli aga juba üht-teist pildistada.
Kõige kaugemale paistis olema arenenud hübriidne sort 'Magnet'. Sordi peamiseks tunnuseks on tavalisest pikemad õieraod, mis annavad kauni kaarduva üldmulje. Õied kiiguvad iga väiksemagi õhu liikumise peale. Ja õied ise on suured.
Hi Villu,
VastaKustutaWe also had a bit of snow today after a warm period. The snowdrops, winter aconites and Dutch iris are in bloom.
Hey Alain! It is a beautiful time of very first blooms. All you mentioned are also favourites of mine.
KustutaLumi satendab uhkelt sellel viimasel pildil, teeb veel viimast paikese kaes.. Aga kellukesed on vahvad, Magnet on vaga elegantne ja paksukene Pat Mason on yks ilus laps.Taidisoielisi nagin esimest korda, kui Mulgimaale tulin, palju aastaid tagasi.Eks need joukad talud andsid "tooni" oma aedadega ka teistele.
VastaKustutaLumi oli noil hommikuil tõesti lõikavalt terav ja särav kui noa tera. Vaesekesed, ma üldse ei kujuta ette, kuidas nad suudavad kõigele sellele vastu pidada. Aga peavad. Sortidega on täpselt nii, nagu kirjeldad. Tore, et see piltidelgi edasi jõuab!
KustutaMeie esimene kevadekuulutaja oli talvine lumekupp ja tema järel kohe amuuri adoonis.Lumikellukesed on sellise koha peal, et seal läheb veel nädalake enne kui välja sulavad. Peabki päikselisema koha peale istutama.
VastaKustutaMinu lumekupud on veel ühe hange all. Nad on maja põhja küljel ja seetõttu hilised. Vähemalt on nad sel kohal pidanud. Üks teine päikseseline ja kuiv koht neile ei sobinud - hääbusid ja kadusid paari aastaga.
KustutaJa jälle hakkad sa oma lumikellukestega mulle isu peale ajama :D aga mul poleks küll midagi selle vastu kui sa neist terve kuu kirjutad, ikkagi nii ilusad ju
VastaKustutaNo küll ma ka kirjutan! :)
KustutaMuudkui õhka, et armsad...sul lumi ka nii kaunina peal piltidel.
VastaKustuta:)
KustutaSee lumi on ilus, aga ta võiks nüüd ikka ära sulada! Vähehaaval sulab ka.
Kirjuta muidugi, nad on Sul nii huvitavad :)
VastaKustutaNo peaasi, et te lõpuks ei ütle, et "aitab nüüd küll juba"! :D
KustutaMulle ka sobib lumikellukeste teema ja mida põhjalikumalt, seda parem.
VastaKustutaImeilus värvikombinatsioon -valge-roheline-valge ja siis kuldset siin-seal aktsendiks.
Minu jaoks täiesti avastamata maailm. Mul kasvab ilmselt harilik lumikelluke, aga on eriti vapper, tuleb läbi lume. Pean neile parema paiga leidma, et neid saaks palju.
? Mis sinu lumikellukestest hiljem saab? Kas sa niidad oma õunapuualust maad? Kui pikalt nad oma lehti vajavad? ma oletan, et selle kaudu käib sibula nuumamine?
Olen rõõmus, et veel üks taimegrupp on minu jaoks huvitavaks muutunud, tänud sulle!
Lumikellukesed saavad minu aias kindlasti oma kasvutsükli tervendisti läbi teha. Lõigata ma ei söandaks enne, kui lehed on täielikult kuivanud, sest usun, et taim transpordib veel ka kolletuvatest lehtedest kõikvõimalikud ained tagasi sibulasse. Õnneks juhtub see kõik võrdlemisi varakult ja suhtliselt esimese muruniitmise aegu nagunii. No võib-olla pisut hiljem, aga õunapuude all on see muru nagunii hõre ja aeglase kasvuga. Aga muidu ma pöan seda ala muruniidukiga küll.
KustutaIlusad ja armsad. Aga mul on neist alati kuidagi kahju, et nad peavad nii üksi ses külmas lumes lõdisema :)
VastaKustutaMind valdavad ühtelugu samad tundmused, et kuidas nad küll selles külmas hakkama saavad. Aga nad on vaprad, mis muud!
Kustuta