Valged ebemed

Kiusatus oli suur panna postituse pealkirjaks "Must jõul" või midagi säärast. Aga eelmises pealkirjas sai juba mainitud Iiri jõulu ja las ta siis jääb sel aastal siiski roheliseks. Murud ju kenasti rohetavad, okkalised ja samblakivid ka. Selles piskus valguses, mis meile hetkel antud on.

Olen jõuluilma siin aastate jooksul ikka üles tähendanud ja peab ka sellest korrast mingid märkmed tuleviku tarbeks maha jätma. Seda on tõesti teinekord hea vaadata ja meenutada. Niisiis ilmast. Paar jõulueelset päeva olid eriti soojad ja sombused. Temperatuur päeviti +6 ...+7 'C, ööd tihedate ududega. Jõulupühade aegu kõik jätkus sarnaselt - päevad-ööd tihedalt pilves, vähese valgusega ning temperatuur ikka üleval pool nulli. Nii sagedane päike jõulu esimesel pühal jäi seekord olemata, polnud teist ka teisel pühal, ega siianigi. Neljapäeva õhtul hakkas hoopis langema taevast väheseid valgeid helbeid. Reede hommikuks oli kerge kirme maas, kuid see sulas kiirelt, sest temperatuur ikka plussis. Miinuspoolele langes näit pimeduse saabudes ja tänaseks on maa kahutanud. Pilvkate rebenes kohati täna räbalateks, kuid päikest ikka ei näidanud.

Selle aastalõpu lumi!/ All the snow we have for this year!

Tänane öö tuleb veel miinustega, kuid siis soe, sompus ilm naaseb ja kes teab, kui kauaks. Yr.no arvab, et kümneks päevaks (kaugemale ennustus ei ulatu), Gismeteo.ru pakub põhimõtteliselt kogu järgnevaks kuuks. Viimase ennustustega muidugi on nii, nagu on. Aastalõpp pidi ju Võrus olema -38! Nii arvati detsembri alguses.

Väiksed lumemütsid/ Little snow caps on Sedum 'Herbstfreude'

Vaade varju- ja metsapeenarde poole/ A view to shade and woodland areas.

Päikeseliselt särav mets-piiphein 'Solar Flair' toob helgema laigu ka kõige pimedamasse päeva/ Real pice of sunshine in a dark day is Luzula sylvatica 'Solar Flair'.

Puhkepäevad olen pühendanud tarkuste lugemisele ning looduses liikumisele. Igatsus on valge lapi talve järele. Aknast aimab vaid halli ja mõnd rohekat tooni. Selliste meeleoludega tuleb minna ka uude aastasse. Päev hakkab aga pikenema ja kaugel see kevadki siis on, kui kõik see aeg kaob nii kiirelt?!!

Rohe-hall Jõul/ Gray-Green Christmas

Head vana-aasta lõppu! :)

Iiri jõul, Lapi talv

Aasta pikimad ööd, lühimad päevad. Pööriaeg. Päevad pimedad ja uduniisked. Ööd mustemad veel! Selline on selleaastane jõuluaeg. Raske on teda jõuluajana isegi nimetada, sest vähimatki pühadetunnet pole. Jah, on need vajalikud askeldused-toimetused, isegi köögist tulev piparkoogilõhn, kuid mida pole, seda pole. Vaevalt, et siin 24 tunni jooksul mingit olulist tundemuutust toimuda võiks.

Aiast olen pikalt eemal olnud, õigupoolest kogu detsembri. Kuu alguses oli seiklus talves, keskpaik kulus lihtsalt olemisele ja puhkamisele. Maast on selle aja jooksul üle käinud mõned külmad, harvad hõredad lumed ja tormid. Nüüdseks on kõik sumbunud soojadesse uduilmadesse. Õhk on paigal, öösiti paksu uduga, sooja 5-6 kraadi.

Tartu Botaanikaias õitsevad sinililled, minul õnneks mitte. Pungad on paksud, kuid istuvad madalalt lehtede vahel ning ootavad kevadet. Nii tavalised kui transilvaanlased kui ka nendevahelised hübriidid. Kuna Inglismaa keerab Brexitiga oma lumikellukesekraanid kinni, siis minu uueks teemaks saavad sinililled! Otsused tulevaks aastaks ja edaspidiseks juba tehtud!

Siin ootavad õiepungil kevadet aga lumeroosid, ning esimene lumikelluke on juba taime nägu. Tegemist on sel kevadel Inglismaalt saabunud sordiga. Esimesel aastal kipuvadki nad liialt varajased olema. Siis kohanevad kohalike talvede ja oludega.

Lumeroos talvisel pööripäeval/ Helleborus cv. on winter solstice

Lumikelluke/ Galanthus 'Reverend Hailstone'

Must lumeroos/ Helleborus niger 'Praecox'

Kui küsida, kas paus on ka aiamõtetelt, siis ei. Need käivad ikka oma radu ja uitavad uue aasta taimedel ja tegudel. Ja aktiivsed istutused muide käivad praegugi. Avastasin, et teatu lauke saabki tellida ainult talvel - novembrist märtsini - ja nii neid tellida nüüd siis tuligi. Beesi lauk ja tore lauk. Nime poolest toredad mõlemad, lisaks väga ilusad. Kõigi maailma jõulupakkidega võidu postisüsteemis seigelnud taimed tulid kenasti pooleteise nädalaga Inglimaalt ära ja said ka malbes pööripäevailmas maha pandud. Pikka iga ja palju õisi neile!

Soodsat olukorda maaga ära kasutades said eile üles võetud maapirnid. Need olid ühe koha peal kasvanud üle 10 aasta ning laienenud ca 1,5x1,5 m alale. 30 liitrit mugulaid! Vägagi saagikas taim. Tundub, et ka aina enam moes, sest selleaastatel jõululõunatel olen teda moel või teisel mitmel korral kohanud - rösti, krõpsu, tambina. Nüüd jõuab ta ka meie jõululauale. Kas osa kohe uuesti tagasi maha panna, pean otsustama nüüd nende päevade jooksul, sest õhu käes ei pidavat mugulad kuigi kaua säilima, küll aga liivas. Võib-olla tulebki siis ette võtta veel üks kaevamine ja pirnipanek!

Eelpool mainitet talveseiklus aga oli 150 km pöörjoone taga Lapimaal. Traditsiooniks kujunev detsembrialguse suusapuhkus Põhja-Soomes. Lapis oli muinasjututalv ohtra lume ja tagasihoidlike miinuskraadidega, ideaalne aktiivseteks tegevusteks väljas. Tekitas tõeliselt meeldiva talvetunde. Mitte jõulu- vaid just talvetunde. Sellist talve ma tahakski. Kuigi päevavalgust veelgi napimalt kui meil (pea olematu), siis oli kogu olemine palju eredam ja erksam. Ideaalmaailmas vist võikski veebruarist oktoobrini toimetada oma aias, siis pimeda sügise olla kuskil lõunamaal ning südatalve talveehtsas põhjas. Unistused.

Mõned pildid ka sealt, meeleolu loomiseks.

Levi suusarajad/ Sky tracks in Lapland, Northern Finland

Lapi maastikud/ Landscapes of Lapland

Talvemeeleolud/ Winter moods/ Levin Lapinkylä, Finland

Nüüd tuleb vaadata, kas aasta viimased päevad toovad veel korra päikese, sageli on toonud, ning siis minna uude aastatesse kõigi oma unistuste ja soovidega! Rahulikku jõuluaega kõigile!

PS! Ja veel üks pööripäeva jutt. Astusin täna hommikul uksest välja ja otse kui kevadesse! Soe soojaks, seda on viimastel päevadel olnud küll. Aga puudeladvus tervitas tõeliselt kevadine sidin ja sädin! Ei, mitte tihased, vaid sajad ja sajad hallrästad oma vaikse kevadise kädistamisega. Tavaliselt lahkuvad rästad lehtede langemise aegu ja tegid seda ka sel aastal, kuid nüüd on nad tagasi! Käivad vahepeal põllul söömas ja siis jutlevad puude ladvus edasi. Väga ebatalvine!

Esimene püsikülm

Siiamaani on meid hoitud ja hellitatud pehme ilmaga. Suisa kohatult soojaga nii hilisel aastaajal. Aga sedavõrd, kui päikesekaared jäävad madalamaks ja päev lühemaks, jääb vähemaks ka energia, mis ilma plusspoolel võiks hoida. Nii tähendabki praegusel aastajal päikeseline ilm juba miinuskraade. Esimest korda jäi ka päevane temperatuur alla nulli. Püsikülm. Ja üks rahvatarkus sel aastal peab - kui Mart sulatab, siis Kadri külmetab.

Miinused miinusteks. Esmalt see ehk tundubki krõbe ja näpistav, kuid valgus ja päikesepaiste kompenseerib kõik. Päike on käivitav jõud, külm ununeb pea.

Kastik ja siidööris/ Calamagrostis x acutiflora 'Karl Foerster' & Miscanthus sinensis 'Dronning Ingrid'

Teravaõieline kastik/ Calamagrostis x acutiflora 'Karl Foerster'

Aedhortensia/ Hydrangea paniculata 'White Diamonds'

Miscanthus sinensis 'Dronning Ingrid'

Teravaõieline kastik/ Calamagrostis x acutiflora 'Karl Foerster'

Miinuskraadid asusid kiirelt niisket maad kahutama ja pühapäeva hommikuks olid paljad mullapinnad juba klõbisevkõvad. Nädalavahetuseks oli veel paar aiatööd plaanitud. Hostade ja lumikellukeste peenrast oli vaja eemaldada hostapealsed ning sinna kogunenud puulehed. Asemele pidi saama aga kiht omatehtud lehekomposti. Lehtede alt tulid välja juba nii mitmedki lumikellukeste ninad. Ninakesed said aga uuesti kinni kaetud hea koheva kompostiga.

Komposti jagasin ka teistele peenardele, nii talvekatteks kui ka kevadiseks väetiseks. Siidpöörised said oma jao. Neilgi on juba tuleva aasta idud maapinnal ja hea on neid pisut kaitsta talve mõjude eest. Lehekompost on hea sõmer materjal, ei hoia vett kinni niiviisi kui näiteks turvas.

Hiina siidpööris/ Miscanthus sinensis 'Ferner Osten'

Laiguline vesikanep/ Eupatorium maculatum 'Atropurpureum'

Laiguline vesikanep/ Eupatorium maculatum 'Atropurpureum'

Laiguline vesikanep/ Eupatorium maculatum 'Atropurpureum'

Vesikanepid, minu uued lemmikud! Neist on rõõmu terveks aastaks - algul mahlakad tõusmed, siis korrapärase lehestikuga puhmikud, kontastsed punakas-mustad varred, pikalt roosad õienupud, mis lõpuks avanevad suurteks õhulisteks õisikuteks, mis on absoluutselt vastupandamatud liblikatele-kimalastele. Ja siis, kui külm üle käib, muutuvad lehed-varred täiesti süsimustaks ning lõpuks on vastu talve kohevad seemnenutid. Kõik väga arhitektuurne, aasta ringi. Mõned sordid on ülikõrged, teised jälle madalamad. Õivärv valgest tumeroosani.

Laiguline vesikanep/ Eupatorium maculatum 'Phanthom'

Laiguline vesikanep/ Eupatorium maculatum 'Phanthom'

Aeda on jäänud nüüd vaid mälestused suvistest õitest - seemnepead ja kuprad. Ehk ainult kukehari 'Herbstfreude' näib trotsivat aastaaega ja paistab justkui veel õitsevat. Värvi poolest, õisi muidugi tegelikult enam ei ole. Aga ilus on ta! Ja mõni "õitseb" pruunilt, nagu ogaputked, või on endast maha jätnud atraktiivse nuti.

Kukehari/ Hylotelephium telephium 'Hebstfreude'

Ogaputk/ Eryngium x zabelii 'Blue Star'

Harilik pune/ Oreganum vulgare

Lamedalehine ogaputk/ Eryngium planum

Monarda/ Monarda cv.

Männasmailane/ Veronicastrum virginicum 'Pink Glow'

Kaunis teleekia/ Telekia speciosa

Kaunis teleekia/ Telekia speciosa

Punane pojeng/ Paeonia rubra plena

Püsikupeenar/ Perennials Bed

Mida oleks mul vaadata, kui see kõik oleks juba maha lõigatud?!

Roog-sinihelmikad

Kes suve lõpul või sügisel Futulandias jalutanud, see teab, et üks vägevaimad vaatepilte on seal kõrguvad ja tuules kõikuvad roog-sinihelmikad. Pikalt oli vaid üks, kuid millist imetlust ta sellevõrra sai! Hiljuti lisandus esimesele veel paar tükki lisaks. Vaatasin huviga postitusi Futu blogis oktoobrite-novembrite kaupa ridamisi tagasi ning igal sügisel on sinihelmikas leidnud äramärkimist. Oktoobris 2014 on kirjutatud, et roog-sinihelmikas on lõpuks leidnud oma õige koha, kus oma "leffik" valla lüüa. Nüüd lehvib see võimas puhmas aga Mulgimaa kõrge taeva all ning loodetavasti ajab juba juuri mulgi viljakasse mulda. 

Vahel tuleb mõni pakkumine, millest on keeruline keelduda. See oli sügavalt üllatav, aga täiesti vastupandamatu.

Futulandia roog-sinihelmikas kõrgub nüüd Mulgimaal/ Molinia arundinacea, gifted from a good friend is planted now in my garden.

Keskkonnavahetus on küll suur - viimse ruutsentimeetrini planeeritud ja peenviimistletud aiakeskkonnast on satutud nüüd pigem maastikku. Aga nii majesteetlikku tegelast ei saagi suruda tihedasse peenrasse, teiste vahele. Nii sai ta pandud soleerima muru serva, paari madala aedhortensiasordi juurde kompositsiooni. Kokkuvõttes võiks moodustuda üks voogav tervik teiste kõrgete kõrreliste ja püsikutega lähikonnas, kraavi serval.

Roog-sinihelmikas/  Molinia arundinacea

Sellise suure, üle kahe meetri kõrguse taime tervena eesti teise otsa toimetamine oli päris keerukas. Väga suur mullapall oli üüratult raske, auto oli lõpuks heinapepri täis, aga kõik läks hästi. Suurus kohustas ettevaatlikkusele ja põhjalikkusele.

Peategelase saabumine/ Arrival of main character of this post

Noorte sõsarate taustal/ New bed of tall grasses and perennials

Eelmisel sügisel sai istutatud murusse mitmeid uusi roog-sinihelmika sorte, mis sel suvel sai omakorda kokku kaevatud üheks peenraks ja isutatud vahele kõrged püsikud, nagu vesikanepid, floksid, männasmailased ja naistenõgesed. Arvatavasti juba järgmisel suvel võib siit avaneda päris kena pilt. Esiplaanil roogsinihelmikas 'Transparent'/ Last autumn some new Molinia cultivars were planted, like 'Transparent' above. This summer I added many tall perennials like Joe Pye Weed, Phlox, Veronicastum and Nepeta. Next summer it might be quite a show!

Aia peenardel kasvavad kolm sinihelmikat - 'Fontäne', 'Karl Foerster' ja 'Heidebraut', mõned aastad vanad ja juba päris kenad ja kogukad. Eriti võimas on 'Karl Foerster' - arvatavasti suurimate pööristega sort. Ja kõrgust on tal ka, vähemalt 2,5 m. 'Fontäne', nagu nimigi ütleb, on tõeline fontään!

Molinia arundinacea 'Karl Foerster' & Hydrangea paniculata 'White Diamonds'

Molinia arundinacea 'Fontäne'

Juhtusin ülemöödunud nädalal Tartu Botaanikaaeda. Ka seal on mõistetud roog-sinihelmikate hilissügisest väärtust ning erinevaid sorte on istutatud kõikjale üle aia. Lihtsalt imelised, eriti veel õlgkollaseks värvununetena. Sain sealt ka paar head sordiideed lisaks. Mis aga hakkab täitma Futulandias vabaks jäänud poolruutmeetrit, tuleb juba lugeda Futu blogist! :)

Novembrike pehmeke

10. november, 10 kraadi sooja. Mardipäev. Sinised vihmapilved käivad ringi mööda taevakaart, kuid pimedani sajuga peab. On meeldiv aiailm. Tegelen istutamistega. Naabri aiast maastiktööde eest päästetud mõned taimed saavad oma kohale. Kirjulehine naat ja luuderohi, paar kiviimarat kivide vahele monteerituna. Üht-teist jääb ka pottidesse kevade ootele, sest kõigele lihtsalt ei ole kohe kohta. Kokkuvõttes, kõik mu "omad lapsed", aga see oleks juba pikem jutt selgitada.

Koristada oli ka veel viimseid puulehti. Need on küll tihedatest sadudest märjad ja rasked, kuid seda paremini püsivad koos kärul ja hiljem kompostihunnikus. Kena, suur aun sai selle aasta lehtedest kokku. Teine, nüüdseks juba kolme aasta jooksul läbi kõdunenud hunnik vajaks peenardele laialikandmist, kuid suuresti jääb see kevadiseks tööks, kui pealsed saavad eest lõigatud. Sügisel seda tööd ma ei tee. Lähenemisi on erinevaid, minul selline. 

Tsümbiidum tubastes aedades/ Cymbidium cv. blooming indoor 

Kõige viimane õitseja aias - õnneheina liik/ Last blooming plant in the garden - Erigeron sp.

Otsisin selles soojas ilmas hiliseid õitsejaid, kuid mida pole, seda pole. Astreid ehk oleks, kuid viimase nädalaga on metskitsed kärneriks käinud ning kõik õied söönud. Nii leidsin vaid kaks kaheaastast õnneheina veel ennastunustavalt õitsemas. Eks nad ikka juba kuhtumise äärel on, kuid võiks siiski lugeda veel õitsvateks. Õievaesust aias kompenseerib õites õilmitsev tsümbiidium toas. Üle aasta ta ikka oma õied teeb, vahel pisut varem, vahel veidi hiljem, kuid ikka üldiselt talveperioodil.

Aga kraavis, kraavis õiteb varsakabi. Möödunund nädalavahetusel oli ilm hall ja pilt jäi tegemata, sel korral oli aga veetase tõusnud nii, et õievarred vaevu veel välja ulatusid, aga pildi sain kätte! Nähtus omaette seegi!

Varsakabi novembris/ Marsh marigold blooming in November

Kuigi on veel sügav sügis, siis juba on kevade märke. Adoonistel ja harilikel lumikellukestel on tõusmed maapinnal väljas. Sinililledel on pungad punnitamas õitest. Mõned kobarhüatsindid on kasvatanud päris suured lehed. Loodan, et neil kõigil on oidu end siiski nüüd väheke tagasi hoida ja talv ära oodata. Kas seda talve ka tuleb, kes teab, kuid päris taeva pole ta kunagi jäänud. Meil on ilmad pehmed, kuid nädala lõpus sadas Wales'is 3 tolli lund maha, Põhja-Ameerikat tabas külmalaine... Põhja-Soomes olla ka päris korralik talv. Kahe nädala pärast tulebki sinna suunduda suusatama!

'Talvenauding'/ Malus domestica 'Talvenauding', local winter apple variety

'Talvenauding'

Siilkübarad/ Coneflowers

Mugul-tuliürt/ Phlomis tuberosa 'Amazone Mist'

Thunbergi kukerpuu/ Berberis thunbergii 'Aurea'

Nädalavahetusel on veel mitmeid aiatöid vaja ette võtta, sealjuures istutusigi. Kuid nendest järgmisel korral.

Suur torm

Möödunud pühapäevane torm puudutas paljusid Lõuna-Eestis. Ka meil oli väga tugev tuul, mis sakutas puid ning surus nõrgemaid maadligi. Aga üldiselt, kes lagedal kasvanud, see tuulega harjunud, ning peab vastu. Kõige nõrgem meie kandis oli vast riik ise, kes mitme päeva jooksul voolu taastada ei suutnud. Distantsilt kiruda on muidugi kerge, kuid kes kohapeal hakkama saama pidid, neil võis olla päris raske. Ja kahjuks pole elekter tagasi mitmesajale inimesele ka veel täna õhtul.

Tuuline oli tegelikult kogu nädalavahetuse. Juba reedel lõõtsus tuul mööda välju ja kohises puulatvades. Laupäeval pisut tagasi andes hakkas ta tugevnema taas pühapäeva lõunast ning saavutas oma maksimumjõu kella kolme ja nelja vahel. Siis läks ka vool. Õu langes oksi täis, aga need kõik olid kuivanud - torm tegi võrades sanitaritööd! Olen seda ennegi mõelnud, et ajuti on puudele tugevat tuult vaja.

Aias oli rajust kõige enam mõjutatud ehk uus kõrgete kõrreliste ja püsikute peenar kraavi serval, vastu lagedat välja. Tuul sasis taimepuhmaid pikalt ja põhjalikult, kuid kõik jäi kenasti püsti. Roog-sinihelmikad ja vesikanepid, kaunid sügisastrid ja männasmailased.

Kaunid sügisastrid hariliku lodjapuu taustal

Kaunis sügisaster/ Symphyortichum novae-angliae

Kauneid sügisastreid pole meil varem kunagi olnud. Imelised lilled! Hilised muidugi, kuid just asendamatud nendeks aegadeks, kui esimesed sügisesed öökülmad röövivad valdava õieilu aias. Sortide seas on toredaid värve ning neist tasuks aeda luua koos kõrrelistega üks suurem värvilaik. Ehk siis, tuleb plaani võtta!

Viimaste nädalavahetuste toimetamised ongi olnud kraaviserval oleva peenra juures. Kaevasin seda pikemaks ja istutasin maha mõned sügisel saadud sinised floksisordid ning vereva vesikanepi sordid. Servadesse ja vahele madalate astrite sorte. Ka vesikanepid on uustulnukad ja juba ma arutlen enamisi, et kuidas ma siiani üldse ilma nendeta olla sain. Väga vahvad taimed!

Sügisesed meeleolud/ Autumn moods

Püsikupuhmikute vahele tippisin kevadisi sibullilli, peamiselt hüatsinte ja madalaid nartsisse. Torminädalavahetuse tähtsaim ülesanne oligi idahüatsindid jälle maha saada. Nii hilja ma vist neid polegi pannud, kuid ma usun, et sest pole lugu, kuna sügis ongi olnud liiga soe siiani nende juurdumiseks. Üles said aga omakorda kannad ja tuttliiliad. Ja muidugi puulehed, neid on riisutud ja taga aetud ning kompostihunnikusse kuhjatud. Klassikalised sügistööd!

Aster 'Little Carlow'

Siilkübar/ Echinacea 'Green Jewel'

Rosa 'Lady Emma Hamilton'

Üks lõputu õitseja, kaheaastane õnnahein, on õhulisi õiepilvi kandnud varasuvest saati/ Endless bloomer biennial Erigeron has carried airy blooms from early summer.

Pojengi 'Coral Charm' "teine õitsemine"/ 'Second blooming' of peony 'Coral Charm'

Igal sügisel tekitab aedhortensia 'Limelight' mõne hilise õiekobara/ Every fall, Hydrangea paniculata 'Limelight' has some late blooms

Sügistorm muidugi rebis viimasedki lehed puult. Enne seda oli aga kuldne sügis. Mõne koha pealt kollasem kui mõni teine. Märkasin kollaseid värve seal, kus varem neid nagu nii intensiivselt pole olnud - näiteks ühel remmelgal meie tiigi servas, või punasel sõstral õunapuude all. Ka kased olid sel aastal väga kollased, ja pikalt kollased. Kahjuks saavad värvid ja valgus otsa ning tuleb üle elama hakata pimedat talveaega. Talveaeg on aedniku vaenlane! :D

Kollane punane sõstar/ Red currants in yellow colour

Remmelgas/ Salix sp.

Madal aster/ Aster dumosus