pühapäev, 28. detsember 2014

Valge pööriaeg

Talv saabus sel aastal lumega. Veel sügise viimasel õhtul oli maa must ja ilm pime, kuid talve toonud öö muutis kõik. Selle ööga sadas maha päris korralik lumi ja tekkis lootus, et ehk pühadki võiks saada sel aastal valged. Ilm hoidis ja andis lund veel juurdegi, jõululaupäeval sadas päris tublilt. Temperatuur on olnud kerges miinuses.

Mis aga juhtub mälestuste järgi ka päris sageli on see, et esimese jõulupüha päev on päikseline. Ja päris mitmel korral viimaste aastate jooksul on ta ka olnud haljendavalt roheline. Aga seekord oli sillerdavalt valge! Esimene pilk aknast välja ja aeda leidis kitsepere õunapuude all sügisest saaki nosimas. Kuniks jagub, magusad pühad neilgi.

Roe deers
Metskitsed õunaaias/ Roe deers in orchard
13. detsembri torm räsis püsikupeenraid päris tugevalt ning nii mõnegi talveks jäetud kõrre või varre olin sunnitud ära lõikama. Sellegi poolest on peenardel järel veel küllaldaselt suviseid mälestusi seemnepeade ja tuules kahisevate puhmaste näol. Kuna floksidel sel suvel hahkhallitust ei olnud, siis jätsin ka nende varred lõikamata. Õige või vale, olgu iga ühe oma otsustada.
 
Perennials bed
Lumine püsikupeenar - teleekia ja floksid/ Snowy perennials bed with phloxes and telekia seedheads 
Perennials bed
Purpur-siilkübar 'Magnus'/ Seedheads of Echinacea purpurea 'Magnus' hold well into winter
Perennials bed
Püsikupeenar/ Perennials bed
Buddleja davidii 'Black Knight'
Buddleja 'Black Knight' liblikapeenras/ Buddleja davidii 'Black Knight' in Bee & Butterfly Bed
Buddleja davidii 'Pink Delight' & Eryngium planum
Buddleja ja lamedalehise ogaputke õisikud talvises tulbipeenras/ Winter tulips bed with Buddleja davidii 'Pink Delight' & Eryngium planum
Buddleja põõsastele panin juurekaeltele katteks pisut kuuseoksi ning kuhjasin peale lund. Lund kühveldasin ka seinaäärsetele peenardele, sest sinna ei taha ta mitte langeda tänu laiadele räästastele. Hea oleks, kui nüüd peaks pehmet aga miinustes talve kuni kevadeni. Siis ei peaks muretsema sulava lume, tiheneva katte ja ummuksisse jäävate taimede pärast. Aastavahetuseks lubatakse juba aga sula ja ilmaportaalide pikemad perspektiivid ennustavad küllaltki heitlikku sulapoolset jaanuari.

Tulevase suve uued kannad olin sunnitud juba varakult tellima, et mitte soovitud sortidest ilma jääda. Sain need kätte vahetult enne jõule ja potistasin ära eile ning sättisin valgesse jahedasse keldrisse. Nüüd jääb vaid loota, et nad väga hooga kasvama hakka ja teistpidi, et ära ei mädaneks. Keeruline ülesanne nii- või naapidi, kuid midagi pole parata, juured olid aktiivsed ja idud kasvamas. Omad kodused on samas keldris aga kastides rahulikult puhkamas. Nende potistamisega ootan märtsini. 

Selleks aastaks on nüüd küll aiatöödega tõesti kõik! Tore aasta oli.

Christmas tree 2014
Päikseline jõulu esimene püha/ Sunny Christmas Day 25.12.2014
 
Summary: Snowy Winter Arrival

Winter arrived proper way this year, with snow. If the last evening of past autumn was bare and dark, then the following morning of winters first day welcomed us with snow. White and fluffy, nice 10 cm. It gave a hope for white Christmas. Luckily for us, weather was stable, slightly below the zero and it snowed even little more before the Christmas Eve.

What comes in mind regards to Christmas Days in past years is that they often have been sunny. And not infrequenty bright green as well, like Irish winters. This year however, it was glittering white. Some of it I tried to capture on my photos.

First sight out to garden found a roe deer family feasting on last fallen apples. Sweet Christmas for them too! All my borders and seed heads were covered with fresh snow and shined in sun. What a wonderful holidays!

In the garden I decided to add some spruce springs to my butterfly bushes for winter protection. I also gathered some fresh snow on them. They are not very hardy in our climate, usually dying down to the ground. But if the crown of the plant is protected, it usually recovers and blooms again in every summer. I also gathered some snow to my borders next to house walls as wide eaves catch the snow above them.

Another gardening task I had to do was to pot up my newly arrived canna rhizomes. I had to order them early as my desired cultivars sell out quickly every year. Now they arrived just before Christmas and as they showed some growth I had to plant them immediately. Hopefully they will survive long winter ahead. My own rhizomes are resting peacefully in cellar and I won't touch them before March.

For this year, gardening works are really done now. It was a good year and hopefully another good one follows. Happy New Year to all!

neljapäev, 25. detsember 2014

Kaunist jõuluaega! Happy Holidays!

Detsember on kiirelt veerenud oma lõpule, käes on pühadeaeg. Toredad valged ja talvised jõulupühad. Soovin kõigile oma blogisõpradele ja külalistele kaunist ning rahulikku jõuluaega!

Chrsitmas Greetings 2014

December has gone quickly and entered into holiday season. I wish to all my readers a merry Christmas! May the holiday spirit fill you all with warmth and happiness!

Jõulurahu
Christmas Peace to all!

laupäev, 20. detsember 2014

Suve meenutusi: Tartu BA ürdiaed

Pühendatud Tiliale, kes pakkus mulle seltsi sel toredal suvepäeval! 
Tervitused Austraaliasse!

Sellisel pimevihmasel päeval nagu täna, on paslik pilk heita hoopis tagasi, möödunud helgesse sooja suvesse näiteks. Külastasin päris mitmeid paiku, kuid niivõrd ekstaasi ei läinud ma vist küll kuskil mujal kui Tartu Ülikooli botaanikaaia vastloodud ürdiaias. Olin justkui suur kimalane koos väikestega, ahnelt sahmerdamas ringi ja liikumas õielt õiele, et koguda mesimagusaid lõhna-, värvi- ja vormimuljeid.

Õigupoolest on tegemist ravimtaimede aiaga, kuid paljud eksponeeritutest on maitse- ja söögitaimed. Kuid on ka surmavalt mürgiseid, nagu sinine käoking. Väga väikeses koguses on vanarahvas osanud ka kõige mürgisemaid raviks ära kasutada. Mind köitsid muidugi kõige enam liblika-  ja kimalasemeelitajad, sest see on üks valdkondi, mis mind hetkel kõige enam vaimustab ja innustab. Oma väikeste külalistega on need taimed justkui tiivulise auraga, palju elavamad ja terviklikumad, sidemeid ja vastastikulisi suhteid loovad. Mesiohakad ja ogaputked, siilkübarad, naistenõgesed ja iisopid, salveid.

Tartu BG Herb Garden
Tartu botaanikaia ravimtaime aed/ Tartu Botanical Garden, Herb Garden
Eelmisel suvel, kui see aianurk oli alles vastloodud, tundus ta mulle natuke liiga kunstlik, tehislik. Kuid nüüd, kui taimed olid juba suuremad ja mõned suisa hiiglase mõõtu kasvanud, tundus kõik palju terviklikum ja nägusam. Kooslused voogasid kaunilt üle tõstetud peenarde ja sillutatud radade. Teravad metallääred, mis algselt otsekui kui lõikusid maa seest välja, ei tundunud enam nii teravad. Lihvitud graniitplaadid kiiskasid küll endiselt, kuid oskasin selle kohapealt silma kinni pigistada. Seega loojad oskasid näha lõpptulemust ja mitte heituda võib-olla mitte just kõige mahedamast esmamuljest.

Tartu BG Herb Garden
Modernsed jooned/ Contemporary design for Herb Garden in Tartu BG
Tartu BG Herb Garden
Ürdiaed on põhjast kaitstud kõrge müüriga/ Herb Garden is protected by wall from the northen side
Tartu BG Herb Garden
Päikese paistes/ Sunny Herb Garden
Tartu BG Herb Garden
Voogavad külluslikud kõrgpeenrad/ Lush and full raised borders
Ennekõike vaimustasid mind ikkagi aga taimed. Ei midagi ennenägematut, kuid tihedates kontsentratsioonides lemmikuid mõjus joovastavalt. Mõistsin, et mulle meeldiks ühendada selline ürdiaed paljude kasulike püsililledega köögi-ehk tarbeaiaga. See oli nii sügisel tutvustatud Malmö Slottsträdgardenis ning võiks saada ka minu sihiks. Sest üks, mis mind veel viimasel ajal painama on hakanud, on soov kasvatada ka võimalikult palju suupoolist enda hoolitsuse all. Ohh seda talve, unistutste aega!

Tartu BG Herb Garden, Echinops rito
Sinine mesiohakas/ Echinops rito
Tartu BG Herb Garden, Eryngium planum
Lamedalehine ogaputk/ Eryngium planum
Tartu BG Herb Garden, Agastache rugosa
Kurd-hiidiisop/ Agastache rugosa

Tartu BG Herb Garden, Cichorium intybus
Harilik sigur/ Cichorium intybus
Tartu BG Herb Garden
Tartu University Botanical Garden
Tartu BG Herb Garden
Tartu University Botanical Garden
Tartu BG Herb Garden
Sunny heaven for bees and butterflies in the very heart of Tartu, Estonia


Summary: Summer memories - Tartu Botanical Garden Herb Garden

December has been warm, rainy and very dark so far! Tonight was the longest night BTW, over 17 hours long. How awful is that?! And as there is not much else to say about current situation, I rather turn my sight back to last summer and remember some of the wonderful garden visits. One to recall is University of Tartu Botanical Garden. I have visited it dozens and dozens of times over the years but it always surprises with something new.

This time it was the Herb Garden. It was created about two years ago but never caught my eye like this time. It was rather odd and bare last summer, but this summer however, it had become lush and full. And what excited me for the most - it was full of bumblebees and butterflies. Some plants had like a winged halos around them.

Tartu BG Herb Garden in not a traditional one. It is rather a collection of medicinal plants, some even very poisonous - for example monkshood, which is deadly poisonous. But in very small quantities it was used as a remedy among our ancestors. Quite many edible plants and familiar perennial flowers are also known as remedy plants, making this small garden really diverse. I was bit sceptical about its very modern style at first, but now as the plants have grown and mix well with rusty metal edged raised beds, I enjoied it a lot. 

esmaspäev, 15. detsember 2014

Torm

Kas keegi pani tähele, kui novembri lõpus siin blogisfääris ilma ja elu ülevaateid sügise kohta ilmus, et ükski ei kõnelenud sügistormidest või õigupoolest nende puudumisest. Mina märkasin. Sügis oli siiani ilma tugevama tuuleta olnud. Nii vaikselt oli ta läinud, et suuremad loodusstiihiad sootuks unustama pani. Laupäevane torm tuletas aga selgelt meelde, et loodusel on suur jõud, mida ei saa kunagi alahinnata ning mille olemasolu unustada.

Tuul tõusis tormiks juba laupäeva öösel, mängides voolu ja magajate unerahuga. Hommikuks kasvas see juba kõikehõlmavaks kohinaks ning viis elektri sootuks. Vihma sadas horisontaalselt ja surus akende vahelt sisse. Puud ümberringi kaardusid tugevates puhangutes otsekui pilliroo varred. Oleme üle väljade läänekaartele valla, samal joonel Häädemeeste, Kihnu ja Sõrvega, kus mõõdeti kõige valjumad tuulepuhangud. Sisemaale muidugi sellised kiirused ei jõua, kuid kui oled tormi teel, toob ta kaasa omad tagajärjed.

Storm 13.12.2014
Stormy weather on Saturday, Dec 13
Läksime tormi kohaliku järve äärde, vastrenoveeritud linnutorni vaatama. Mõtlesin, et kindlasti on tuul ajanud järvevee vahvalt valgele vahule. Kuid tühjagi. Järv oli hoopis jääs. Aga 8 meetrises tornis tõmbas tuul vägevasti.

Õisu lake
Õisu järv ja luht/ Lake Õisu and the meadow
Õisu meadow
Luhamaastik/ Meadow view
Vooluta olime eilse õhtuni. Kokku poolteist ööpäeva. Sai toimetatud küünlavalguses ning mõeldud selle peale, kuidas esivanemad pididki nii hakkama saama. Tol ajal räägiti jutte ja lauldi laule. Kaasaegsed aga näppisid oma nutikaid taskutelefone, et püüda hoida mingitki ühendust maailma ja kõiksusega. Mina kasutasin aga eilse valge aja selleks, et teha ära kõrreliste külvid. Mulda said erinevate stepirohtude seemned, osad Hellelt, osad Inglismaalt tellitud.

Torm säästis õnneks puid meie ümber, kuid püsikute varred ja sabad, mis olid mõeldud talveiluks, on nüüd küll suuresti pikali. Mõned, mis päris jalgu jäid, lõikasingi juba ära. Ümbruskonnas oli puid aga teedele langenud nii mõnelgi pool ja küllap liinidelegi. Kuis muidu elektri naasmine nii kaua aega võttis. Videvikutund soojas toas küünlavalgel ja väljas marutava ilmaga oli seevastu mõnus.

Storm 13.12.2014


Summary: Storm

It has been very calm fall so far, almost still standing, often quite misty. Many wrote about those days in blogs, not noticing that we haven't had any major storms this season. But this is not usually the case as very often storms break through from Atlantics to our shores on East coasts of Baltic Sea. However, storms should be never forgotten or under estimated.

Winds started to blow quite heavily already on Wednesday, past week. Another and more vigorous depression arrived in Saturdays night, raising guts rapidly. Soon electiricity went out and was absent for two days, until last night. Heavy storm was roaring for many hours, making trees bend like reed. It was raining almost horizontally.

I decided to go and see the Natures strength by the lake close to us, hoping to see white waves. But there were no waves what so ever - lake was covered with ice instead!

During the dark hours without electricity we thought to our ancestors, who had to live this way their whole life. They told stories to their young, sang together. All we did was clinging to our smart phones, to be connected and feel alive. In a meanwhile I enjoyed sitting in warm room, listening sounds of strong winds and just watching candle light.

During the short light hours outside I sowed my new Stipa seeds. They need a cold period for germination and hopefully will sprout in coming spring. I truly love those grasses!

pühapäev, 30. november 2014

Sempvember: tänasesse päeva, praegusesse aeda

Jah, ilus ja värviline oli see 2009. aasta suvi. Kõik see, mis oli olnud pikalt kättesaamatu unistus, oli ühtäkki mu omas peos. Kõik-kõik need kõige kirkamad värvid ja imelisemad vormid. Võib ju näida, et ega neil suurt vahet pole, kuid mina tundsin rõõmu nüanside tundmaõppimisest ja mõistsin, et kõik need maailmas enam kui 3000 sorti on omavahel eristatavad.

Kuid tegelikult on kõik veelgi keerulisem. Ka ühe sordi piires, sõltuvalt kasvutingimustest (mullastik/toitainete kättesaadavus, niiskustingimused, päiksesepaiste), võib esineda tuhandeid värvivarjundeid. Rääkimata aastajalistest muutustest. Üks on aga kindel, nagu öös on kõik kassid mustad, on varjus kasvavad mägisibulad rohelised! Päikest armastavad nad üle kõige ja seda tuleks pakkuda neile maksimaalselt!

August-September 2009
Vormi ja varjundi mängud/ Many forms and colours of sempervivums
Elul on paraku aga omad keerdkäigud. Nii nagu sai otsa see aeg seal põhjarannikul, männimetsaveeres, sai otsa paraku ka minu sinna kogutud mägisibulakollektsioon. Olin pottides mägisibulaid varasemalt mitmetel aastatel ületalve hoidnud kasvuhoones, ilma igasuguste probleemideta. Seal põhjarannikul ajas asja ära sarnaste oludega kütteta palkon. Kahjuks tol viimaseks jäänud 2009/2010 talvel oli aga niivõrd külm, et palkonisse talvituma tõstetud taimekesed seal vastu ei pidanud. Praktiliselt mitte keegi.

Alles jäid vaid mõned looduslike liikide varaitsoonid ja kaks Heufelii liivsibulat kolmest olnust. Sortidest jäi alles kaks 'Cleveland Morgan' järeltulijat - 'Eisbär' (saksa k. jääkaru) ja 'Sweet Irish'. Veel üks sõsar 'Meelah' (samuti 'Cleveland Morgan' järeltulija) õnnestus päästa lehest üles kasvatades. Lehest sai üles kasvatatud ka 'Pacific Devils Food'. Mägisibulal külmub esmalt südamik ehk lühenenud vars. Vahel jäävad aga lehed ellu ja need juurduvad päris kergelt. Nii need paar mainitud sorti pääsesidki.

Beginning of Semperivivum bedMul on rakse öelda, millised sordid on vastupidavamad. Kui piir on ületatud, siis lähevad kõik. Ja pottides kasvatades kaasnevad alati teatavad riskid talvitumisel. Kui potid on talveks maasse kaevatud, siis üldiselt on talvitumine hea. Vaatamata oma suurele krahhile olen neid ka hiljem osalt ikka pottidesse pannud. Sakslased, kes armastavad kasvatada sibulaid samuti pottides ja sageli tõstetud lavatsitel, nägid väga suuri kahjusid kaks talve tagasi. Peale väga pehmet ja vihmast talve tuli veebruaris ootamatult kaheks nädalaks tugev külm, mis muutis kiviks vettindu potid ja lihavad taimed. Kahjud olid üle maa väga suured ja asjaarmastajad olid ahastuses, kuidas oma kollektsioone taastama hakata.

Beginning of Semperivivum bed Enda brutaalse kogemuse najal siiski julgen arvata, et liigid on pisut tugevamad kui liikidevahelised sordid. Kuid loomulikult pole ka kõik liigid ühtviisi külmakindlad. Minul ei ole olnud avamaal kunagi probleeme lubjalembese mägisibulaga (S. calcareum), ometi peetakse seda pisut külmahellaks. Sempervivum atlanticum'ga pole meil mõtet aga katsetadagi vist.

Oma allesjäänud käputäie sortidega läksin tagasi maale. Seal ootasid vanad sõbrad teise loo peategelaseks olnud peenras. Veidi lohakile jäänud peenrast vajasid sibulad juba hädasti päästmist. Kõik leidsid oma uue koha eluhoone lõunaküljel. Peenra rajamisega tegin algust 2010. aasta sügisel, pikendus sai rajatud 2011 kevadel. Peenar on selline kivine, nagu ma neid harjunud tegema olen. Mägisibulad ja kivid passivad hästi. Nelja aastaga on üksikutest rosettidest saanud laiad padjandid. Ja värvid säravad jälle.

Beginning of Semperivivum bed     Beginning of Semperivivum bed

Ülal on pildid värkest istutusest. Esmalt said maha kollektsiooniriismed, seejärel hakkasin kohalikke juurde istutama. Teisi padjandilisi otsustasin mitte panna. Vaid kolm väikest Thunbergi kukerpuud. Hiljem lisasin looduslikke turkestani tulpe. Mõni külaline on peenrast ise läbi käinud. Sel aastal üheksavägine näiteks. 

New rock-bed for houseleeks
Mägisibulapeenar 2011 kevadel/ Sempervivum bed 2011 spring
New rock-bed for houseleeks
Mägisibulapeenar 2011 kevadel/ Sempervivum bed 2011 spring
New rock-bed for houseleeks
Suvi 2011/ Summer 2011
New rock-bed for houseleeks
Suvi 2011/ Summer 2011
New rock-bed for houseleeks
Suvi 2011/ Summer 2011
New rock-bed for houseleeks
Suvi 2011/ Summer 2011
New rock-bed for houseleeks
Suvi 2011/ Summer 2011
Ma võiks nüüd siia panna veel kümneid ja kümneid pilte 2012. ja 2013. aastast, kuid see ajaks postituse ilmselgelt liialt pikale. Näitamaks nelja aasta progressi, toon siia vaid veel mõned pildid sellest suvest. Kuigi mulle vahel tundub, et selliseid värve, kui pottides kasvatades, ei õnnestu peenral saavutada (olgu see saladus siis milles tahes), siis tänavusuviseid pilte vaadates ma võib-olla mõtlen selles aga ümber.

Sempervivum bed
Kevad 2014/Spring 2014
Sempervivum bed
Kevad 2014/Spring 2014
Sempervivum bed
Kevad 2014/Spring 2014
Sempervivum bed
Kevad 2014/Spring 2014
Sempervivum bed
Kevad 2014/Spring 2014
Sempervivum bed
Kevad 2014/Spring 2014
Sempervivum bed
Kevad 2014/Spring 2014
Sempervivum bed
Kevad 2014/Spring 2014
Sempervivum bed
Kevad 2014/Spring 2014
Kõik vanad olijad muidugi sellesse peenrasse ära ei mahtunudki. Seepärast sai mägisibulate päralt ka püsikupeenra lõunakülg ja natuke tulbipeenrartki. Kollektsiooniga uuesti alustamiseks sai otsitud üles vanad kontaktid ja tellitud uusi taimi. Sündis niinimetatud 50 varjundi peenar, kus koos kõige lemmikumad sordid. Eelmisel sügiselgi tellisin lisa...

Kui nüüd küsida, et kas mu vaimustus on peale kõike seda veidikenegi lahtunud, siis kindel vastus on ei! Jah, selle suure kogu kaotamine oli tugev löök ning 2010 ei tellinud ega ostnud ma ühtegi mägisibulat. Vahel mul on jäänud mulje, et kollektsionääridele on oluline taime omada-kasvatada vaid mingi perioodi ja siis võib selle lugeda "tehtuks". Mina nii ei saa, mina tahan taimedega koos kasvada, areneda, õitseda. Ja mägisibulatega ei ole lühikest teed - semper vivus - elu igaveseks! Minu puhul siis kogu eluks!

teisipäev, 25. november 2014

Sempvember kadripäeval: Volkmari sibulad

Kuupäev: 25.11.2014, kadripäev
Temperatuur: +0 'C
Ilm: Tihedalt pilves, hämar. Ajuti sajab hõredat jäävihma. Lumi õhukese kihina maas.

Kadripäev oli vanarahvale ikka oluline ilmaennustamise päev. Selle järgi võis vaadata, milline tuleb eesseisev hilissügis (Andrese päev), talv, ka küünlapäev ja tulev aasta üldisemalt. Tänane ilm pole õieti ei üht ega teist. Temperatuur on siin-seal kriipsuke üle või alla nulli, sajab hajusalt vihma või jäidet. Mõnel pool on pisut lund maas, kuid need pole kindlasti hanged.

Aga siis, et kui meil on täna sula, siis Andrese päev (30. november) võiks sedavõrd külm tulla. Või siis vastupidi. Ja küünlapäev samalaadne tänasega. Tuul on aga päris kõva ja see võib jõuluks ilusa ilma tuua! See oli siis ilmajutt.

November ise kisub muudkui lõpupoole, aga mul on veel mõned mägisibulajutud pajatamata. Täna võtan ette esimese välismaise tellimusloo Saksamaalt ehk kuidas suur maailm jõuab minu väiksele õuele.

Volkmars_2009_summer
Volkmar Schara's sempervivum cultivars in summer 2009
2000ndate algusaastad tõid minule viruaalmaailmade avanemise. Kui sinnamaani oli olnud tsit-tsätt ja mõni e-mail, siis nüüd leidsin enda jaoks sealt ka võõramaised aiad ja taimed ning kõige selle seas ka välismaised mägisibulad, mille olemasolust ei võinud mul olla isegi õrnemat aimdust. Oh boy, ma mäletan seda elevust, kui leidsin paljukiidetud Sempervivum index andmebaasi koos arvukate piltidega. See sisaldas küll vist kõiki sorte üldse, mis olemas tol hetkel oli. Et aga mägisibulaid võib olla erkkollaseid, süsimusti ja kirevpunaseid ning kõiki toone veel seal vahepeal, oli minu jaoks selline avastus, mida sõnades on võimatu kirjeldada. Ja sealt samast mäletan paraku ka painava ängistuse tekkimist - mida kõike on olemas, aga kuivõrd kättesaamatu see minu jaoks on.

Vahepeal läks aastaid, mina kasvatasin seda, mis meil kättesaadav oli. Vahel ikka kiikasin ka virtuaalmägisibula elu. Sest põnevaid sorte tuli iga aasta juurde ja pildibaas aina täienes. Murrang tuli aga 2008. aastal. Avastasin juhuslikult veebist ühe mägisibula aretaja kodulehe, kus oli ka müügikeskkond. Loomulikult pidasin ma tellimist esialgu võimatuks, kuid julgust kokku võttes ja mõned e-kirjad vahetases sai selgeks, et kõik on võimalik! Minu esimene tellimus sai Saksa aretajalt Volkmar Schara'lt.

Oh kui pisikesed ja oh kui hädised nad olid, kui lõpuks saabusid. Volkmar saatis paki tähitult ja selle saabumine võttis aega üle kahe nädala. Kõigile aga kes ei tea - lihtpost liigub oluliselt kiiremini. Istutasin oma pisikesed kassettidesse ja viisin maale kosuma, hinges mure, kas nii hädistest üldse mingit asja saab. Ja eks seal oli tera pettumustki võib-olla, polnud ju paki sisu toonud selliseid kirevaid rosette kui piltidelt nähtud.

Volkmar's sempervivums
Pärast kaht nädalat postis, valged ja hädised/ After two weeks in shipment, my new semps were very pale and weak; 14.05.2008
Aga kui üks taim üldse on elule võitleja, siis on see mägisibul. Jah, üks sort ei pidanud vastu, sest oli juba pakis kõvasti kannatada saanud, kuid ülejäänud kogusid end kiirelt. Juba kuu hiljem oli pilt oluliselt parem. Ja kuigi esimesel suvel ma neid värve, mida ma nii kaua oli igatsenud, veel ei näinud, siis lõpuks tulid nad ikkagi. Esimest aimdust andis sügis ja järgmine kevad oli juba tõeline pillerkaar valla!

Volkmar's sempervivums
26.05.2008 - already looking littlebit better
Volkmar's sempervivums
16.06.2008 - There is some growth and some colour, yey!
Hilissuvel istutasin taimed ümber, igaüks oma potti ning lõpuks ei meenutanud enam miski kevadist räbalust. Potid reastasin kivivundamendi äärde ja seal soojas nad rõõmsalt kasvasid ja tasapidi värvusid, pakkudes ühtlasi elupaika vahvale sisalikuperele. See oli tore aeg!

Volkmar's sempervivums
22.09.2008
Volkmar's sempervivums
22.09.2008
Little guardians
Sempervivum 'Killer' and lizard family
Little guarians
My sempervivum pots together were a good habitat for lizards
Peale esimest tellimust oli kui paisu tagant pääsemine. Avastasin endale Saksa mägisibulaaaretajad, fännilehed ja foorumi. Edaspidi vahetasin nii mõnegagi sorte, tegin uusi tellimusi nii Saksamaalt, Inglismaalt kui ka Slovakkiast. Kahe aastaga sai kokku üle 200 sordi. Mis sai edasi, sellest viimases postituses.

Sempervivums
Teine tellimus Volkmarilt, sügis 2008/ Second order from Volkmar Schara in fall 2008
Sempervivums
Kevad 2009/Spring 2009
August-September 2009
Volkmari sibulad 2009. augustis/ Volkmar's cultivars late summer 2009


Sempvember: Volkmar's houseleeks
(to be added)