Sajab ja sajab

Juuli algus on olnud väga vihmane. Eriti tugev sadu oli möödunud õhtul ja ööl. Sadu kohises ümber maja. Tõrvas lõhkus see mitu paisu ja korraldas korraliku uputuse. Meil ka uputas - nagu ikka aiamaal. Õnneks kadus vesi suhteliselt kiiresti maasse. Nädalavahetusel tõotab tulla veel sademeid, kuid siis näikse tulema kuiv ja kuum nädal. Ehk see oli siis selle suvisema perioodi ettevalmistuseks. Täna oli peaaegu täiesti kuiv ilm, vaid õhtul käis üks sabin üle ja korraldas kauni vikerkaare üle taevalaotuse. 

Pilte tegin eile vihmade vaheajal.

Kroonlauk/ Tulbaghia violacea var robustior

Lõuna-Aafrika taimed hakkavad jõudma õitsemiseni. Kroonlaugud on küllalt kärmed esimesi õisi tegema. Aga lembeliiliad pole ka enam kaugel ja hiidhüatsindidki loovad õienuppe. Kroonlaugud ja lembeliiliad on pottides, hiidhüatsindid maas-peenras nagu ka tutt-liiliad. 

Eksootidest on puhkenud ka esimene daalia. See on mu enda seemik, mis tärkas mullas üle talve seisnud seemnest. Arvatavasti on ta 'Mexican Star' järglane, kuna palju on sarnasusi ja sel kohal, kust ma taimekese leidsin, eelneval aastal ka see sort kasvas. Nüüd on ta kaks aastat järjest näidanud esimesena õisi, seega kõige kiirema kasvuga taim. Aga teisedki daaliad on ka juba nuppudega ja puhkemised pole enam kaugel. Küllap soojenev ilm neid kohe ergutab.

Daalia seemik/ Dahlia seedling, probably from 'Mexican Star', first to bloom among my dahlias

Samaväärset värvilaiku tekitab aias hetkel ka roos 'Hot Chocolate'. Väga erilise värviga sort, mille toone on pildile raske püüda. Aga temas on tõesti pisut šokolaadisust. 

Roos/ Rosa 'Hot Chocolate'

Rosa 'Hot Chocolate'

Sama seina ääres õitseb laialehine seahernes ehk püsik-lillhernes. Tema õites on midagi orhideelikku ja troopilist.

Laialehine seahernes/ Lathyrus latifolius

Lathyrus latifolius

Lathyrus latifolius

Kogu see sademeterohkus ja niiskus meeldib muidugi vesikanepitele. Mulle tundub, et neil on kindel plaan meie aed üle võtta. Nii jõudsalt kasvavad ja nii suureks!

Juuli alguse lopsakus/ Lush growth supported by rainy days of early July

Süüria tuliürt/ Phlomis russeliana

Phlomis russeliana

Juba loovad õisi aedhortensiad. Kuidagi vara tundub, aga võib-olla pole ka. 

Aedhortensia/ Hydrangea paniculata 'Early Sensation'

Hydrangea paniculata 'Early Sensation'

Pikk peenar/ Long Border

Pikk peenar/ Long Border

Long Border

Long Border

Pikas peenras hakkab tekkima värvi. Esimesed olid laugud ja iirised, nüüd juba tähtputked, salveid ja naistenõgesed. Kõik on küllalt pastelne ja pehme. 

Suur tähtputk/ Astrantia major var 'Rosea'

Astrantia major var 'Rosea'

Erilehine tähtputk/ Astrantia maxima

Astrantia maxima

Tiigipeenrad/ Pond Borders

Sajune/ Rainy days

Veel mõned esimesed.

Esimene floks/ Phlox paniculata 'Golubaja Laguna' - first phlox to bloom

Phlox paniculata 'Morgengrauen'

Päevaliilia/ Hemerocallis 'Fours are Wild'

Vihmavahedes on olnud keeruline leida momente, mil muru niita. Õnneks on nädala jooksul siiski õnnestunud pinnad valdavalt üle käia. Teine lugu on peenardega. Need kipuvad umbrohtuma. Fookus on olnud enam ka aiamaal, et see hoida korras. Aga kui nüüd tuleb kuivem periood ja puhkus ka õige pea, eks siis saab jälle joonele. 

Hiireteater - suveetendus/ Mouse Theatre - summer act

Kaua sa kannatad vihmajumalate naeru

Vihmad, vihmad, vihmad. Vahel suisa lõputuna näivad vihmad. Need kujundasid mai, juuni ja juuligi siiani. Vaid väga üksikud kuivad päevad on sattunud sadude vahele. Täna oli meil küll harv vihmata päev, kuid Peipsi tagant läheneb uus sadu, mis veel selle päevanumbri sees võib siia jõuda. 

Loomulikult on pidevad märjad olud ja niiskus jätnud pitseri aiale ja aiatöödele. Alles täna sain aiamaa lõplikult üle kõblatud. Oli kartulivagusid, mis siiani olid täitsa puutumata, sest enamikust ajast polnud võimalik aiamaale astudagi. Päris ujuda vagude vahel, nagu mõnel pool Kagu-Eestis, pole mul õnnestund, kuid põrsa kombel poris püherada oleks olnud võimalik enamikel päevadel. Muld pole samal ajal põllul paranenud - ikka on sama kõva kui kevadel (v.a kui on libe sajujärgne muda). Ja kui isegi kobestad sellest mingi osa üles, siis järgmine sadu muudab kõik endiseks.Üks kleepuv, raske, kõva mass. Ja mitte miski ei tärka ega kasva selles. Võib juba öelda, et täielik ikaldus.

Muru tegemine on alati nagu silo tegemine. Isegi kui sadude vahel jõuab taimestik ära kuivada, siis taimed ise on nii rohtsed ja nii vett täis, et niidukist jääb maha püdel roheline mass, mis tuleb peale niitmist kokku koristada. Muidu lihtsalt mädaneb ja lämmatab murutaimestikku.

Iluaial ja -taimedel läheb üldiselt paremini. Kasv on valdavalt kõigil väga hea! Lopsakad taimed on aga mokkamööda tigudele ja ka neid on sel niiskel aastal tohutult palju. Ma ei taha ette kujutada nende aednike elu ja frustratsiooni, kes peavad toime tulema hispaania teetigudega. 

Niisiis niiske, vihmamärg - peamised selle aasta märksõnad.

Martagoni liilia/ Lilium martagon 'Orange Marmelade'

Harilik näsiniin/ Daphne mezereum

Laialehine kellukas/ Campanula latifolia

Roosidel on sel aastal arvatavasti suhteliselt hea aasta. Talv oli neile soodne ja eks neilegi meeldi aktiivse kasvu ajal pigem mõõdukas temperatuur ja ohtralt niiskust ja mitte kuivus. Roose teod ei söö, küll on neil aga omad kahjurid ja neidki on ohtralt. Üldiselt esimesed õienupud söödi kõik ära. Ei teagi täpselt kelle poolt. Aga nüüd õisi ikka on.

Rosa 'Sweet Pretty'

Rosa 'Hot Chockolate'

Inglise roosid on imeilusad, aga täpselt esimese vihmani. Allolev 'Princess Alexandra of Kent' puhkes õisi täis, siis tuli vihm ja praktiliselt kõik õied murdusid. Mis ei murdu, vajub näoga maa poole ja enam ei tõuse. Suured rasked õied ei kannata lisaks sadava vihmavee raskust. 

Rosa 'Princess Alexandra of Kent'

Rosa 'Princess Alexandra of Kent'

Samal ajal peenraroosidega puhkevad tiigis esimesed vesiroosid. Tiigiroosidel on sel aastal muidugi ka väga hea elu. Nii palju vett suvisel ajal pole nad enne näinud, sest tiik on täiesti triiki vett täis. Vesi on ilus ja puhas, roosid ise kaunid. Ootan, et ka teised kaks sorti õitsema läheks. Esialgu on õies 'Rose Arey'.

Vesiroos/ Nymphaea 'Rose Arey'

Nymphaea 'Rose Arey'

Tiik/ The Pond 

Vaatamata sellele, et ka juulit valitsevad sajud on siiski ilm soojaks keeranud. Ei ole üle mõistuse kuum, kuid meeldivalt soe. Vahel natuke lämmatavalt niiske vaid. Hetkel tundub, et ongi suvi. Kuid oh need kaasnevad putukad - tuhanded parmud, sajad tuhanded kärbsed ja miljonid-biljonid-triljonid sääsed ... elu maal on peaaegu võimatu. 

Suvine - ruuge päevaliilia/ Summery - Hemerocallis fulva

Ka pikk peenar on juba suvine ja õitsev/ Long Border already in Summer bloom

Täna on suvepuhkuse esimene päev. Olgu suve, mida nautida! Ja et oleks isu ja jaksu aias toimetada. See sõltub paljuski ilmast. 

Talv koputab uksele

Tegin täna viimase hommikuse supluse basseinis. Vesi oli muidugi jääkülm! Või siis siiski pisut soojem, sest möödunud nädala päevad on olnud 7-8 kraadi juures ning sajused. Ilma miinusteta on olnud ka ööd ning see kõik mõjub basseiniveele. Ometi jäi see "kastmine" selle aasta viimaseks, sest lõunast lasin basseinil vee välja ja pakkisin selle talveks ära. Selle nädala teise poolde lubatakse esimesi läbivalt külmi (miinuses) päevi ning kui bassein jäässe lasta, siis ei saa teda enam tühjaks. Seega siis viimane suplus.

Ja ometi polnud täna veel märke sellest, et selline külm saabuda võiks. Päikesepaistes oli palgeil isegi sooja tunda ning pildistades viimaseid õisi, mõjus see kõik suhteliselt kesksügiseselt. Kuid siiski on hilissügis juba.

Kaunis sügisaster/ Symphyotrichum novae-angliae 'Barr's Blue'

Kaunis sügisaster/ New England Aster

Kaunis sügisaster/ New England Aster

Bassein polnud aga ainus, mille pärast muretseda külmade ilmade saabumise kontekstis. Endiselt olid maas tutt-liiliad. Need tuli üles võtta. Sibulad olid ilusad ja tugevad. Üks on kindlasti pikk ja soe suvi, mis neile võis meenutada kauget kodumaad Lõuna-Aafrikat. Aga mulle tundub, et väetamine, mida ma nende puhul varem polnud teinud, mõjutas samuti kasvu ja õitsemist. 

Teisigi Aafrika taimi oli varju alla saada. Hiidhüatsindid olid samas peenras tuttliiliatega ning samuti alles maas. Kasvuhoonest sissetõstimist ootasid ka kaeralilled ning trepilt lembeliiliad. Üks neist, 'Charlotte' nimeline oli ka alles õitsemas, hoolimata hilissügisest ja mõningatest vahepeal olnud öökülmadest. Vähesed õhu-miinused ei tee neile veel midagi, kuid juurte ja sibulate külmumist nad ei talu.

Lembeliilia/ Agapanthus 'Charlotte' in late bloom

'Charlotte' on igihaljas lembeliilia sort. Mul on ka heitlehiseid ning need on juba oma lehed kuivatanud. Talve saadavad nad mööda keldris ühtviisi. Igihaljaid tasub vahel väga harva ka kasta, kuid heitlehised peavad kevadeni kastmata kenasti vastu. Talvine kastmine võibki nad hoopis liialt vara kasvama ärgitada. 

Tutt-liiliad täna, enne üles võtmist/ Eucomis pole-evansii today, before lifting and storing in cellar 

Mul on paraku ka omajagu uusi külmakindlaid püsikuid pottides, mis on peenardesse istutamata. Suurem osa on sellesügisesed ostud, nii et ega nendega paremini polekski saanud toimida. Mõned asjad oleks ehk võinud ka maha saada, kuid mida ei saanud, seda ei saanud. Hetkel tõstsin kõik kasvuhoonesse. Järgmine nädal kaevan seal nad maasse, et talvitumine oleks kindlam.

Näis, kas saabuvad ka lubatud lumesajud. Õhtul Tallinnasse sõites tulid esimesed lörtsipilved vastu. Üldse on viimasel nädalal palju sadanud. Maa on vettinud ja veest küllastunud. Täna ööselgi sadas nii kõvasti, et ma kohina peale katusel ja akendel üles ärkasin. 

Tuuled on samuti kõvasti puhunud. Nii kõvasti, et suurem osa mu roog-sinihelmikaid on nüüd pikali. Need pole kunagi varem enne külmade saabumist niiviisi lamandunud. Aga sel aastal on. Jälle midagi teist moodi. 

Lamandunud roog-sinihelmikas/ Flopped Molinia arundinacea, caused by strong winds that we had past week. 

Tihedas istutuses püsivad taimed paremini püsti/ In tense planting plants withstand elements better

Pikk peenar/ Long Border

Väljas on nüüd tõesti õite viimane hetk. Viimased astrid, viimased õnneheinad, viimased värvilised lehelaigud. Üheaastased õnneheinad on vist tõesti kõige viimased õitsejad, kestes püsikülmade saabumiseni igal aastal.

Frikarti aster/ Aster x frikartii 'Jungfrau'

Üheaastane õnnehein/ Erigeron annuus

Üheaastane õnnehein/ Erigeron annuus

Thunbergi kukehari/ Berberis thunbergii 'Orange Rocket'

Südajalehine aster/ Symphyotrichum cordifolius 'Little Carlow'

Järgmisel korral ilmselt juba lumepiltide ja -lugudega.

PS! Instagramis postitatakse inglimaalt juba mõnda aega lumikellukeste pilte - sügiseiseid, loomulikult, aga juba ka talviseid liike/õitsejaid. Näiteks suureõieline lumikelluke 'Mrs McNamara', mis minugi aias olemas, on tavaliselt Inglismaal jõuluaegne õitseja, sel aastal aga juba novembris. Vaatasin siis minagi oma 'Mrs. McNamara' üle - jaa, ninakesed on olemas, aga õitsemisest on veel asi kaugel ja loodetavasti taimed ikka teavad, et enne tuleb talv mööda saata! Aga ka amuuri adoonistel on juba pungad väljas.