Oh mai!

Selle aasta mai jääb meelde kui üks kontrastiderohke kuu. Lumelobjakast ja krõbedatest hallaöödest, mis röövis osa sõstra- ja murelisaagist, kuni kõigi aegade soojarekordini välja kuu keskel. Kundas mõõdeti 19. mail +33,1'C. Sellist kuumust ei juhtu enamikel suvedelgi. Mida kõik meie aedade hoolealused üle elama ja tundma pidid, teavad nad vaid ise. Taimedel pidi olema kollektiivne mälu ja seega on nad näinud meist palju enamat. Küllap oli see neile vaid üks kevad teiste seas, ei midagi erakordset. Kuid võib-olla talletus ka nende teadvusse midagi uut.

Mailt ootasin hüatsinte ja tulpe, viimasteks päevadeks saabusid juba ka varajased laugud, iirised ja võhumõõgad. Kuumad ilmad lühendasid küll tulpide iluaega, kuid enamjagu õnnestus mul siiski nädalavahetustel ära näha. Kõik olid väga tublid ja toredad. Vanad kinnitasid endist kiindumust, uued lõid väsrkeid sidemeid. Hea meel oli tõdeda, et talv oli möödunud suuremate kadudeta, ka hilisemad ärkajad nagu siidpöörised on ärganud ja välja pugenud.

Seinaäärses tulbipeenras on iiriste aeg. Üks varajasem on lõpetanud juba, kuid kaks võimast puhmast on täisõies ja lõhnavad imeliselt. Ostetud mingite muude sortide pähe, on nad ometi väga toredad juhtunud ja ma olen tõsiselt rahul. Ainus mure nendega on liigjõudne kasv - hakkavad juba pisematele naabritele selga tükkima.

Late spring tulips bed - bearded irises in full bloom

See õrnsinine on lihtsalt hiiglaslik! Õied ulatuvad mulle rinnuni ja ma pole üldse mingi kääbik. Samas ei jää kõrvalolev koonuslauk palju maha. Selles soojas seinaääres on miskit!

Enormous bearded iris taking over my tulips bed

Another nameless beauty

Püsiku peenras on roheline aeg. Tulbid on lõpetanud, suvised õitsejad on alles hoogu võtmas. Rohisin täna terve päeva, sest mitte ainult kultuurtaimed ei edene hästi, oh ei. Vaatamata lopsakale kasvule ja näilisele toredusele on siiski ka mure - kahjureid on palju kimbutamas. Nii leidsin näiteks iga sinise käokinga võrdse tipust rööviku. Taime lehed koduks kokku keeranud ja nii see tegelane (või kaks) seal maiustas kasvukuhikul. Mõtlesin neid sealt välja harutades, et on vast looduslähedane aiandus - "Chelsea chop by nature".

Perennials bed is all shades of green now

Püsikupeenar mai lõpul/ Perennials bed on last day of May

Kõrreliste peenar ja viimsed tulbid/ Grass border with last of tulips

Tänane maikuu viimane päev tõi ka ühe haruldase külalise - pääsusaba. Siin kodus olin teda viimati näinud paar aastat tagasi. Liblikapeenras mul talle midagi pakkuda ei olnud, nii maiustas haruldus murus maajala õitel. Nii suurt liblikat lendamas vaadata on erakordselt lummav.

Pääsusaba/ Swallowtail/ Papilio machaon

 

Aga ka pisemaid tegelasi oli huvitav leida ja määrata. Ka nõgeseliblikas ei ole mu pildile veel varem sattunud.
 

Nõgeseliblikas/ The Map/ Araschinia levana

Kevad on olnud ääretult pikk ja mitmekesine. Mõelge vaid kui ammu tagasi õitsesid lumikellukesed! Nüüd on ees aga suur suvi ja jään huviga ootama, mida kõike huvitavat ta tuua võib.


Summary: Oh, May

This May will be remembered as one with deep contrasts, if not to say with extremes. Over the long month we had a frosty nights, sleet and bitterly biting northerly winds as well as highest temperatures recorded in history. In mid-month we had heat wave with temperatures over +30 and all times record was broken on May 19th when +33,1 'C was measured. A heat we usually miss even in our summers. It made me wonder what our plants must be feeling, having such a variety of conditions over a very short period of time. But there is a belief among some that plants have a collective memory and their experiences go way back in history, not being confined with a lifetime of single individual. So maybe what felt to us abnormal was another spring for them. 

From May I expected hyacinths and tulips and I must say that I didn't disappoint. All bloomed nice and rich. For some hot days were bit too much, shortening their beauty, but I was lucky enough to see and capture most of all. By the end of the month Alliums and Iris sibirica have opened their show. I was very lucky to recognize that all my freshly planted Michanthus plants have over wintered well and putting out fresh shoots.

In my perennials bed there is a green calmness now. All spring bulbs are finished, only some Alliums adding a purple. It is a nice break before summer fullness arrives, all those phloxes, coneflowers, daylilies and echinopses. Over the weekend I weeded all my beds and now it should be pretty easy to go towards the big summer!

On Saturday I had a rare visitor in my garden - a swallowtail. I think it was two years ago when I saw it last time. I was more than lucky to catch it on picture as it its very lively and rather shy butterfly.

Allium 'Purple Sensation'

Eelviimased, viimased

Mul on veel mõned tulbipildid, mis oli mõttes päevikusse panna, kuid siiani polnud olnud mahti. Need on jäädvustatud enne kuumalainet ning on nüüdseks kindalasti oma õitsemisega ühele poole saanud ja teinud teed järgmistele tulijatele - laukudele ja iiristele. Aga kuna mul värskeid pilte pole, tuleb hetkel leppida sellega, mis on. Ja saabki nii nad blogisse! Ehk meeldib mõni teilegi?!

'Purissima' on valge klassik ja üks minu lemmikuid. Samuti väga pika õitsemisega nagu eelmise postituse staar 'Daydream'. Õigupoolest on mõlemad Fosteriana rühmast ja seega sarnaste omadustega. Ka 'Purissima' teeb läbi mõningase metamorfoosi, alustades kreemikalt ning lõpetades säravvalgete õietaldrikutega, mis soojal päikselisel päeval avanevad täielikult.

Tulipa 'Purissima' starts out creamy and develops to big bright white

 

Samuti erialdi sissekande saanud häbelikule tulbile 'Lady Jane'le järgnes õitsemisega sõsar 'Peppermint Stick' - veidi tugevama varre ja tumedama roosaga põskedel. Samuti päikeses täielikult avanev õis on pisut kontrastsem ning valge värv särab pärlmutterjalt.

Tulipa clusiana 'Peppermint Stick' shines pearly-white in sun, little more intense than sister 'Lady Jane'

Tuleb tunnistada, et Inglise sibulamüüjad võivad ka sikku teha. Tellisin eelmisel sügisel koos laukudega ka kümme Hageri tulbi sibulat. Aga võta näpust, oodatud karmiinpunased õied avanesid sidrunkollastena ning selgus, et tegemist on hoopis häbeliku tulbi alamliigiga - Tulipa clusiana var. chrysantha'ga. Kuna mul teda ei olnud, siis mis saab mul selle kaunitari vastu olla. Hageri tulpidega tuleb lihtsalt uuesti õnne proovida.

Tulipa clusiana var. chrysantha is rich yellow insead, but the blush on outer petals is the same

Tulipa clusiana var. chrysantha

Kaljutulbiga ma veel head ühist keelt leidnud ei ole. Raskevõitu on teda uuesti õitsema saada. Vaid üksikud võtavad vaeva ette. Neile oli ka möödunud sügis-talv raske, sest lehed ilmusid juba sügisel ning sisuliselt paljas talv võttis need endaga. S. Savisaar räägib ka, et kaljutulp on kapriisse võitu ja tahab sooja kasvukohta. Isutasin nad seina äärde ning ehk hakkavad paremini edenema. Elame näeme. Ilusad on nad ja väärivad kindlasti katsetusi.

Tulipa saxtalis is difficult to rebloom. I'm trying to find suiable place for them, maybe next to house which is somewhat warmer and drier is more tolerable.

 

Liikidevahelised hübriidid 'Little Princess' ja 'Little Beauty' (T. aucheirana x T. hageri) on seevastu palju leplikumad ning edenevad hästi ka püsikupeenras. Huvitav, et nad on nii hilised. Ju see on neis Hageri tulbist, sest roosa tulp on ju ammu juba lõpetanud.

Tulipa 'Little Beauty' is acquiescent hybrid between species T. aucheriana and T. hageri

Batalini tulbi õisi ma ei jõudnud päris ära oodata. Siin on nad esimest päeva lahti ja pole päris oma värvi veel. Sort 'Bright Gem' on tegelikult väga kirka oraanzi tooniga. Samuti tubli õitseja ja leplik kasvutingimuste osas. Väga tore on ka tema hall lehestik.

Tulipa batalinii 'Bright Gem' starts out lighter but soon turns to bronze orange. Very lovely little tulip. 

Veidi sorte ka. Ma pole veel päris lõplikule selgusele jõudnud, kuidas suhtuda papagoi tulpidesse. Veidrikud on nad ikka küll. Ja kõik päris kindlasti mulle ei istu ka, kuid mõned võiks siiski alles jätta. Võiks ju küsida, miks ma siis üldse soetasin, kuid vastus on lihtne - Hollandi sibulatega on väga lihtne saada vasta püksa! Mõni on õige ka juhtunud. Meeldivad nimetud oraanzid ja 'Mysterious Parrot'. 'Blue Parrot'i õigsuses pole ma kindel, sest nägi välja üpris sama, mis 'Cum Laude'. Viimane muide see kevad on väga vilets ja ei õitse.

Unknown orange parrot tulip, weird but I like it nevertheless

Unknown orange parrot tulip

Tulipa 'Mysterious Parrot' 

Tulipa 'Mysterious Parrot', 'Flaming Spring Green' & 'Caribbean Parrot'

Tulipa 'Blue Parrot'

Tulipa 'Blue Parrot'

Püsikupeenras hakkasid viimati meeleolu looma single late tulbid. Sügisel panin maha suure paki jagu 'Queen of Night'i segus koos 'Don Quichotte'ga. Loodan, et teiste puhmikuliste püsikute vahel peavad nad vastu.

Tulipa 'Queen of Night' along with pink Tulipa 'Don Quichotte' on the background

Tulipa 'Blue Diamond' on the back, Tulipa 'Don Quichotte' and 'Queen of Night' on the left

Tegelikult oli paar sorti veel enne kuumi avanemata. Ilmselt on nad nüüdseks ka juba läbi, seega jäävad päevaraamatu jaoks järgmisesse aastasse. Aga võib-olla ei jäägi.


Summary: Penultimate, ultimate

I had some unpublished tulip pictures from this May. Even if they are over now, I decided they deserve a place in my blog. It is me who has been so busy lately, not time passing too quickly or tulips blooming in a blink of an eye, in heat wave we had for a week. So here they are, my last favourites of this spring. I hope you will enjoy them as a little reminder of quickly passing spring. 

Imeline unistus - Tulipa 'Daydream'

Mõned tulbisordid on võimelised imelisteks trasformatsioonideks. Mõni neist võib paari nädala jooksul muuta oma välimust tundmatuseni. 'Daydream' tulp on selles osas minu vaieldamatu lemmik. Alustades rohekaskollasena, kasvab ta varsti puhaskollaseks ning lõpuks on üüratu oraanz, nagu soe kevadpäev ise. Mulle väga meeldivad oraanzid toonid teatud õitel ja tulp on üks nendest. 'Daydream' on üks parimaid leide, lihtsalt imeline!

Tulipa 'Daydream'

'Daydream' õitsemise alul/ 'Daydream' starts to bloom in greenish yellow

Tulipa 'Daydream'

Nädal hiljem on õied suured ja puhaskollased/ A week later blooms have grown big and pure yellow

Tulipa 'Daydream' in full bloom

Õrn õhetus palgeil/ Fist blush

Õied veel poolteist nädalat hiljem/ Blooms 1,5 more weeks later

Tulipa 'Daydream' in perennials bed in mid May

Tulipa 'Daydream' in perennials bed in mid May

Tulipa 'Daydream' in perennials bed in mid May

Õied veel poolteist nädalat hiljem/ Blooms 1,5 more weeks later

Tulipa 'Daydream'

Tulipa 'Daydream'

Kindlasti oli selle kahe ja poole nädala vältel veelgi imelisi värvivaraiatsioone, mida mul kahjuks näha ja jäädvustada ei õnnestunud. Siiski oli oluliselt enam võimalusi võrreldes eelmise kevadega ning selle võrra vaid on mu vaimustus 'Daydream'ist kasvanud!


Summary: Magic dream - Tulipa 'Daydeam'

Some tulips can go through amazing transformations. Just in two weeks the whole appearance can be changed to completely something else, both, in colour and form. One of my favourites among those is Tulipa 'Daydream'. It starts out in greenish yellow. Then the bloom proceed to grow more and more and turns to large pure yellow blossom. Another week later the look has changed dramatically - blooms are enormous and dazzling orange. What a change! I absolutely admire this hybrid and I'm so happy to have it.

Surely there were lot more shades between. But those were the ones I was able to catch over three consecutive weekends. However, clearly I did better than last spring! 

Õunapuude õievahus

Telekas käib hetkel dokkfilm "Rohkem kui mesi". See on tore ja õpetlik ning samas väga mõtlemapanev/murettekitav film. Olin seda isegi kinos varem vaatamas käinud, kuid visuaalselt kõnekaid asju on alati tore üle vaadata. Ja pisut samale filmile ja mesilaste olukorrale maailmas mõtlesin ka kodus olles, seistes sumisevate õunapuude all ning täites oma kopse mesimagusa hõnguga - kevadise maa lõhnaga. Kuivõrd õnnelik ma olen, et mul on aed, otsast otsani täis kimalasi ja mesilasi, kes kõik teevad tööd ja elavad rahulikult oma elu. Kuivõrd ehk on õnnelikud ka kõik need kimalased ja mesilased, et meil on üks puhas maanurk, kus mürkide, haiguste ja elukeskkonna vaesumise pärast muret tundma ei pea. Ehk on õnnelikud, ega ma päris täpselt ju ei tea.

Aga õunapuud olid õisi ja sumistajaid niivõrd täis, kui justkui ei iial varem. Õunapuudele olidki tegelikult kaks viimast talve rasked olnud ja külmad läänetuuled koos käreda pakasega õiepungadest elu viinud. Nüüd siis, pärast sunnitud puhkust ja uue võimaluse ootust, on võrad roosakasvalges õievahus mattunud. Ilus, puhas ja lõhnav.

Õitsev 'Tiina'/ Malus 'Tiina' in bloom

Õitsev 'Tiina'/ Malus 'Tiina' in bloom

'Tavenaudingu' roosakad õied/ Pinkish blooms of Malus 'Talvenauding'

'Talvenauding'

Õunaõie õrnus/ Delicacy of apple blossom

Sumisev õunaaed/ Humming orchard

Ilm on muidugi täiesti segi jälle. Ma küll rõõmustan sooja üle, aga ei rõõmusta ka. See on jälle liiga äkki ja liiga vara. Õitsetab liigkiirelt kõik õied. Täna pärastlõunal oli +27'C. Ja ma pelgan pisut, mille kõigega see lõppeda võib. Ennustused juba kõnelevad tugevatest äikestest, üle 20 m/s kaasnevatest tuulehoogudest ja rahest. Kui see tuleb, pole ei aial ega taimedel hõlpu.

Eile käisin üle väga paljude aastate Türi lillelaadal. Tegin endale väikese nimekirja taimedest, mida võiks vaadata ja kaasa osta. Nimekiri selleks, et mitte hulluda ja kahmata kokku kõike ettejuhtuvat. Niisiis käisingi enne kõik laada läbi ja ühtegi asja emotsioonilt ei ostnud. Ja tõttöelda, ega mul sealt nimekirjast suurt midagi pakkumises ei olnudki. Nimistu koosnes eelkõige kõrrelistest ja liblikapeenrasse sobivatest taimedest. Esimesi polnud praktiliselt üldse, teistest mulle mitte meelepäraseid sorte. Nii juhtuski, et ostsin pigem hostasid ja mõne muu nipet näpet asja, millega teadsin, et koha leidmisel hätta ei jää. Näiteks talisibulaid. Üks, mida ma eriti leida ei lootnud, oli süüria tuliürt (Phlomis russeliana). Aga oli! Oli ühel müüjal ja kümne raha eest! Ja nii ta ostmata jäigi. Üldiselt oli ju tore, aga väga palju rahvast ja mulle igavavõitu sortimendid. Aga ma ei saa öelda, et mul siiski seda kõike põnev poleks olnud uurida.

Täna aga õitsesid Viljandis sirelid ja Tallinnas kastanid. Kodus laulis peoleo. Seega vaid rukkirääku ongi veel oodata. Ja tulbipeenras õitses esimene aediiris.

First bloom of bearded irises in my tulips bed, along wit Tulipa 'Blue Parrot'

Häbelik tulp - Tulipa clusiana 'Lady Jane'

Eelmisel kevadel jäid need õied nägemata, sest soe ilm tegi neile kiire lõpu ja ma ei olnud parasjagu kodus. Niiviisi on kaks aastat ehk siiani nägemata ka T. whittallii. Ehk õnnestub siis järgmine kevad. Nädalavahetuse aedniku mured ja rõõmud. Ehh.

Aga 'Lady Jane' on õrn ja kaunis ja täiendab kenasti mu püsikupeenart. Sõsar 'Peppermint Stick' ei olnud veel oma õisi avanud. Võib-olla õnnestub ka teda pildistada tuleval nädalavahetusel. Mõlemad on juba kenasti ka paljunenud ning möödustavad lõpuks ilmselt tiheda päikeses valgelt särava klumbi - sest õied avanevad vaid päikese käes, nii häbelik ta ongi!

Tulipa clusiana 'Lady Jane'

Tulipa clusiana 'Lady Jane'

Tulipa clusiana 'Lady Jane'

Tulipa clusiana 'Lady Jane'

Tulipa clusiana 'Lady Jane'

Summary: Tulipa clusiana 'Lady Jane'

I planted bulbs of 'Lady Jane' two years ago but unfortunately I did not see the blooms last spring, as I was away at that time and blooms faded quickly in warm spell. This year I'm bit luckier and can enjoy these wonderful soft pink/pure white blossoms, very similar to magnolias! However, there is still Tulipa whittallii which I haven't seen in bloom in two years. Joys and sorrows of weekend gardening!

Besides 'Lady Jane' I have also 'Peppermint Stick' but it needs another week to open its bloom. Maybe I'm able to take a shot this coming weekend.

Soesajune

Sajab, sajab, sajab. Kolm päeva mõnusat sooja sadu. Õnneks algas vaiksemalt ja vesi jõudis rahulikult maasse imbuda. Hiljem tuli hooti juba tugevamalt ka. Aga no las ta tuli, sest väga vaja oli. Mullad olid vahepeal tuhkkuivaks saanud ja taimed kitsikuses, nüüd said kõik leevendust.

Püsikupeenras on tulpide kõrgaeg, hüatsindid lõpetavad. Tänu väljajuuritud ebaküdoonia põõsale tekkis peenrasse hoopis uus vaba nurk, kuhu sai sügisel maha pandud ühed minu lemmikud tulpide seas - 'Daydream'. Nüüd nad juba säravad kollaselt, varsti aga oraanzilt. Kooslust täiendavad topeltõieline 'Blue Diamond' ja Tulipa clusiana 'Lady Jane', nemad on peenras juba varasemast, nagu ka mõni kollasepõhjaline punane. Kui need on lõpetanud, on valgete lõhnavate nartsisside ja 'Queen of Night' tulpide kord - oluliselt külmem kompositsioon, kuid loodetavasti vaheldust pakkuv.
  

Õhtul vihmasajus/ Rainy evening in Perennials Bed

Hommikul aga paistis veel päike/Püsikupeenar/ Sunny morning, same day/ Perennials Bed

Tulipa 'Daydream'

Tulipa 'Mysterious Parrot'

Püsikupeenar/ Perennials bed with tulips in full bloom

Seinaäärses tulbipeenras on seevastu järel vaid mõni üksik papagoitulp, ülejäänud on kõik juba lõpetanud. Vaid veel väga hilist 'Blue Parrot'it on oodata, seejärel peavad suvised õitsejaid üle võtma. Liblikapeenar aga alles ärkab. Seal on valdavalt suve teise poole õitsejad ning hetkel rohelised lehetutsakad kui köögiviljaaaias. Aga rõõmu on neistki - ikkagi elus ja olemas.

Laupäeva öös kuulsin Orisaares ööbikut!


Summary: Warm and rainy

It has been raining for three days now. It started out as slow showers but there have been heavier downfalls as well. However, it was much anticipated as it was dry for weeks and soil had turned literally to dust. Relief have arrived and plants can fully enjoy warm spring now.

In my perennials bed it is high season of tulips cultivars. Particularly are shining 'Daydream' tulips, which I planted last fall. They are complemented by bluish 'Blue Diamond', adorable Tulipa clusiana 'Lady Jane' and some ordinary reds. Nice and warm setting, which will turn little more dramatic later on, if 'Queen of Night' and Narcissus poeticus will take over. Tulips in my species tulips bed have finished by now. After a little break summer bloomers like buddleias will set the tone there.