esmaspäev, 21. märts 2016

Kolm aastaringi päevaraamatut

21. märtsil 2013 kirjutasin siia virtuaalsesse vihikusse oma esimesed read ja postitasin esimesed pildid. Kevad oli siis hädaline saabuma nagu ka praegu. Palju oli veel lund ja pööripäeva saabumiseks olid vaevu sulanud vaid seinaäärsete peenrade kõige seinaäärsemad osad. Olin kaua hoogu võtnud ja sümboolselt oli otsa lahti tegemiseks just kevade esimene päev hea. Niisiis kolm aastat. Kolm aastat aiatoimetusi ja noppeid piltide ja lausejuppidena siin. Paras poisike juba!

Kevade saabumine seekord polnud kuigi kevadine. Krõbedad miinuskraadid öösiti ja külma põhjatuule ning lumepilvedega palistatud päevad kujundasid selle sündmuse. Siiski on hea teada, et päev on ööst võitu saanud ja minna saab vaid paremaks. Tulevateks lihavõttepühadeks juba lubatakse soojemaid päevi.

Snowy Fields
Kevade lumised väljad ja pilved/ Snowy fields and clouds of Spring Equinox
Laupäeva hommikul kuulsin maal esimest kevadlindu - sookurge, kuskil üle nende lumiste väljade, jõeluhal. Pühapäeva hommikul kuulsin juba aga ka paari lõokest, kuigi ilm oli kõle. Päeval lendas üle üks hallhaigru paar. Tasahilju, aga vääramatult on kevad saabumas.

Aias on puude ümber vaid mõned laigud maad puhtaks sulanud, valdavalt on aga kõik lumes. Mainitult on seinaäärsed peenrad lumevabad, sinna paistab päike, on tuulevari ja soojus akumuleerub kivisse. Nii võis leida just sealt ka selle aasta esimesed õied ja pungad. Aimasin juba ette, et Danfordi iiris võib valmistada üllatuse ja lumikellukeste osas oli ootus selge.

Iris danfodiae
Iris danforiae in Tulip Bed
Galanthus nivalis
Galanthus nivalis in my Tulip Bed
Galanthus nivalis var Flore Pleno
Galanthus nivalis var Flore Pleno in Garden Bed
Külmadel hommikutel olid vaesed lumikellukesed täiesti lamandanud. Päeva peale päikese käes taastasid taimed oma turgori ning tõusid reipalt püsti, et siis jälle uuele krõbedale ööle vastu minna. Kahju oli teistest. Aga ma tean, et nad peavad vastu.

Seinaäärsete peenarde koristamine saigi kevade esimeseks tööks. Lõikasin pealsed, buddlejade ja roosi varred, puhastasin iirised. Pelgasin, et pärast väga halba aastat tulpidele, ei ole mul tulbipeenrast enam kedagi oodata. Aga ei hullu kedagi, kenasti tulevad taas. Aedhortensiad 'Vanilla Fraise' ja 'Limelight' said omale uue kompaktsema vormi. 

Aiapeenrast lõikasin samuti kõik pealsed ning tegin esimese istutuse - Hortesest veebruaris toodud kuningliiliate sibulatel olid tekkinud juba idud ja ma leidsin, et parem on nad kohe kiirelt maha istutada. Räästaaluses peenras oli maa sula ja muld tahe. Usun, et neile oli see parim lahendus. Inglismaalt paar soetatud lumikellukest jäid veel aga ootele, sest õunapuude alused, kuhu nad peaksid saama, olid veel niihästi lume all kui külmunud. Ehk kannatavad järgmise nädalavahetuseni ära. Ja eile lõikasin õunapuid. Täna on küürutamisest ja puudel turnimisest keha suisa kange.

Iris reticulata 'Harmony'
Tulbipeenras on igasuguseid ninasid, esiplaanil võrkiiris 'Harmony'/ There are all kind of buds and shoots in Tulip Bed, Iris reticulata 'Harmoy' in front
 
Iris danfodiae
Tulbipeenar/ Tulip Bed
Spring Tulips Bed
Korrastatud tulbipeenar/ Tidy up in Tulip Bed
Mitmed meist on kurtnud muret mägisibulatega, et on talvega silostunud. Minu vana peenar on hetkel ainsana välja sulanud ja see on suurepärases vormis. Kadusid seal ei ole. Mõned aastad tagasi panin tulbipeenrasse ka mõned sordid ja seal on küll üks sort - 'Leopold' - kaotanud kõige suuremad rosetid. Õnneks on tütartaimed alles ja päris kadunuks seda lugema ei pea. Võimalik, et need on mingil kindlal liigil baseeruvad sordid, mis selle talvega kõige enam pihta on saanud. Eks kui järgmised välja sulavad, saab raporteerida uusi uudiseid.

Sempervivums
Mägisibulapeenar/ Sempervivum Bed
 
Pühapäev lubas teha veel ka ühe suusatiiru. Kes teab, võib-olla viimase sel hooajal. 15 km Holstre künklikel radadel. Tore oli, aga mul poleks üldse kahju, kui see jäigi viimaseks korraks. Kevad nüüd saabugu!

Homeland
Meie kandi külamaastikud/ Rural landscapes of our neighbourhood
 

17 kommentaari:

  1. Sinu pisikene maailm elab koos Sinuga ja on visa :) Aga hall ja hale on see kylapilt, kuigi pilvekausist on valgus kohe lahvandamas.. Kisub oigeks et yks pilt kaalub yles tuhat sona .. Midagi selles pildis on nii valusalt ehedat.. umbes toesti nagu sookure hingehyyd.. xx

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Mulle tundub ka, et aednik ja tema taimed on ikka väga seotud omavahel. Energeetiliselt, emotsionaalselt, telepaatiliselt, ja kindlasti mitte ühepoolselt.
      Kurehüüd esimese kevadlinnuhäälena pole üldse kurb ja hingekriipiv muide. See on ikka päris rõõmustav ja elevusttekitav hääl!

      Kustuta
  2. Vastused
    1. Vaadates täna otsa ilmaennustustele erinevates portaalides - siis ta tuleb!

      Kustuta
  3. Aitab jah sellest talvest. Minu jaoks see külapilt hale ei ole, sellised meie kevadtalvised maastikud ongi. Sõitsin eile Vasalemmast mööda väiksemaid teid koju ja kõik oli hallhallhall, aga üldse mitte lootusetu, sest päike käib üha kõrgemalt ja varsti saab roheline hallist võitu.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. See hale on ehk sellest, et vaatan seda koike valjastpoolt ja koduigatsus mangib siin ka oma osa.. Aga see pilt meenutab ka miskitpidi paari sajandi taguseid maale Eesti kylast, kus elu oligi ju hoopis teisem kui praegu. Ja midagi vaartuslikku on kadumas koos raskustega, sellest siis see kurb minu meeles :)

      Kustuta
    2. Pilt võib rääkida enam kui tuhat sõna, kuid tuleb tunnistada, et ta võib olla petlik. Ja kindlasti sõltub emotsioon vaatajast. Ning iga vaataja on erinev. See on täiesti loomulik. Mina pidasin auto kinni, sest vaade oli tegelikult ilus ja taevas huvitav. Pildile ei jäänud see emotsioon päris üheselt, tunnistan. Silm haarab alati reaalsusest enamat kui fotoobjektiiv seda suudab.

      Kustuta
  4. Flore pleno on ikka võrratu, nii pontsakas. Tore, et said midagi toimetada juba. Ja hea, et mägisibulad on hästi vastu pidanud, imelised värvid.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. 'Flore Pleno' omab tõepoolest kahekordset effekti võrreldes tavaliste, ühekordsete õitega. Aga oma võlu on mõlemail. Mägisibulad on ühed parajad rõõmu- ja värvi-rullid aastaringi!

      Kustuta
  5. Lõokese laulu neil kevade lumistel väljadel ei kujuta hästi ettegi. :) Ja nii kevadise moega seinaääri ka veel ette näidata pole.
    Aga elagu-hüüded 3-a. blogijapoisikesele! Minul täitub varsti 2a. märkamatult taimede keskis veedetud aega.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Ja mina mõtlesin, mis sellel põllulinnukesel on küll võtta, kui lumi igal pool. Või sookurel sama hästi jõeluhal. Haigur ehk leiab kuskilt mõne juba lahtise veega jõekääru, kust kala püüda. Raske aeg kindlasti varajastele saabujatele.
      Blogipoisikesed aga tänavad!

      Kustuta
  6. Pikka iga nii huvitavale blogile. Juba praegu on seda põnev tagantjärgi sirvida, aga 10 aasta pärast on sel hindamatu väärtus.
    Vaatan seda seinaäärt huvi ja imetlusega, meil on kõik veel korralikes hangedes :)

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Aitäh lahkete sõnade eest. Järelsirvimine on tõesti põnev. Just vaatasin, kus maal oli aed sel ajal eelnevatel aastatel. Kipub olema sellise 2013. a kevade kanti, kuigi siis oli kõik veelgi hilisem. Siis aga oli ka korralik talv seljataga.

      Kustuta
  7. Pikka iga päevaraamatule! Ja oi kui kevadine postitus, hakka või maja äärde peenraid rajama :)
    Palju häid uudiseid, kevadsooja tahaks küll, ilma miinusteta, oleks päris tore.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Peaasi, et ind ei raugeks! Postitusi on jäänud harvemaks, kuid olulised uudised on siiski olemas. Aega on kuidagi väheseks jäänud võrreldes varasemaga.
      Ju see on muu kodune kogemus, aga minu arusaamine on, et ümber mööda maja seinu peavadki lillepeenrad olema! :D

      Kustuta
  8. Minu aias on mägisibulatest kahjustada saanud just eelmisel aastal aeda toodud uuekesed - ju nad lihtsalt pole jõudnud veel kohaneda. Vanadel olijatel pole häda midagi!

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Uuekestega võib olla see lugu, et nende kasvutsükkel saab ümberkolimisega häiritud, mistõttu ei lähe nad talvele vastu kõige valmistunumalt. Ja kui talvel on mingid ebasobivad tegurid, ongi kurb lõpp käes.
      Talvele vastu minev mägisibul muudab oma kuju kompaktsemaks, ümaramaks, lehed kaarduvad enam üles, moodustades tasapinnalise polstri. Usutavasti aitab see lumele ja jääle paremini vastu pidada. Tihe, üles käändunud lehtede kiht kaitseb paremini ka sibula kõige õrnemat osa - kasvukuhikut ja lühikest vart.

      Kustuta