Oktoobri lõpetuseks

Aiahooaja lõppemisega on aednikul alati raske leppida. Kui aednik just väsinud ei ole. Aga mina pole. Ja küsimus polegi ehk niivõrd aiatöödes - neid võib venitada vabalt lumeni, ja tavaliselt neid nii kaua jagubki, ning siiski jääb veel üht-teist tegemata - kuivõrd taimedes, kes vähehaaval puhkama sätivad ja oma suvise ilu minetavad. Parimad neist jäävad siiki talvekski tugevate varte ja huvitavate seemnepeadega. Või siis pruunistunud, tuules krabisevate lehtedega. Mõned neist tõmbuvad suisa süsimustaks, nagu näiteks vesikanepid või männasmailased.

Siiani suhteliselt hästi kestnud värvid ja rohelisuse lõpetas möödunud nädala teises pooles püsinud pidev külm. Seda ei olnudki palju - vaid mõned kraadid öösel, kuid kuna ka päevad jäid miinuspoolele, siis selline pikem, ka päevaaega kestev külm lõpetab julmalt õitsmised ja lehtede rohelisuse. Vaid kõige vapramad peavad veel pisut vastu.

Tänased pildid on osalt enne seda külma tehtud, viimased on juba pärastised. 

Aster x frikartii 'Jungfrau'

Symphyotrichum novii-belgii cv.

Symphyotrichum novii-belgii cv.

Helianthus 'Lemon Queen'

Aster x frikartii 'Mönch'

Mina oma aias sügisel pealseid ei lõika. See on maitse ja sisetunde küsimus muidugi. Ise ma ootan muidugi, et lõikamata taimed pakuks ka talvises aias vaateid, struktuuri ja vormi. Ja eks nad pakugi, isegi siis, kui lume alt jääb paistma vaid mõni üksik tutt. Ja kui see kõik keset talve siis peaks ootamatult välja sulama - ma olen nõus - võib jätta korratu mulje. Aga mis siis, minul on mu enda oma aed ja ei mingi esindusaed ning isegi viimase puhul on võimalik täiesti edukalt hoida korda, mis säilitab atraktiivsemaid taimi ning eemaldab näotumaid. 

On aga kaks täiesti kindlat asja, milles olen ma veendunud oma kogemustele tuginevalt ja ka paljude tuntud autorite kirjutistele tuginedes:

• esiteks taimed oma loomulikus olekus (loe: lõikamata pealsetega) talvituvad oluliselt paremini. Taime puhmas ise, või siis taime varte vahele pudenenud lehed katavad juurekaela ja kaitsevad liigse vee ja külma eest. Talvel koguvad ka taimele jäetud varred enam lund - ikka kaitseks. Vastupidiselt aga on kiilas taim kõigile talve mõjudele palju enam avatud, olgu see siis tugev külm või hoopis nullilähedastel temperatuuridel krae vahele valatud vesi. Torujate vartega taime puhul aga on lõigatud vars otsetee sula- või vihmaveele taime sisemusse. Kes tahaks nii talveund nautida?!
• teiseks elurikkus. Elurikkus, mis niigi kannatab kõikjal elu- ja varjepaikade puuduses. Vaid teadmatu ütleb, et see on kauge Lääne-Euroopa mure. See ei ole nii! Vaadake tendentse Eesti põldudel, metsades, maastikes. Ja siis vaadake alles jäetud lillepuhma sisse varakevadel. Lõikamata pealsed pakuvad varje ja talvitumispaiku paljudele putukatele, talvist toitu lindudele ja suurematele neljajalgsetele, kellel aeda juurdepääs. Naturalistlik ja elustikku toetav aiandus on üha süvenev suundumus Euroopas ja selle juurde kuulub muuhulgas ka pealsete lõikamine alles kevadel, peale lume sulamist. 

See ei olnud nüüd ei loeng ega kallite kaasaednike korrale kutsumine, vaid lihtsalt tähelepanu juhtimine neile, kel rahutus hinges veel lõikamata pealsete pärast! ;)

Must ja pruun ja isegi natuke värviline - lõikamata!/ Black and brown and even little colourful - uncut! :D

Pruunides toonides sinised peenrad/ Blue borders in brown shades

Aster cordifolius 'Little Carlow'

Möödunud korral kirjutasin, et ootan veel postist hiiri. Loomulikult mitte tavalisi, need trügivad sisse niigi ustest ja akendest (no akendest siiski mitte), vaid hostahiiri. Targemad taipasid küll! 

Kollektsiooni sai lisatud: 'Buffalo Ice Mouse', 'Crazy Mouse', 'Matcho Mouse', 'Mouse Aquarel', 'One Iota', 'Pierced Mouse', 'Quarter Back', 'Screaming Mouse', 'Spiny Mouse', 'Surfing Mouse'. Eraldi tulid veel lisaks 'Mouse Salad' ja 'You're So Vain'. Hiiri on nüüd kokku 50 erinevat.

Uued hiired/ New additions to Mouse Hosta Collection

Ülejäänutega koos/ Together with rest of the collection

Eelmise nädala algul said maha ka viimased lillesibulad. Viimased on muidugi suhteline mõiste. Maha said kõik need, mida olin suve lõpul ja sügisel tellinud. Need viimased olid tulbid ja mõned kirgaslille sordid. Paar krookust kah. Aga miks see kõik suhteline on, on asjaolu tõttu, et hetkel ootan koju kallist ema Inglismaalt, kes toob mulle veel kolm trilliumit ja kaks lumeroosi. Juhuuu! Ikka selliseid, mida muust maailmast ei saa. See on ikka ilge nöök, et meil UK ja BREXITiga niiviisi läks, nagu ta läks. 

Vägev päevalill jõudis sel korral juba peaaegu nagu õitsemiseni. Oli küll kolmandiku madalam kui varasematel aastatel/ Perennial sunflower Helianthus giganteus 'Sheila's Sunshine' almost made it to bloom this year. It is two thirds of usual hight though.

Symphyotrichum 'Treffpunkt'

Rosa 'Liane Foly'

Mõned floksiõied pikas peenras/ Some phlox blooms in Long Border

Purpur-siilkübar/ Echinacea purpurea

No mis mul pildistada oleks, kui need kõik juba lõigatud ja kompostihunnikus oleks?! Kompostist võikski ka küll rääkida. Aga ehk järgmine kord. Sel nädalavahetusel riisusingi hoovist lehti, et need komposti panna. Olemasolevat kaevasin läbi ja panin laotamisvalmis. Nüüd aga sajab vihma ja on ootamatult soe, +10. 

Vimapiisad laialehises seahernes/ Raindrops on Lathyrus latifolius

Õitseb helesinine madal aster/ Low growing light blue Michaelmas Daisy

Aster dumosus cv.

Heitlik-sajune sügis

Sügisesed muutused käivad kiirelt. Vaid nädalaga võib pilt sootuks teiseks saada, eriti kui sinna nädalasse jääb mõni korralikum öökülm. 9. oktoobri öösel oli õrn öökülm, mis võttis kõrvitsaliste lehed, kuid jättis alles veel daaliad. Järgneval, 10. oktoobri hommikul, oli aga kogu maa ja ilm hallast valged ja ka daaliad külmavõetud. Kiirelt hakkasid kolletama puud ning pruuni siginema püsikute peenardesse. Järgnenud tormid ja sajud on vaid vintsutusi lisanud. 

Ja sadanud on tõesti palju. Tiiki on isegi vesi uuesti siginenud - hea uudis muidugi vesiroosidele - saavad kindlamalt talvele vastu minna. Muu maa aga on vettinud. Plaanisin viimasel nädalavahetusel üles võtta peedid ja porgandid, kuid sajule vahet ei tulnudki ja kõik oli ligamärg. Esmaspäeval õnneks oli päeva esimene pool kuivem ja sai lõunapausil töödega alustada. Õhtupoole jätkates aga tuli juba kerge hoogsadu taaskord peale ja muutis töö väga ebameeldivaks ja ligaseks. Ma ei mäletaks, et ma porganditelt oleks pidanud varem eemaldama vedelat-voolavat savi! Juurvili sai siiski üles ja järgmisel päeval ka daaliad põllult.

Ma juba kevadel mõtlesin, et no enam ma nende daaliate istutamise ja ülesvõtmisega ei taha jännata. See on tõesti väga töömahukas. No nüüd siis lisandus veel väga halb ilm ja väga märg maa... seda raskem, seda tülikam... Aga endast tuleb võtu saada, ja asjad ära teha! Daaliad olid ju sel aasta väga ilusad ja õitsesid hästi. Ja eks on nad ju ilusad ka!   

Lühikarvane kastik/ Calamagrostis brachytricha

Niisiis sadanud on viimasel ajal palju. Nüüd on ka esimene lumi olnud - neljapäeval 19.10 oli Lääne-Virumaal ja mujal Põhja-Eestis maa valge. Tallinnas oli õhuke kirme hommikul Pääskülas, kuid see sulas kiirelt. Päeva jooksul viskas valgeid helbeid alla veelgi. 

Muutunud värvigamma peale esimest suuremat öökülma/ Changed colour palette in the garden after first frost of the seadson

Pikk peenar ja kolletavad vahtrad/ Long Border and yellowing acers

Kaunid sügisastrid pikas peenras/ New England asters in Long Border

Sel nädalal on olnud ka paar ilusat selget ja härmas hommikut. Ka tänane hommik oli päiksepaisteline ja hall püsis päris pikalt maas. Järgnevad pildid on möödunud esmaspäeva hommikust.

Härmas hommik/ Frosty morning

Pikk peenar/ Long Border

Sügisastrid/ Autumn asters

Kaunis sügisaster/ Symphyotrichum novae-angliae 'Marina Wolkonsky'

Symphyotrichum novae-angliae 'Marina Wolkonsky'

Kui päike tõusis kõrgemale, härmatis sulas ja sündis päris kena päev. Õhtupoolik küll piserdas taaskord ka vihma. 

Kõrged püsikud/ Tall prennials and grasses

Õiekas sügisaster/ Symphyotrichum novi-belgii 'Treffpunkt'

Symphyotrichum novi-belgii 'Treffpunkt'

Symphyotrichum novi-belgii 'Treffpunkt'

Kaunis-sügisaster/ Symphyotrichum novae-angliae 'Eugen's Tintenblau'

Kaunis sügisaster/ Symphyotrichum novae-angliae

Südajalehine sügisaster/ Symphyotrichum cordifolium 'Little Carlow'

Symphyotrichum cordifolium 'Little Carlow'

Floksid teevad uusi õisi/ Some phloxes are having a new flush of flowers

Midagi üles (daaliad), midagi maha - sain mulda ka suurema osa uutest kevadistest sibullilledest. Nagu eelmine kord juba kirjutasin, polnud ma mitu sügist praktiliselt midagi ostnud ega mulda pistnud, siis nüüd sai nagu kuidagi topelt või suisa kolmekordselt. Ja kõik ei saanudki maha, päris palju ka pottidesse, sest õiget kohta püsikute vahel, kus nad olla võiks, on hetkel päris keeruline kui mitte võimatu leida. Aga uusi on nüüd nii krookusi, koerahambaid, kobarhüatsinte ja idahüatsinte, sillasid ja botaanilisi tulpe... üks lumikelluke (!)) ,,, kindlasti midagi veel. Mida ei olnud, olid laugud ja nartsissid. Eelolev kevad jälle sedakorda huvitavam oodata.

Eile sain kätte ka veel 10 uut hiirt. Pisi-pisid, aga väga erilised-uued! Sel nädalavahetusel niisiis jälle toredat istutamistööd. Ja istutada on muudki, annaks vaid ilma.

Pikk peenar/ Long Border

Tõsine sügistorm

Suuremad ilmamuutused tulevad sageli tugeva tuulega. Päris sügis saabub sel aastal tormiga. Tuul hakkas tugevamalt puhuma juba reede õhtul, paisudes tormiks järgneval ööl. Väga tugevalt on see puhunud terve tänase laupäeva ja ei näita ka nüüd õhtul erilisi vaibumise märke. Tugevat tuult ja tormi iile on oodata ka veel homseks päevaks. Läänekaarest alanuna on ta nüüdseks põhja keeranud. Ja toob sealt külma. 

Sügistorm võiks puudelt rebida lehti, aga mõõtmisajaloo kõige soojema septembri järel on lehed alles kõvasti puus kinni ja nii sakutatakse alla pigem terveid oksi. Tuul väntsutab ka aias kõrgeid püsikuid ja suisa ime on, kuidas nad vastu peavad, väändudes mõnes tugevamas iilis suisa maani, siis keerutatakse latvupidi kokku, siis jälle lahku...

Tuli vihma, aga mõni päikseline hetk oli ka.

Püsikupeenar tormipäeval/ Long Border standing strong in fierce storm winds of October 7th

Pikas peenras on mõned toed, kuid neid ei ole palju. Üldine põhimõte on, et taimed peavad ise hakkama saama ja püsti seisma. Mõnel aga pole kahjuks seda omadust siiski antud ja siis peab pisut abi pakkuma. Toestan kõige kõrgemat punanuppu 'Arnhem', ka ahtalehine punanupp 'Alba' kipub õitsemise keskel ikka laiali vajuma. Mõni juhuslik tugi saab hooaja jooksul veel siia ja sinna, aga üldiselt on istutus niipalju tihe, et püsib kenasti üksteise toel püsti. Sasis mis ta sasis, aga tänane tormituul ei teinud pikas peenras mingit segadust. Üldse lamandab taimi pigem tugev vihm kui tuul. 

Sügisesed toonid sinistes peenardes/ Autumnal colours in Blue Borders

Tugevast tuulest on ka nii palju kasu, et kui ka vahepeal veidi vihma sajab, siis aed kuivab kiiresti ja saab aiatöid teha. Niitsin täna muru, korrastasin peenraid ja istutasin mõned uued roosad floksid ('Rosa Pastel', 'Tsvet Jabloni' ja 'Zimoje Utro'. Õhtu eel korjasin kokku veel selleaastase kõrvitsasaagi, sest öökülmad pole enam kaugel. Saak kujunes ootamatult suureks, sest taimed ei saanud kevadel head kasvuhoogu sisse ja viljumine kippus hiliseks jääma. Lõpp hea, kõik hea. 

Lilled tuules/ October flowers in the wind

Tiigipeenrad/ Pond Borders

Tiigipeenrad/ Pond Borders

Tiigipeenardes on tuulele ja vihmale alla andjaid rohkem. Peenrad on ka veidi varjulisemates oludes ja seetõttu on taimed veidi pehmemad-nõrgemad. Tuge vajavad punanup 'Korea'n Snow', mõned sügisastrid ja kastik-stepirohud. Üle kõige kõrgub seal torujaõieline vesikanep. Enam kui kahemeetrine taim on möödunud sügise istutus ning tore, et ta juba nii tugevat kasvu näitab, kuigi hooaeg pole lihtsamate killast olnud. 

Sama vesikanepi sõsartaim (samast seemnekülvist, mis pärineb Kanadast) kasvab minu aias kolmandat aastat. See on ilmselt minu "desert island" taim, ehk taim, kelle ma valiksin, kui saaksin valida vaid ühe. Temas on kõik kaunis, kogu hooaja vältel. Jõuline kasv, ilmelised roosad varred, lopsakas suur lehestik, üleelusuurused õisikud. Möödunud aastal oli kõrgust 2,75 meetrit, sel aasta võib veelgi enam olla. Et kasvust õiget aimdust saada, astusin ka ise pildile.

Aednik ja tema taim/ Gardener and his desert island plant

Torujaõieline vesikanep/ Eupatorium fistulosum

Sügis hakkab nüüd oma palet näitama ja võimalik, et kohe oma kurjemast küljest. Sünoptikud ennustavad jahedat ja sajust oktoobrit. Näis, kas pääseme veel öökülmast või mitte. Siiani pole meil teda olnud. Nagu ikka, sõltub sellest daaliate hooaeg. Samas on see juba küllaldaselt pikk olnud ning enamus neist on juba õige väsinud moega. Kannasid tahaks aga küll veel hoida silmarõõmuks.

Ka hortensiate õitsemise lõpetab esimene öökülm. Hetkel on neil puna palgeil.

Hydrangea paniculata 'White Diamonds'

Hydrangea paniculata 'White Diamonds' & 'Candle Light'

Hydrangea paniculata 'Angel's Blush'

Hydrangea paniculata 'Early Sensation' & 'Pink Diamond'

Aiamaalt on koristada veel juurikad (porgand, pastinaak ja punapeet) ning tarbida lehtköögivilju (lehtpeet, lehtkapsas). Ubade vigvam lendas tormiga minema, peaks siiski kokku korjama veel kaunad, kus terad sees. 

Natuke on ka sibulilli veel istutada. Pean nad pottidesse panema, sest ma lihtsalt ei tea, kus on ruumi ja kus ei ole. Eks kevadel selgub ja siis saab ka pottide sisu maha istutada. On kirgaslilli ja krookusi, kobarhüatsinte, siniliiliad ja tulpe. Ja Belgiast ootan veel kümmet hiirt! ;)

Värvikas saak ja lõpetus sellele sissekandele/ Colourful crop and colourful ending to this post