Lumega on meil napilt. Kümnendast jaanuarist alates stabiilselt miinuspoolel olnud ilmad pole paraku taevaluuke lumele avanud, vaid õige kergelt paotanud. Õhuke kiht möödunud nädala teises pooles sadas ja see sai nädalavahetusel üle vaadatud ja mõõdetud. Kolm, ehk neli, mitte rohkem, sentimeetrit. Pealinnas oli eilseni seis sama, kuid siis sadas päeval ja õhtul ning pudeneb pisut hetkelgi. Kõik on kenasti värskelt valge. Suuski pole välja võtnud, kuigi lühemad rajad said nädalavahetusel kunstlumest nii Harkus kui Pirital valmis. Kui nüüd neljapäeval tuleb soe ja vihmasadu ning kõik endaga viib, kas siis ongi mõtet?! Mis siin ennast ikka üles ärritada. Tõttöelda pole ka vaimu maratoniks, nii et las sulab.
Maal oli vaikne, kõik rahu sees. Vaid mõni üksik vaikne linnusidin. Erandina kätsatas korra üksik hallrästas. Ta on meil juba pikemalt, käib õunu aias nokkimas. On kergem temalgi, kui lumi sulaks. Linnas aga häälitses täna hommikul tihane, pikalt. Mitte küll veel laul, aga kindel enda olemasolust märkuand.
|
Natuke lumine aed/ Lightly snowy garden on past Sunday |
Eks see talv siiani on loodusele ikka kerge olnud. Linnud pole rasvapallidest huvitatud, kitsed longivad aiast vaid loiult läbi, õunapuualuseid ei kraabi ega oksi näri. Pühapäeval vaatasin jälgede järgi, kuidas viis looma oli sirgjoones tulnud põllu poolt, üle kraavi, meie muru, madala sõstraheki, sissesõidutee ja otse metsa. Sageli kõnnivad nad üksteise järel, kuid nood olid tulnud kõrvu, ühtse lainena, seetõttu oligi jälgi lihtne kokku lugeda.
|
Rodgersia 'Elegans' |
|
Hydrangea paniculata 'White Diamonds' |
|
Aster 'Little Carlow' |
Pühapäeval oli helge, päikeseline päev. Vahepeal käis küll üks pilveloor üle, kuid päeva üldist tonaalsust see ei mõjutanud. Kuna sellesse nädalasse ennustati veel paari krõbedat külmaööd, enne kui sulaks läheb, otsustasin seda vähest lund kühveldada seinaäärsetele peenardele, taimedele kaitseks. Sinna ei saja ju ise miskit, kui pole just kõvem tuisk. Lumi oli kerge ja õhuline ning hea katte sai sellest. Kuna räästa all ei saja ka vihma peale, siis ehk püsib sula üle.
Keldris tegin väikse juurikainspektsiooni ning selgus, et kannad on veidi kasvumärke ilmutanud - iduotsad olid tekkinud. Maja oli vahepeal paar nädalat järjest köetud ja soe, võib-olla sellest säärane ilmpulss. Võtsin 'Durbani' juurika linna kaasa ning potistasin eile koos Inglismaalt saabunud paari uue sordiga. Niisiis esimesed selleaastased aiatööd ongi juba tehtud. 21. detsembrist postis olnud kannajuurikad olid ka juba suurte idudega, nii et oligi ehk viimane hetk. /.../
Niikaua kui ma nende kannadega jännanud ka olen, pean tunnistama, et ma ikka ei tunne neid ja nende vajadusi. Mõtlen just talvitamist. Möödunud talvel näiteks jätsin nõrgemad pottidesse ja tubastesse oludesse (valge, jahe), tugevamad keldrisse turbasse. Tugevamatest jäin ilma. Kevadel olid juurikad seest pruunid ja elutud. Läbi külmuda nad ei saanud, kuid siiski pikem nullilähedane periood võib-olla tegi oma töö. Kipun arvama nüüd, et väga madal hoiustamistemperatuur neile ei sobi - troopilised taimed, nagu nad on. Teine arvatav nüanss asja juures on eelnev suvi ja juurikate kvaliteet enne hoiustamist. Tean, et Eestis peaks olema vähemalt üks kannakasvataja, kui Te juhtute siia lugema, andke head nõu! ;)
|
Harilik pune/ Oreganum vulgare |
Lõpetuseks tunnustan kõiki neid, kes on võtnud nõuks käesoleval aastal pisut tihedamini blogima hakata! Tubli plaan ja püüan kaasa blogida! Need mu ainsad aiamärkmed, paberpäevikuid pidada ei jõua.