Vastlapäeval viskame lund!

Tõepoolest, liu tegemiseks seekord aega ei jäänudki. Värske 10-12 cm lund oli vaja hoovist ja väljasõiduteelt ära kühveldada. Mõtlesin, et ehk see ongi kohane tegevus seekordseks vastlapäeva  tähistamiseks. Kukkel sai ka linnast kõrvale toodud ja nii ta lõpuks kujuneski. Muidu oli kena pehme talveilm, külma kolm-neli kraadi. Lund on nüüd pea 20 cm.

Lumelükkamisega sain tegeleda ka pühapäeval, sest siis oli teine suurem sadu viimaste päevade jooksul. Samuti 10-12 cm, kuid tihket märga lund. Tänane oli kerge ja õhuline. Kokku on nüüd lükatud vallid, milliseid siin hoovis see talv nähtud veel polegi. Huh. Ja mina mõtlesin, et ehk hakkab juba ka kevad tulema, ootus on ju nii suur! No ei tule veel, vaatamata, et eile esmaspäeva hommikul lendas mööda üks luigepaar - keskmaal ehk kevadekuulutajad nemadki. Aga vaat tõid hoopis ikkagi lume.  

Ilmaennustusi võib vaadata, aga uskuda neid ei tasu. Olgu nad hetkel millised tahes, arvan, et kiiret kevadet meil siin oodata pole. Jaanuari kuu ja veebruari esimene sulailmaline pool tehakse külma poolt tasa veel ilmselt märtsiski. Minu aias ei ole ka ühtegi kiirustajat. Ei lumekuppe, lumikellukesi, sinililli. Vaid paar lumeroosinuppu, mis ehk kevadeni vastu peavad.

Värske lumi 20.02.2023/Fresh snow of February 20th

Lumi pärnapuus/ Snow on lime tree

Aedhortensia/ Hydrangea paniculata 'Wim's Red'

Nädalavahetuse lumi tuli suure läänetuulega. Tuisanud oli teda igasugu veidratesse kohtadesse. Kempsu istmel oli suur hang! Oli teine ka kleepunud hästi puutüvedele ja nüüd on mets täiesti valge!

Lumi metsas/ Snowstorm from the West painted trees in white

Valge mets/ White Forrest

Lumine/Snowy

Pikeerisin täna ema külvatud tomateid. Seemned said mulda millalgi jaanuari lõpul. Ema ise on Inglismaal. Küllap rõõmustab, kui tuleb, et tomatid juba suured. Oma tomateid pole ma veel külvanud, kuid sellele tuleks mõtlema hakata. Ilmselt siiski kunagi märtsi esimestel päevil saab see teoks. Hirmvarane sort 'Promyk' hirmvarase külviga on ju juba ka olemas. Võivad teised olla pisut hilisemad küll. Ema tuleb, siis toob mul Inglismaalt lilli! 

Kontpuu ja kukehari/ 'Midwinter Fire' in midwinter snow

Pikk peenar/ Long Border

Oma esimesed taimetellimused tegin juba jaanuaris - neli lumikellukest. Panin need kasvuhoonesse kevadet ootama. Pungadest on saanud nüüdseks õied, mis täna kinni katsin. Paariks ööks lubab 16-18 kraadi külma. Parem karta kui kahetseda.

Teised neli lumikellukest tellisin umbes samal ajal, kuid need istusid pea kaks nädalat postis. Möödarääkimised ja halbade asjaolude kokkusattumused. Taimed olid nõrgukesed, kuid elus. Õiepungad nad küll kaotasid, kuid õnneks nüüd juba kosuvad keldri aknal ja on kasvus isegi kasvuhoone omadest mööda saanud. Aias olid sulade ajal aga vaid mõned ninaotsad näha. Ei kiirustata.

'Walker Canada' on suureõieline kurrulise lumikellukese sort. Kõrval on pisike 'Lady Putman'/ Snowdrops from January order have developed in unheated greenhouse. 'Walker Canada' is a Galanthus plicatus variety with very big flowers. Beside it is a dainty 'Lady Putman'.

Tagaplaanil on justkui roheline kaheksajalg 'Walrus'/ Like a green octopus is 'Walrus' behind first two.

Ootan juba väga ka oma aialumikellukeste tulekut, aga no tulgu ikka õigel ajal. 

Veebruarikuu "Gardens Illustrated" üllatas kolmandat korda killukesega Eestist. Kui varasemalt on mainitud meie kollaseid lumikellukesi, Taavi Tuulikut ning tema täidisõielisi kollase ülase sorte (ka kollased lumikellukesed on Taavi Tuuliku leiud Hiiumaalt), siis nüüd jõudsid ajakirja veergudele Saaremaa ida-hüatsindid. Ma olen mitmel korral kirjutanud siinsetes postitustes hüatsindilõhnalisest Kuressaarest maikuus ja seal aedades levivast kohalikust hüatsindist. Ja nüüd on samad hüatsindid maailmakuulsas ajakirjas! Nii vahva! Aga millal nad minu aias on??? 'Saaremaa' ida-hüatsint jõudis Inglismaale läbi Leedu ja sealse kollektsionääri Rita Razilulyte.

Ida-hüatsint 'Saaremaa' "Gardens Illustrated" veebruari numbris (pilt ja kirjeldus nr 17)/ Hyacinthus orientalis 'Saaremaa' from Estonia, mentioned in February issue of 'Gardens Illustrated' (pic no 17)

Veebruar passib hästi ajakirjade lugemiseks. Eriti kui leiab selliseid vaimustavaid infokilde.

Sinusoidne jaanuar

Käisin nädalavahetusel maal ja nautisin ilusat talve. Tegin ka mõned pildid ja plaanisin päevaraamatusse panna need pealkirjaga "Talve naasmine". Aga talv jõudis küll naasta, kuid nüüdseks juba jälle ka minna. Sest taaskord on vihmane ja soe ning suurem osa lund on sulanud. Seejuures viimane sadu tõi just tüsedama lumekihi siia põhjarannikule, kuid Tallinn on suhteliselt lumevaba tänahommikuse seisuga. Nii ta siis käib, üles-alla, külm-sula, lumesadu-vihmasadu, kogu jaanuar. 

Laupäeval oli selge talveilm, nii harv nähe meie laiuskraadi pimedas aastaajas. Kirgas ja päikseline, pani maailma särama ja sätendama. Öine udu kasvatas kõikjale jääkristalle.

Jääkristallides monarda/ Monarda fistulosa in ice crystals

Kirgas talvehommik/ Bright winter morning

Maruheina liik/ Vernonia fasciculata

Laiguline vesikanep/ Eupatorium maculatum 'Gateway'

Talve ilu/ Winter Interest

Ega sellise talveilmaga suurt midagi muud aias teha polegi, kui imetleda. Ühtegi mõistlikku tööd ma endale välja mõelda ei osanud. Õunapuude lõikuse jaoks on vara. Külma võib tulla veebruaris ning veel märtsiski. Hortensiaid pügavad usinalt kitsed. Kevadel lõikan üle, mis neist siis veel järel. Ega nad võrseid väga sügavuti söögi, pigem kuivanud õisikuid ja okste tippe. Aga no need õied ja tipud on pea kõikjalt juba ka läinud! 

Kitsedele ja hallrästale (ta on ikka alles ja elus) jagub veel ka õunu. Kui lumi maha tuleb, kraabivad neid usinalt välja. Paraku on külm oma töö teinud ja vaid vähesed on veel värsked, enamik juba pruunid.

Metskits Karski renetiga maiustamas/ Roe deer taking a bite in orchard

Tänaseks on vist lumi ka maal ära sulanud. Palju ju teda seal polnudki, ehk 7-8 cm. Võrreldes sellega, mis Põhja-Eestis, ikka vähe. Üldse on selle talve suuremad lumesajud pigem põhja poole koondunud. No detsembris oli palju ka Kagu-Eestis. Näis, kunas ja kuhu järgmine sadu langeb.

Rohelised väljad said viivuks valge kuue/ Green fields got a white blanket for a while

Pikk peenar/ Long Border in Winter

Õnneks on talvel aega lugeda! Jaanuarikuu "Gardens Illustrated" kirjutab nimekate aiakujundajate arvamuste vahendusel 2023. aasta aiatrendest ja suundumustest. Paljud on mõjutatud möödunud aastal Suurbritanniat vaevanud põuast ja üldistest kliimaprobleemidest ning ringmajanduse ja säästlikkuse vajadusest. Nii on välja toodud märksõnu, mis juba tuttavad varasemast, aga ka selliseid, mis aktuaalsuse saavutanud just nüüd, kas COVID-, energia- või julgeolekukriiside ajel. 

Xeriscaping oli minu jaoks täiesti võõras mõiste, kuid tähistab aia- ja maastikukujundusvõtteid, mis püüavad välistada täielikult kastmise/niisutamise vajaduse. Inglismaal tähendab see liikumist vahemerelisemate taimekoosluste poole, mis on väiksema veevajadusega ja põudadele vastupidavad. Ka meie suved kipuvad kuivaks muutuma, kuid vahemerelised lahendused meie talvedes?! Õnneks jagub meil veel vett (kuid mitte kõigis asulates põua ajal aedade kastmiseks!), kuid kindlasti tuleks siingi tulevikule mõelda ja ehk ka kuidagi valmistuda. 

Loomilikult on suundumused jätkuvalt säästvamale, taaskasutavamale, looduslikumale ja elustikku toetavamale aiandusele. Suundumus on ka pehmusele ja rohkele naturalistlikule taimestatusele, mis koondub enam hoonete ümber ja vahele, pakkudes meelerahu inimesele ja elupaiku elavale. Vähemtähtsaks muutub nn kõva haljastus (hard landscaping) ehk teed, sillutised, terrassid jms. Moodne on segada omavahel ilu- ja tarbeaiandust. Kapsad ja peedid lillepeenardesse!

Mõtlesin kõige selle üle ja  leidsin, et kõigi "oma kitsede" ja liblikate ja mummide ning peenardega, mille aastaring on kevadest kevadeni, on mul tegelikult päris moodne aed! :D

Torujaõieline monarda talvel/ Monarda fistulosa in winter

Püsikupeenar pakub talvel varju, toitu ja silmailu/ Naturalistic perennial planting provides shelter, food and beauty in winter

Laiguline vesikanep/ Eupatorium maculatum 'Gateway'

Sel korral siis sellised mõtisklused. Talv pakub neid võimalusi. Vasti tuleb tegutsema hakata nagunii!

AED, enne ja nüüd

Eks iga aednik tunne ikka ka huvi, mis teistes aedades ja laiemalt maailmas toimumas on. Tänasel päeval on ilmselt üheks peamiseks ja kiiremaks uudishimu rahuldamise võimaluseks surfata ajaveebides ja aiablogides. On aga ka mitmesugused temaatilisi ajakirju. Meil endil on kaks-kolm peamist kodu- ja aiaajakirja, hooajaliselt ilmuvad nende puhtalt aiandusele pühenduvad sõsarad. Ma ei tahaks hakata kiitma üht või arvustama teist, toredad on nad omaviisi kõik. Lisaks on võimalik tellida ja mõnest üksikust kohast ka osta vana aianduskantsi Inglismaa aiandusajakirju.

Ükskord aga,  vanaraamatupoes riiuleid läbi sirvides, sattusin ühele väga huvitavale leiule - esimese vabariigiaegsele ajakirjale "Aed". Teadsin küll populaarset "Taluperenaist" kuid "Aed" oli mulle senitundmata. Wikipedia teab rääkida, et "Aed" ilmus esimest korda 1923 ja jätkas kuni 1940. aastani. Siis tuli paus ning teist korda hakkas ajakiri ilmuma 1989. aastal, seda siis kuni 1997. aastani.

AED, 2014 vs 1938

Mind hämmastas, kuivõrd värskelt ning asja- ja ajakohaselt mõjus näiteks 1938. aasta esimene number. Alustuseks kirjutatakse meie põhjamaisest talvest. Artiklis ei anta hinnanguid selle mõjust taimedele ega ülevaadet konkreetse aasta ilmaoludest, vaid püütakse edasi anda põhjamaise talve ilu ja kargust ning kutsutakse väärtustama talviseid meeleolusid. Väga kena sissejuhatus! Edasi aga tulevad asisemad artiklid tomatite tähtsusest toitumises, uuest heast väetisainest lava- ja kasvuhoonekultuuridele, armastatud toalillest mürdist ja kogemustest humala kasvatuses. Artiklid kääbusõunapuudest ja nende alustest ning lumeroosidest mõjuvad väga 2014. Vaadake või viimast Kodukirja AED'a. Paljugi, mis tundub hetkel uudne, oli juba siis olemas!

Lumeroosid 1938 vs lumeroosid 2014/ Hellebores in garden magazine 'AED' 1938 & 2014

Ajakirjas on aga ka artikkel harilikust sajakoorsest. Kes arvab ära kellega on tegemist? Täna tunneme seda taime hoopis teise nimega. Niisiis ikkagi ka midagi veidi "aegunut".

Mulle väga meeldis lugeda neid mõnd vana ajakirja, mis ma sealt raamatupoest leidsin, arvatavasti suuremagi õhinaga kui tänapäevaseid. Mis mulle nendest artiklitest hõngus, oli tõsine huvi, entusiasm, kogemus ja asjatundlikkus, täpselt kui Inglise ajakirjade puhul, kuid millest tunnen pisut puudust kaasaegsete Eesti ajakirjade puhul. Mul on tunne, et 20 iseseisvusaataga esimese vabariigi ajal jõuti aianduses ning selle propageerimisel kaugemale kui taastatud vabariigi 20 esimese aastaga. Aga meil kõigil on võimalus seda olukorda parandada!

"AED" 1938/  "AED = GARDEN" 1938

 
Summary: Estonian Gardening Magazine AED, now and then

I think that gardening is not just getting your hands muddy outside; it is also reading gardening books and magazines, surfing webs and blogs - being interested and getting acquainted. Here in Estonia we have couple of home magazines that have parts dedicated to gardening. In spring and summer these same magazines deliver gardening specials, fully about gardens and gardening. I'm not going to judge them here, whether they are good or not, some excitement comes along with them always.

However, once when I was browsing through one old book store, I found a magazine named AED (means garden) from 1938. With a help of Wikipedia I learned that the magazine had first published back in 1923 and then it was given out as a monthly magazine until 1940, when we lost our independence. It started again in 1989 and final number came out in 1997.

I decided to compare the No 1 issue from 1938 of AED magazine with one from 2014 (also called AED, but still a different magazine). I was so surprised how fresh, informative and objective the old one felt today. 2014 magazine talks about hellebores as a new and trendy thing in our gardens, but there it was, the very same topic back in 1938! Somehow the old magazine gave me a feeling of an English gardening magazines today - very dedicated and profound, a thing that our present magazines might be lacking here in Estonia today.

I really enjoyed those couple of old magazines I was lucky to buy. It made me think that gardening in our first republic was at least as diverse and developed as today if not more.