Olin pea nädalapäevad Islandil. Kuigi reis oli tööalane, jättis see pisut võimalusi uurida ka kohalikku elu ja loodust. Aiahuvilisena googeldasin enne reisi loomulikult esimese asjana, kas Reykjavikis botaanikaaeda on. Ja on! Niisiis parim võimalus saamaks selgeks seda, mis sealses kasinas kliimas hakkama saab.
Esimene emotsioon pärale jõudes on tõepoolest, et seal ju ei kasvagi midagi. Ei saagi kasvada, sest on vaid vulkaanilise kivi väljad ning üles kobrutanud ja pragunenud maa, kaetud napilt sammalde ja samblikega, ja seda sinnamaale, kuni silm seletab, või mägedeni, mis silmapiiril kerkivad. Lõputu avarus. Aga linna jõudes saab selgeks, et ka Islandil kasvavad puud, kuigi haljastuses on kasutatud vaid mõnd liiki. Kõikjal on paplid (giid ütles, et alaska pappel) ning Engelmanni kuused, tänavapuudena vahel ka pihlakad. Niisiis napilt. Ka eramute aiad on valdavalt kujundatud samade liikidega. Puud ja muru, murus mõni sibulill, vahel ka seina ääres lillepeenar. Üldiselt kõike tagasihoidlikult ja mitte liigselt korras. Paistab, et euroopalikku iluaedlemist saarel väga ei harrastata.
Seega, mida siis oodata botaanikaaiast - ikka samu kuuski ja papleid? Oli neidki, kuid ka palju muud ja enamuses meile tuttavat. Kevad on pisut kaugemal kui meil, kuid ehk vaid mõne nädala võrra. Kõik tänu soojale Golfi hoovusele, mis hoiab rannikualadel talved väga pehmed (USDA zone 7). Suvine keskmine soe küündib vaid +13-ni ning harva üle +20.
 |
| Reykjavik Botanical Garden |
 |
| Reykjavik Botanical Garden |
 |
| Reykjavik Botanical Garden |
 |
| Reykjavik Botanical Garden |
 |
| Reykjavik Botanical Garden |
 |
| Reykjavik Botanical Garden |
 |
| Reykjavik Botanical Garden |
Reykjaviki botaanikaaed ei ole kuigi suur, jäädes kuskile meie Tallinna BA ja Tartu BA vahele. Laias laastus koosneb aed kahest osast - maastikuaiast, kus on puittaimede kogu ning kollektsioonaiast, kus on esindatud püsikud ja Islandi kohalikud taimed. Nende vahel on kiviktaimla. Aia südames on kasvuhoone väikese hooajalise kohvikuga.
Kui Islandil köetakse maa seest tuleva kuuma veega enamus hooneid ja katmikalasid (tomat-kurk, salatid ja muu kasvatatakse kõik kohapeal), siis siin seda võimalust pole ära kasutatud. Suurt troopilist kasvuhoonet paraku botaanikaaiast ei leia. Hetkel oli leida aga igasugu toredaid meilegi tuttavaid kevadlilli.
 |
| Kašmiiri adoonis/ Adonis chrysocyathus |
 |
| Teravatipuline kivirik/ Saxifraga sancta |
 |
| Kuldõieline krookus/ Crocus chrysanthus |
 |
| Tanguutia rabarber/ Rheum tanguticum |
 |
| Võrratu kevadvärv, Tanguutia rabarber/ Rheum tanguticum has a wonderful spring colour |
 |
| Kevad-karukell/ Pulsatilla vernalis |
 |
| Reykjavik Botanical Garden |
 |
| Kiviriku liik/ Saxifraga sp. |
 |
| Harilik näsiniin/ Daphne mezereum |
 |
| Metsaaed/ Woodland Garden |
 |
| Harilik kopsurohi/ Pulmonaria officinalis |
 |
| Talvine lumekupp/ Eranthis hyemalis |
 |
| Harilik sinilill/ Hepatica nobilis |
 |
| Transilvaania sinilill/ Hepatica transsilvanica 'Eisvogel' |
 |
| Transilvaania sinilill/ Hepatica transsilvanica |
 |
| Varretu priimula/ Primula vulgaris |
 |
| Harilik koerahammas/ Erythronium dens-canis |
 |
| Pisiputk/ Hacquetia epipactis |
 |
| Kreeka lumeroos/ Helleborus cyclophyllus |
Huvitav on see, et Islandil õitses korraga rohkem kevadlilli kui meil. Oli viimaseid lumikellukesi, lumeroos täitsa värske veel, samas juba kopsurohi ja pisiputk, linnaaedades nartsissid ja esimesed punased tulbid. Kodus leidsin, et harilikud lumikellukesed on juba täitsa läbi, krookused esimese värskuse kaotanud, kuid kopsurohud ja pisiputked alles hakkavad tulema.
Üldiselt paistab, et Reykjaviki botaanikaaias rakendatakse sarnaseid võtteid kui mullegi kombeks - pealseid taimedel talveks ära ei lõigata. Lõikamata olid nad veel nüüdki, kuigi oleks juba aeg. Ilu nad palju ei pakkunud ja kas talvelgi, sest kõik olid ühtviisi ühes suunas pikali - ikka lääne suunas, sest tuul, ja sageli väga vali, puhub valdavalt saarel idast. Küllap on neist aga katet taimedele enestele. Täiendavalt kaetud oli taimi vähe, kuid üllatuslikult olid kuuseokstest talvekatted saanud pojengid (valgeõielise
Paeonia lactiflora sordid) ja liiliad, mida meil tavaliselt ei kaeta.
 |
| Püsikute kollektsioon/ Collection of perennial flowers |
 |
| Reykjavik Botanical Garden |
 |
| Pojengipeenar/ Bed of peonies |
 |
| Karukella liik/ Pulsatilla sp. |
 |
| Sinililled/ Hepaticas |
 |
| Reykjavik Botanical Garden |
 |
| Reykjavik Botanical Garden |
 |
| Reykjavik Botanical Garden |
 |
| Odapaju/ Salix hastata 'Wehrhahnii' |
 |
| Reykjavik Botanical Garden |
 |
| Reykjavik Botanical Garden |
Kuigi palju oli tuttavat, kas ma siis midagi enda jaoks ka uut avastasin? Jah loomulikult - kõrged rohtsed piimalilled! Arvasin selliseid olevat vaid igihaljastena ning meile sobimatutena (külmaõrnad), kuid sellised liigid nagu
Euphorbia sarawshanica,
E. palustris,
E. pilosa võiksid olla sellised, mis meilgi kasvaks ja edeneks. Kust vaid neid leida?!
Seekord jäid lähemalt vaatamata puude kollektsioon ning suletuna olnud Islandi taimede kollektsioon. Ja üldse oleks põnev uus pilk peale heita suvisel ajal. Mitte et nüüd vähem põnev oleks olnud!
