Kolmapäev, 30. november 2016

Uinuolek

Kolm lund on olnud ja läinud. Seda on novembri kohta päris palju ja mõnevõrra on ta pakkunud leevendust aasta pimedaimas kuus. Lühenev päev ja pime aeg kipub mulle mõjuma kui karule - ärgata on raske, õiget käiku nagu sisse ei saagi ning kogu elu on unelev. Kuna asjatoimetused vajavad aga tegemist ning aasta lõpp on tööl üks kiiremaid aegu, siis ei ole selline seisund kuigi soodne. Kuidagi veab nädalavahetusse välja ja siis magangi kui karu. Isegi lugeda ei viitsi. Maale ja aeda olen sedaviisi sel kuul saanud vaid kahel nädalavahetusel. Rohkemat pole tahtnuki. Kord oli lumi ja teine kord jälle paljas maa. Vahele jäid vist ka kuskile mõned krõbekülmemad ööd.

Sel möödunud laupäeval oli ilm soe, kraade +7. Igati sobiv natuke väljas askeldamiseks, näiteks lehtede koristamiseks. No toesti, me oleme septembri keskpaigast päris mitmel korral seda tööd ette võtnud, kuid ikka olid kõik kohad lehevaibaga kaetud. Riisusin puhtaks õue ja alleealuse muru ning sissesõidutee - kahe lühikese novembripäeva töö, sinna see nädalavahetus läkski. Pühapäeva õhtupoolikul hakkasid märjad puulehed juba külmast krõbisema ning langema lumehelbeid. Ärasõit oli tihedas lumesajus.

Aiast leidsin õitsemas ühe hilise astri. Novembri algupoole tal õied veel lahti polnud. Nüüd siis, peale lumesid ja külmasid! Ta on  mul potiga lavas ja peenrasse istutamata. Mõtlen nüüd, et peaksin talle ühe seinaäärse koha leidma, kus hilised vihmad ja varased lumed õisi lörtsitama ei pääseks. Võib-olla aitaks ka pisut soojem koht varasemale õitsemisele kaasa. Sel aastal on ta aga mu viimane õitseja.

Very late autumn aster
Üks väga hiline aster kesk pruuni ja sompu/ One very late aster in bloom
Very late autumn aster
Ei mõjuta lumed ei külmad/ Surviving first snows and sharper frost, still going strong
Veel lehtedest. Ma olen ikka täitsa jännis oma tegemistega. Eelmine aasta sain ma kõik-kõik riisutud. Maja eest ja tagant, külgedelt ja õunaaiast. Kui nüüd lumed maha jäävad, siis jääbki osa lehti kevadeks koristada ning õunapuudealustele ma üldse ei mõtlegi. Seal ei saagi riisuda, kõik õunu täis. Kitsed söövad õnneks talvega suurema osa ära. Riisumist ennast ma mingis osas pean ikka vajalikuks. Suurte puude all, kus murukamar hõre ja õrn, tapaks paks lehevaip kevadeks kõik heintaimed. Seal peab riisuma. Nagu ka sissesõiduteel, sest lagunevad lehed muudavad selle poriseks. Suurel muruplatsil aga hõredam lehekord kaob iseenesest - mille puhub tuul ära metsa alla, mille tõmbavad vihmaussid maa alla, mis laguneb ise talve jooksul. Ja kuigi värskelt varisenud lehti on hea kerge koristada, tasub mõelda just ka vihmaussidele, et nemadki oma jao saaks. Las siis veidi enne seisavad. Teine võimalus on mitte väga korralikult riisuda, aga sellega on minul probleeme.

Vahepealne suur lumi lörtis ära kõik mu potentsiaalse talveilu. Vesiselt alanud sadu kleepus kõik taimede külge, muutes need raskeks ja painutades maha. Taimed ise aga olid veel mitmed lehes ja varred rohtsed - need ei pidanud raskusele vastu ja lamandusid. Seega ei saa  kahjuks talvel olema kauneid lumiseid vaateid ei kõrrelistega ega püsikute seemnepeadega.  Pean leppima mõne pildiga, mis novembritalves tehtud sai.

Second snow in Perennials Bed
Talveilu/ Winter interest
Second snow in Perennials Bed
Talveilu/ Winter interest
Echinacea purpurea 'Powwow Wild Berry'
Talveilu/ Winter interest
Second snow in Perennials Bed
Talveilu/ Winter interest
Second snow in Perennials Bed
Talveilu/ Winter interest
Hydrangea paniculata 'Vanille Fraise'
Talveilu/ Winter interest
Second snow in Perennials Bed
Püsikupeenar/ Perennials Bed in Snow
Bee&Butterfly Bed in Snow
Liblikapeenar/ Bee&Butterfly Bed
Second snow in Perennials Bed
Varajane talv/ Early Witer
Oma viimase pildiga tulen tagasi viimasesse pühapäeva, siis kui kõik lumi oli juba sulanud ja uus veel polnud hakanud sadama. Vaatasin oma smaragdrohelisi kive metsapeenras ja sama rohelisi talvehaljaid sõnajalgu. Nad on ikka nii toredad ja täiesti asendamatud hilissügiseses aias. Mõistsin, et ma peaks neid tippima siia ja sinna peenardesse, nagu siiani hostasid istutanud olen. Nii oli ka Kölni botaanikaaias - sõnajalgu leidus kõikjal, ka kõrreliste peenras näiteks. Miks mitte siis mulgi nii olla võiks. Võtame plaani ja jätame meelde!

Polystichum setiferum 'Pulmosum Densum' & Heuchera Little Cutie 'Blondie in Lime'
Pärast esimesi lumesid on rohelust ja värskust - karvik-astelsõnajalg/ After the first snows and frosts there is still fresh greenness left

Esmaspäev, 21. november 2016

Õhtu Kölni Botaaniaaias

Kaks nädalat tagasi Saksamaale Kölni sõites oleksin justkui läbi teinud reisi ajas. Alustasin lumisest ja justkui detsembrikuisest Tallinnast, tegin peatuse Münchenis, kus valitses sajune, raagus ja hall novembri-hilissügis ning lõpuks jõudsin lehe-kullasesse oktoobrisse välja Kölnis. Tegelikkuses oli kuupäevaks siis 6. november.

Kölni viis mind lühike tööalane visiit ja see ei jätnud palju võimalusi linnaga tutvumiseks, mistõttu ei olnud ma ka mingeid ettevalmistavaid plaane teinud. Aga pühapäeva pärastlõuna oli minu päralt. Võtsin ette hotellist saadud linnakaardi ja vedasin näpuga piki seal leiduvaid rohelisi laike. Rõõmustavaks üllatuseks leidsin ühe kesklinnalähedase laigu olevat botaanikaaia, kõrvu loomaaiaga. Mida paremat võikski tahta?

Köln, Germany
Kuldne sügis tervitab Kölnis/ Golden Autumn Greeting in Cologne
Botaanikaaeda minek ei paistnud keeruline olema, oli vaja vaid 3,6 km mööda Rheini kallast allavoolu jalutada ja ees ta pidigi olema. Ühistransport oleks eeldanud õigete peatuste leidmist ja ümberistumist, mistõttu pelgasin, et kaotan sellega seigeldes rohkem aega, kui otse jalgsi minnes. Ja ma arvan, et see oli hea plaan, sest ilm oli malbe ja jalutuskäik võimsa jõe kaldal meeleline.

Köln, Germany
Rheini kallas/ On the banks of river Rhein
Köln, Germany
Pühapäevased lõbustused/ Sunday amusements
Jalutuskäik siiski võttis oma aja ja paraku polnud ma arvestanud, et õhtud on varased ka Lääne-Euroopas sel aastaajal. Nii jõudsin botaanikaaeda poole nelja paiku, aga siis hakkas juba paraku ka hämarduma. Mul ei jäänud muud üle, kui aed kiirel sammul läbi tormata ja muljed endasse ammutada. Mõne pildi proovisin ka teha, aga valgust vähenes iga hetkega ja värvid muutusid aina tuhmimaks. Värve, värve aga oli võimsalt!

Köln Botanical Garden
Vaade peaväravast/ View from the main gate
Köln Botanical Garden
Üks pargivälu/ Park Glade
Köln Botanical Garden
Modernsed vormid/ Modern Forms
Kölni Botaanikaaed meenutas mulle Tartu Botaanikaaeda. Oluliselt küll suurem, kuid siiski kompaktne ja igasugu taimeaardeid tihedalt täis. Seal oli kõigile midagi - päikeselised ja varjulised alpiaiad, lavendliaed, lõhna-ja meeleaed, vahemereaed, kõrrelisteaed ja sõnajalaaed, kanarbikud, hostad ja kaunid püsikud. Aias on mitmeid väga vanu ja võimsaid puid, mille istutusaeg on aia algusest 1863. Pilte on mul vaid kõige avaramatest paikadest.

Köln Botanical Garden
Sügisvärvid/ Autumn colours
Köln Botanical Garden
Sürreaalsed marjad/ Sürreal berries
Köln Botanical Garden
Palmiallee/ Palm Alley
Köln Botanical Garden
Kölni Botaanikaaed/ Cologne Botanical Garden
Köln Botanical Garden
Kölni Botaanikaaed/ Cologne Botanical Garden
Köln Botanical Garden
Sügise värvid/ Colours of Autumn
Köln Botanical Garden
Mischanthus sinensis 'Kleine Silberspinne'
Köln Botanical Garden
Kõrrelised/ Grasses
Köln Botanical Garden
Kõrrelised/ Grasses
Köln Botanical Garden
Kõrrelised/ Grasses
Köln Botanical Garden
Tsitruselised/ Hardy Cirus Trees
Köln Botanical Garden
Kõrrelised/ Grasses
Köln Botanical Garden
Leekiv sügis/ Flaming Autumn
Köln Botanical Garden
Putukahotell/ Bee Hotel
Köln Botanical Garden
Kölni Botaanikaaed/ Bond Garden
Köln Botanical Garden
Kölni Botaanikaaed/ Cologne Botanical Garden
Köln Botanical Garden
Juba päris hämaras/ Dusk setting in
Veel üks sarnasus Tartuga - aed on avatud tasuta ja kuni pimedani. Aias oli palju jalutajaid ja tervisesortlasi, mis räägib selle populaarsusest. Külastajaid on aastas miljon! Minul jäid külastamata kõik kasvuhooned, seega oleks tore sinna kunagi tagasi sattuda. Siis kui lehtede langemiseni on veel aega ja kõik õilmitseb suves. 

Kolmapäev, 9. november 2016

Novembritalv

Oktoobri lõpul sadanud esimene lumi sulas kiiresti, nii nagu see sageli on. Teine lumi aga ei lasknud end kaua oodata ning sadas maha novembri esimestel päevadel. Algsed prognoosid ei lubanud sellelegi pikemat iga kui ehk nädalapäevad, kuid lumi on maas siiani ja järjepidevalt on aina tulnud lisa. Ükshetk ka prognoosiportaalid ei lubanud enam ühtegi sulapäeva novembriks, pigem krõbeda külmaga öid. Kas talv tuligi päriseks?

Eile, kui naasin lühikeselt reisilt kuldse sügisega Euroopa südamesse, ning nähes üüratuid lumemägesid lennujaamas ning Tallinna parklates, jäi meeltesse küll tundmus kui talve südamesse saabumisest. Lund on tõesti palju sadanud, vähemalt siin põhjarannikul. Oma 20-25 cm oli Pirita rannas ja Kadrioru pargis. Tegin neisse paigusse täna väikse õhtuse jalutuskäigu.

Pirita Promenade
Õhtu Pirita promenaadil/ Evening on Pirita Promenade
Tallinn Bay
Pirita rand/ Pirita Beach
Pärast päikese loojumist põikasin korra ka Jaapani aeda Kadriorus. Ilus ja rahulik oli seal, nagu ikka. Liikumas ei hingelistki, vaid mõni musträstas kiirelt kädinal üle lendamas, otsimas ööbimispaika. Kividel ja põõsastel paksud lumemütsid peas. Selline talveõhtu hämarikuaeg on lummav. Muidu ma vaimustuses sest varasest talvest just pole, kuid täna õhtul näis ta meeldiv ja omal kohal. Peale jalutuskäiku piparmündi tee ja prantsuse õunapirukas kohvikus ...

Japanese Garden, Tallinn
Õhtu jaapani aias/ Snowy evening in Japanese garden
Japanese Garden, Tallinn
Rododendronid lumes/ Rhododendrons in snow
Japanese Garden, Tallinn
Tiikki on saanud endale valge katte/ Pond in the middle of garden is covered with ice
November on sügiskuu, suurem osa detsembristki on seda veel. Kas talv jääb pidama, pole teada, kuid nädala jagu veel kindlasti - seda julgevad öelda sünoptikud. Täna polegi ma sellele väga vastu.

Japanese Garden, Tallinn
Lumine/ Snowy