Neljapäev, 28. veebruar 2019

Veebruari soojad

Ja juba läbi ta ongi! Ega pole imestada, veebruar on ka ju kõige lühem kuu! Kuigi üldilmelt talvine, kujunes veebruar aastaja kohta väga soojaks kuuks, sagedaste sulade ja vihmasadudega. Kahel korral oli üle seitsme kraadi sooja, 16. veebruaril ja 25. veebruaril. Mõlemad päevad olid päikesepaistelised, mis on omamoodi erakordne, sest talvel tähendab selge ilm külma kõrgrõhkonda krõbedate kraadidega. Taaskord võiks rääkida kliimamuutustest? Kes teab. Siiski on kuidagi teistmoodi.

Vaatamata malbetele kraadidele on saanud suusatada. See tähendab, et on olnud ka lund - ida ja kagu-eestis suisa üle poole meetri! Mujale on jagunud küll vähem, kuid ilma pole oldud kuskil. Neli maratoni on tehtud. Viimased kaks paraku lähevad aga külmetushaiguse nahka. No mis teha. Ju oli siis valmidus just nii paljuks.

Päikeselisel esmapäeval käisin maal kevade märke otsimas. Lumi on Järva- ja Viljandimaal põldudel suuresti sulanud. Vaid metsaveered on valged veel. Koduaias oli lund järel laiguti, neis paigus, kus tuisud rohkem kokku kandnud. Hostade peenar koos lumikellukestega oli pooleldi välja sulanud. Esimesed tegelased juba ka tärkamas.

Galanthus nivalis
Tärkavad lumikellukesed/ Emerging snowdrops
Galanthus 'John Gray'
Üks varasemaid sorte minu aias on 'John Gray'/ One of the earliest snowdrops in my garden, Galanthus 'John Gray' shoots from the frozen ground.
Helleborus cv.
Ka lumeroos punnitab õiepungi/ Hellebores are setting blooms too. 
Lootsin näha ka juba mõnd lumekuppu, kuid ei ühtegi, mitte kuskil. Ehk siis ootavad veel õiget aega. Ega sulanud lumi ja seismekraadine päevasoe veebruaris peagi tähendama kevadet! Lumeroosidel aga oli küll juba õiepungi märgata. Aga möödunud suvel istutatud alpikannid olid veel üldse lume all, said nad ka ühte varjulisemasse nurka.

Galanthus nivalis
Seinaäärses tulbipeenras on alati midagi rohelist, sõltumata aastaajast/ In my Tulips Bed next to a warm wall, something green is always present. 
Galanthus 'Bill Clark'
Üks uus kollane lumikelluke Inglismaalt - 'Bill Clark'/ One of my new snowdrops from England, planted last fall - Galanthus 'Bill Clark'
Iris reticulata 'Harmony'
Siin tärkavad võrkiirised/ Here are emerging dwarf irises
Coccinella septempunctata
Veel üks kevadekuulutaja/ One more herald of spring
Kiivitajat ei näinud, lõokest ei kuulnud. Tihaseid ja teisi talviseid linde sidistas kuusehekis ja õuest käis läbi üks raudkull. Meie aias ma varem sellist tegelast näinud ei ole. Kuigi jah, muidu on talvisel ajal raudkulle sagedasti näha linnusöögimajade lähistel. Aga saartel olla esimesed kiivitajad ja lõokesed kohal, nii pajatavad linnulistilised. 1. märtsil aga hakkab uus suvine aialinnupäeviku hooaeg. Vaadake aga linde ja lööge ka kaasa! https://www.eoy.ee/aed/

Cornus sanguinea 'Midwinter Fire'
Mõni paik on veel talvise olemisega. Ja ongi ju talv!/ Some places are still snowy and wintry. And it is still a winter!

Et märts on käes, siis pole enam aega viivitada, tuleb hakata külvama tomateid, potistama kannasid, tellima veel mõningaid juurikaid. Elu läheb toimekaks!

Esmaspäev, 11. veebruar 2019

Suur sula

Ilmateenistus avaldas oma kuuprognoosi kohe 1. veebruaril. Vahel nad viivitavad sellega mõned päevad - ju siis püüavad saada veel kõige värkemaid mudeleid ja arvutusi. Seekord ehk siis oldi kindlamad - tuleb keskmisest külmem veebruar, temperatuurid normist (norm -1,6 ... -6 'C) madalamad. Aga juba 5. veebruaril muudeti prognoosi ning nüüd on oodata veebruri normipiires või sellest kõrgemat.

Esimene dekaad ongi olnud soe, kahe sula ja ühe paaripäevase jahenemisega alla nulli. Viimased neli päeva on stabiilselt plussi poolel olnud, eile päeval suisa +4. Seda on saatnud sage vihm, hooti päris tihe. Seega mitte kuigi talvine. Täna peaks jõudma uus tihe sajuala, algul vihmana, siis üleminevalt lörtsiks ja lumeks. Paar päeva miinustes ning nädalalõpp taas plusspoolel, siis juba kuni +5.

Big Thaw
Kodused jäised väljad/ Icy yards of home - Big February Thaw
Käisin pühapäeval üle päris mitme nädala maal. Õu oli jäine ning vihmast klaaslibe. Aiavalvur lumememm täielikult sulanud! Lumi vesine ja määrdunud, aed kuidagi õnnetu ja vettinud - alistunud ja alandlik selle paratamatuse ees. Aga eks see kõik on meie talvede osa ja arvatavasti on taimed juba igasuguste ilmaveidrustega kohanenud. Kes pole, need on läinud, kuid neid on õnneks väga üksikud olnud. Ja nii mõnedki neist on omakorda tagasi tulnud. Paari ogaputke ja mesiohaka puhul on juhtunud, et talv on taime võtnud, kuid hooaja lõpuks on mulda jäänud juurtest uued taimed tärganud ning korraks tühjaks jäänud koht taas täitunud.

Big Thaw
Õu/ Yard
Lumi oli täis aga kõikvõimalikke jälgi, värskemaid ja vanemaid, sellised, mis suladega nii suureks vajunud, et võimatu aimata, kes need jättis. Kitsed on õunapuude all sügiseseid maha langenud vilju välja kraapinud, mööda minnes ka hortensiapõõsaid naksanud, päris aplalt. Üks siga, selline kesikumõõtu, oli tulnud aga tiigi tagant metsast ja uljalt ümber maja nurga ka õunaaeda suundunud. Neid nii hoonete lähedal polegi liikumas näinud. Paneb muretsema suve ja aiamaa pärast - sead on halastamatud. Mitu aastat oli seakatku tõttu täielik rahu, kuid nüüd paistavad nad tagasi olema.

Kevadeni pole kuigi palju jäänud. Ometi tekkis juba väga suur igatsus tärkvate taimede, lõhnava mulla ja kõige elava järele. Küllap on see loomulik. Veidi rõõmsamat muljet pakkus metsaäär.

Big Thaw
Ainsad rõõmsavärvilised oli kivid metsaserval. Ilmselgelt naudivad samblad sulailma täiel määral/ Only colourful bits of our garden now are mossy rocks on the woodland edge. Mosses must be enjoying the wet winter weather. 
Natuke veel veebruari ja siis ongi märts. Märtsis võiks tulla kevad!

Teisipäev, 5. veebruar 2019

Küünlapäeva tuisk ja sula

Veebruar jõudis kiirelt kätte. Vaatamata sellele, et jaanuar on vist aasta kõige pikem kuu - nii tunnetuslikult vähemalt. Veebruar on aga ju lühike kuu ja kaugel see kevadki siis enam?! Niiviisi meeldiks mulle mõelda. Aga ei maksa märtsist veel kevadet loota, nüüd kui meil kõik aastaajad hilinemisega nihkes on. Kuid talved pole siiski ühesugused - kui eelmine aasta oli rohkem külma ja vähem lund, siis see kord on teistpidi. Vähesem külm on aga mere lahti jätnud ning see võib kaasa aidata küll pisut varasema kevade saabumisele. Kui ta nüüd niiviisi sulatab ka, kui lubatakse, siis ega ta enam jäässe lähegi.

Merd sai vaadatud pühapäeval Altjal.

Altja Village, Lahemaa National Park
Meri Lahemaal, Altja külas/ Open sea and ice sculptures in Altja Village, Lahemaa National Park
Altja Village, Lahemaa National Park
Altja, Lahemaa National Park
Lund on Lahemaal tõesti palju, üle põlve. Kõva tuul ja tuisk ummistasid väiksemad teed juba reedel, kuid tuult jätkus ka küünlapäeva ning veel hilisõhtul keerutas ta hooga akna taga lund katustelt alla. Hommikuks oli lõuna poolt alanud sula jõudnud ka põhjarannikule. +2 ja peenike vihmasadu, kõik see paks lumi vettind. Paras lumesõja ja -memme ilm!

Altja Village, Lahemaa National Park
Altja külas/ Altja Village
Altja Village, Lahemaa National Park
Altja külas/ Altja Village
Altja Village, Lahemaa National Park
Altja külas/ Altja Village
Altja Village, Lahemaa National Park
Lumi Lahemaal/ Snow in Lahemaa National Park
Kõige selle lume ja talve keskel kohtasime Oandul keset hangi rohelisest rohelisemaid rododendroneid. Igihaljaste rodode nägemine talves tekitab alati meeliülendavaid elamusi - nii teemast väljas näib nende roheline lehestik - ja nii ka see kord. Väga vaprad põõsad!

Oandu Village, Lahemaa National Park
Igihaljad rododendronid kesk talve ja lund/ Evergreen rhododendrons in the midst of snow and depths of winter.
Oandu Village, Lahemaa National Park
Rohelise ja valge kontrast/ Contrast of green and white
Oandu Village, Lahemaa National Park
Oandu küla/ Oandu Village
Oandu Village, Lahemaa National Park
Hanged akendeni/ Snowdrifts to the windows

Selge on see, et kui aednikul pole talvel midagi targemat teha, siis hakkab tema kondama ja kolama mööda taimekatalooge ja virtuaalseid aiandeid. Mägisibulate aretajad näiteks panevad oma uudised välja tavaliselt enne aasta lõppu. Ka hostamüüjad värsekndavad oma kataloogid aasta alul ja müük läheb kohe lahti. Nii leidsin Franseni kodulehelt 2019. aasta uudised ja nende seas paar väga huvitavat taime. Mõtelisn, et näe saan ehk kevadel tellida. Nädal hiljem oli kolmest ahvatlusest üks juba läbi müüdud, teisest järel vaid üks taim ning kolmandast kaks taime. Ei jäänudki muud üle, kui tellimus ära teha - jaanuaris! Leppisime kokku, et taimed tulevad märtsi alul, enne kui puhkeseisundist virguvad.

Taim, millest ilma jäin, oli aga üks uus hiir! Selle peale läks lahti tõeline hiirejaht - ehk ei mingit kaotuse tunnistamist! Ja edukalt - leidsin väikese Hollandi kasvataja, kellelt saan nii soovitud hiire, kui kaks veel lisaks! Nemad tulevad pottides ja kohe! Eks nad keldrisse tuleb kevadet ootama panna. Aga tulev kevad ise sai juba niipalju põnevam! Hollandist on oodata ka paari suvelillejuurikat ning mõni mõte on veelgi. Niipalju siis rahulikust talveajast!

Oandu tubastes aedades sai näha aga Sagadi mõisa osavate aednike väikest imetegu - õitsvaid maikellukesi! Ja nad polnud mitte lihtsalt vaimustavalt ilusad, vaid ka lõhnasid suurepäraselt - peaaegu nagu kevadel, mais.

Convallaria majalis
Maikellukesed veebruaris/ Forced lily of the valley in February!