Jaanuari ilm on olnud heitlik ja väga kiirelt vahelduv. Sulast krõbedatesse miinusöödesse ja tagasi vihmasadudesse. Ja nii ikka mitu ringi. Omajagu sellesse olemuslikku ja tunnetuslikku virr-varri on lisanud ka kiire linnaline rütm minu argipäevas. Siin kindlasti liigubki aeg teistmoodi, tekivad teistsugused tunded, omamoodi arusaamised.
Nädalavahetus maal andis aga hoopis teistsuguse tundmuse. Aeg seal oleks justkui seisnud. Kõik muugi seisis - õhk, hääled, lõhnad. Täielik vaikus ja seisak. Hall taevas, kerge külm ja õhkõrn lumekirme - kuigi kõigis aspektides väheldane, siiski talvine. Ja igas talves on mingi periood, kui kõik on sügavas vaikuses ja tardumuses. Sel nädalavahetusel oligi see hetk.
Muidugi ei sobinud see kokku minu plaaniga jälgida ja loendada linde oma aias. Laupäev oli selles osas kohe eriti jahmatav. Tükk aega istusin räästa all vagusi ja ootasin, kuid ei midagi. Ei piuksugi kuskil, veel vähem kedagi silmaulatuses. Ja linnusöögilauda meil ei ole, mis meelitaks. Ainus, kes kostus üle põllu, oli ronk, kuid tedagi ei saanud reeglite järgi vaatlusesse lugeda. Pettunult hakkasin hoopis noori ploomipuid kuuseokstega katma, jäneste eest. Õhtu eel märkasin aias vaid ühte hall-rähni mahakukkunud õunte kallal nokitsemas. Ja siis üks rasvatihane, kes puges räästasse ja puukoristaja, kes lendas ühte pesakasti ööbima, juba päris hämaras. Ja kogu saak!
Nädalavahetus maal andis aga hoopis teistsuguse tundmuse. Aeg seal oleks justkui seisnud. Kõik muugi seisis - õhk, hääled, lõhnad. Täielik vaikus ja seisak. Hall taevas, kerge külm ja õhkõrn lumekirme - kuigi kõigis aspektides väheldane, siiski talvine. Ja igas talves on mingi periood, kui kõik on sügavas vaikuses ja tardumuses. Sel nädalavahetusel oligi see hetk.
Muidugi ei sobinud see kokku minu plaaniga jälgida ja loendada linde oma aias. Laupäev oli selles osas kohe eriti jahmatav. Tükk aega istusin räästa all vagusi ja ootasin, kuid ei midagi. Ei piuksugi kuskil, veel vähem kedagi silmaulatuses. Ja linnusöögilauda meil ei ole, mis meelitaks. Ainus, kes kostus üle põllu, oli ronk, kuid tedagi ei saanud reeglite järgi vaatlusesse lugeda. Pettunult hakkasin hoopis noori ploomipuid kuuseokstega katma, jäneste eest. Õhtu eel märkasin aias vaid ühte hall-rähni mahakukkunud õunte kallal nokitsemas. Ja siis üks rasvatihane, kes puges räästasse ja puukoristaja, kes lendas ühte pesakasti ööbima, juba päris hämaras. Ja kogu saak!
Raamaturiiuli värvulised/ Passerines of my book shelf |
Aiast käisid selle hommikutunni jooksul läbi veel paar puukoristajaid ja paar salutihaseid, kaks häälekat pasknääri ning üks rasvatihane. Ja ikka kõik. Kuid asi seegi!
Linde ei saa ma toita, sest toidulaud vajaks regulaarset varudega täiendamist. Viimane toidulaud oligi 2005. aastal, kust olid ka eelmise postituse pildid. Aga linde on ikka ümber maja olnud. Jõulude ajal lugesin näiteks kümmekond rasvatihast korraga nendel samadel õuntel, kus nüüd hall-rähn maiustamas oli. Õunad on nüüdseks enamuses pruuniks läinud ja küllap linnud liikunud parematele toidulaudadele.
Niisiis kokkuvõte - pühapäev, 25.01.2015 kell 11.30-12.30: hall-rähn (2), pasknäär (2), puukoristaja (2), salutihane (2), rasvatihane (1), suur-kirjurähn (1). Üks tund, kümme lindu.
Ja kuna tänast õuepostitust kajastavad tubaste lindude pildid, siis olgu äratutvustatud ka too poolmüstilise staatuse omandanud puupart Rahmeldaja blogist. Ta ikka jätkuvalt ootab värvi!
Puupart/ Wooden duck |
Summary: Winter Silence
Weather in January has been very diverse, changing from mild thaw to frosty nights and back to rainy days. Last days have been slightly on the minus side. This weather jumble matches well with my everyday life in city - always busy and rushing. Time moves differently here, bringing different emotions and sort of understandings.
This weekend in my country house gave a whole different experience. Time stood still, like everything else - air, sounds, smells. Complete silence and standstill. Every winter has this period, this year it happened to be this weekend.
Of course, this stillness wasn't in favour of my excitement to take part in Big Garden Birdwatch, as there were so few. When I stepped to my garden on Saturday, it was so confusing not to find any garden bird what so ever for tens of minutes. And as I'm not feeding birds (due to my sparse visits) I am especially dependent on random visits. But there simply weren't any. Sometime in the afternoon for my luck rather rare visitor arrive to feast on fallen apples - a grey-headed woodpecker. Great tit and wood nuthatch were other two, I spotted on that day. And that was it!
Sunday morning an hour of birdwatching was little more fruitful. And here is the summary, which was submitted to the national survey. 25.01.2015 11.30 AM till 12.23 PM - grey-headed woodpecker (2), Eurasian jay (2), wood nuthatch (2), marsh tit (2), great tit (1), great spotted woodpecker (1). Altogether ten birds in one hour. Very few, but this way this year.
Todays post is illustrated with photos of my indoors birds instead.