12 emotsiooni 2023 (valmis/completed)

Väike aasta ülevaade pildireana ja olulisemate ilmameenutustega. Abiks sealjuures ikka Ilmateenistuse kuukokkuvõtted. Pildirida sai ilus ja meeleolukas, ju oli sellevääriline ka aasta ise. Ikka ja jälle oli ta kontrastiderohke. 

12 kuud 2023. aastas.

Jaanuar 2023. Heitlik ja soe, vähese lume ja sagedaste suladega kuu. Eesti keskmine temperatuur on suisa 2 kraadi soojem pikaajalisest keskmisest. Samas on ka sademeid keskmisest rohkem ja päikest vähem. Nii kuu alguses kui lõpus on härmatist, mis muudab aia fotogeeniliseks. Vähese lume tõttu on jaanuaris näha juba esimesi lumikellukeste ja lumerooside õiepungi. 

Veebruar 2023. Jaanuari kuu pehmus ja sulad jätkuvad veebruari esimeses pooles. Kuu kujuneb isegi 2,5 kraadi soojemaks kui pikaajaline keskmine. Siiski, tali ei jää taeva ning kuu teises pooles temperatuur langeb ja saabuvad lumed. Nii pole veebruari lõpus leida aiast mingeid õisi, kuigi sageli on sel ajal olnud. Talve temperatuurimiinumum on vaid -16 kraadi. 

Märts 2023. Kuu alguse hetkeline sula näitab esimesi lumikellukesi, kuid peatsed uued lumesajud katavad taas kõik mitmeks nädalaks. Temperatuurilt kraadi võrra keskmisest soojem märts on sajusem, seega lumisem.  Kuu viimasel nädala on lumikellukesed täisõies ja kuu viimasel päeval jälle lumes!

Aprill 2023. Pikalt vindununa hakkab kevad aprillis lõpuks kiirelt arenema. Temperatuur jätkab endiselt keskmisest kõrgemal foonil (1,3 kraadi keskmisest). Päikest on normist enam ja sademeid vähem. Kuu esimesel kolmandikul on juba +15 kraadi sooja. Ilusasti õitsevad lumikellukesed, krookused, sinililled. Toimetan vaikselt pealsete lõikamise ja aia puhastamisega. Kuu lõpus on ka üle +20 kraadiseid päevi.   

Mai 2023. Mai algus kimbutab öökülmadega. Kahjustusi saavad vesikanepid, kaelus-kirburohud, kobarpead, hostad ja mitmed teised. Seda isegi mitmel korral. Siis hakkab painama kuivus ja see kestab kuu lõpuni. Viljandimaal on mais vaid 8 mm sademeid. Kuivus tähenab ka teravat päikest ja seda on tugevalt üle normi - 131% keskmisest. Aiaviljade külve hakkan regulaarselt vihmutama, mida ma varasemalt kevadelt teinud pole. Vihmutamisele lähevad ka püsilillepeenrad. Kuu lõpus teeb taaskord öökülma ja kahju on nii aiamaal kui iluaias. Meelt lahutavad kevadine puhkus ja Türi lillelaat.

Juuni 2023. Ekstreemne külm, ekstreemne kuum, ekstreemne kuivus. Kuu algul on veel öökülmasid, mis kahjustab õrnemaid aiavilju - kurke-kõrvitsaid. 11.06. on Narvas öösel -1,5 'C - absoluutne Eesti juunikuine külmarekord. Kuu viimane kolmandik algab aga ligi +30 kraadise kuuma ja kaasneva põuaga. Kastan aiamaad ja lillepeenraid. Kastmine ongi keskne töö, isegi muru pole vaja eriti niita, sest see lihtsalt kuivab ja kõrbeb.   

Juuli 2023. Saabub leevendust kuumale ja kuivusele. Kuu on keskmisest 1,2 kraadi jahedam, sademeid 30% enam. Juuli lõpuks, kui on puhkus, on ilmad suisa nadid. Vaatamata hooaja suurtele vintsutustele on peenrad õisi täis ja see kõik teeb rõõmu. Mingeid suuremaid projekte mul sel suvel ette võtta ei õnnestu, kuigi on mõned asjad, mis on olnud mõttes ja plaanis. 

August 2023. Kuu algab sajuselt. Siis aga suvi naaseb, temperatuurid tõusevad üle 30 kraadi. Ja siis selle peale sajab kanamunarahet Saaremaal. Kogu Eestit valdab paanika - kuidas kaitsta oma vara. Autod kaetakse madratsitega või pargitakse silla alla. Mina naudin siniseid flokse, sest need on puhas rõõm. August on keskmisest kokkuvõttes ikkagi 1,3 kraadi normist soojem ja 22% sajusem. Päikest selle võrra vähem - 75% normist.  

September 2023. Mis augustis jääb puudu, saab kuhjaga septembris. September on suisa 3,4 kraadi pikaajalisest keskmisest soojem ja see on 15,6 kraadi. Veel vahetult enne kuu keskpaika on tõeline soojalaine, Kundas on 12. septembril 26 kraadi sooja. Pole vähem meilgi, ja nii mitmel päeval järjest. Nii sademeid kui päikest on septembris üle normi - igati hea ja soodne. 29.09 on meil 23 kraadi sooja - ikka veel suvi, kuigi ametlikult sügis! Suvist sügist naudivad kõik troopilised suvikud - daaliad, kannad, kaeralilled ja teised. Juurviljasaagid on head, ainult sibul on pea olematu. 

Oktoober 2023. Olgu september milline tahes, siis oktoobris tuleb sügis ikka ja esimene öökülm. See oktoober on väga sajune - 166% normist. Sealjuures on päikest siiski normi piires. Ka on esimesed sügistormid. Oktoober on ehk asiseim aias toimetamise kuid - korrastan veel peenraid, istutan taimi. Olen tellinud omajagu uusi sibullilli, mis saavad koha olemasolul maha või siis pottidesse. 

November 2023. Kuu esimeses pooles on veel hilissügist, vihma ja pimeda ilmaga. Siis saabub aga püsiv talv. Selle ajani on aias veel viimaseid õisi - mitmesuguseid sügisastreid. Kuna talv tuleb järsku ja püsivalt, jäävad mitmed sügistööd lõpetamata. Jääb riisuda lehti, roosid katteta... küllap midagi veel. Talv tähendab vaikust ja pausi aiatöödes. 

Detsember 2023. Talv mis talv. Palju lund, madalad temperatuurid. Sula tuleb alles jõuluks. Temperatuur on 1,5 kraadi normist madalam. Päikest on vaid 59% normist - järelikult on detsember külm ja pime. Ei midagi meeldivat. On oodata vaid järgmist kevadet. Või siis uusi taimi - mõningad tellimused on võimalikud vaid keset talve (juhul, kui tahad midagi erilist saada).

Suurem sula

Pikk talv, külm talv, lumine talv, nüüd ka tugevate suladega talv. Eelmises postituses kirjeldatud lumed jõudsid üpris tüsedaks kasvada. Nüüd siis tuli sula ja vihm ning see kõik kahanes jõudsalt. Talvevõlumaast jäid järgi märjad riismed. Aeda tekkisid lumesulamisvee lombid, milliseid sellistes asukohtades ei mäletagi. Veel üks raske tegur taimedele.

Aga mõned peavad veel raketele oludele ka silmnähtavalt vastu. Näiteks vinav lumeroos. Tal olid juba aasta algul salatirohelised pungad. Kartsin, et paljas terv külm näpistab arenema hakanud taimeosad. Siis tuli lumi ja nii ta jäi mõneks ajaks, nüüd sulas jälle välja, aga pungad on endiselt ilusad värske-salatirohelised. Sain selle taime mõne aasta tagasi Aalujate kokkutulekul, keegi pistis näppu väikse taimekese potis, kes aga, enam ei mäleta. 

Vinav lumeroos/ Helloborus foetidus showing a winter growth

Värskendav rohelus/ Fresh green

Rohelust sulas välja mujaltki/ Some greenery unrevealing in thaw 

Sulaga sulas välja ka kompostihunnik ning selle pinnalt sai koorida pisut väärt materjali, millega üks talikülv ette võtta. Talikülv näikse olevat nüüd üldse üks moeasi. Sellest kirjutatakse, seda tehakse ... ma siis ka, väheke. No mul oli sügisel tellitud Iirimaalt suureõielise koerahamba (Erythronium grandiflorum) seemneid ja need oleks tegelikult pidanud külvama kohe. Aga no sai siis nüüd. Ikka parem šanss, kui üldse külvama jätta. Miks suureõieline koerahammas? Sest tegemist on kauni taimega, mis aga üldse juuremugulaga väidetavalt ei paljune, nii et seemnest ongi ainuke võimalus taimi saada. Tuleb siis proovida, kas saab.

Savipotti sai põhjaks lehekompost, peale seemned, turgutuseks-niisutuseks kihike sulalund ja sellele veel kihike komposti. Kogu lugu õue ühte majanurka istuma, teine savipott kaitseks kaanena peal. Eks siis kevadel on näha, kas sealt ka midagi idaneb. Kui idaneb, siis võib hea õnne korral ka seitsme aasta pärast õisi näha. Selline rõõm siis!

Aga tagasi selle vee ja sula juurde...

Sulavee loik õunaaias/ Snow melt in orchard

Lume taandumine põldudel/ Retreating snow on fields

Ega selles sulailmas midagi kaunist pole. Vaid need väiksed rõõmud, mis lume alt välja võivad sulada. Üldpilt on ikka troostitu. Aitab vaid teadmine, et iga päev on samm lähemale kevadele. Ja jaanuari lõpus on see juba päris rõõmustav tõdemus. 

Hetkel on taas mõned miinuspäevad, kuid järgmisel nädalal keerab taas sulale, sest Atlandil möllavad madalrõhualad ja need saadavad ka siia kanti soojemat ilma ja sademeid. Näis, mis nägu tuleb veebruar, vahel näeb sel kuul juba päris esimesi õisi. Aga ei pruugi. 

Rõõmu rohelistest kividest metsaserval/ Bright green mossy rocks on the forest edge

Üle taliharja

Kolm päeva tagasi oli taliharjapäev, täna on Tõnise päev. Mõlemad tähistavad talve keskpunkti. Pool on olnud, pool on ees. Päris keerukas väljavaade, kui arvestada, kui pikk ja raske on talv siiani olnud. Tahaks ikka loota, et nüüd on hullem möödas ja kergem osa vaid ees. 

Taliharjapäev oli pilves, hall ja külm. Päeval miinus kümme kraadi, seda on pilves ilma kohta ikka palju. Sadas kerget lund. Öösiti on olnud selginemiste korral ka -18. Täna oli selle eest aga rõõmus ja päikesepaisteline, ka pisut soojem - miinus 8! Kõledust lisas aga päris tugev tuul, mis puudelt uut lund alla ajas. Uus lumi tuli teisipäeva öösel, ca 10 cm. Täna ööseks on ka lund ja tuisku lubatud. Üldse näivad eelolevad ajad olema päris sajused ja tuisused, temperatuuride kõikudes sulast miinus kahekümneni. 

Päike loob talvises aias hoopis elavama meeleolu. Pikad varjud ja lume sätendus, parimate püsikute tumedad kontuurid valgel taustal. Või siis hoopis mõned ootamatud eredad värvikillud...

Thunbergi kukerpuu punased marjad kui kaunistused külmunud aias/ Berries of Berberis thunbergii are like adornments in frozen winter garden

Puude - põõsaste lihakad marjad ja viljad üldiselt ei pea meie karmidele talvedele vastu, pruunistuvad ruttu. Heaks erandiks näivad olema kukerpuude veripunased marjad, millele külm ei paista suurt midagi tegevat. Punetavad kaunilt lõunaseina ääres. 

Üle kümne aasta vana väike mättake, arvatavasti 'Ruby Star', nime vääriline/ Berberis thunbergii, probably 'Ruby Star', living up to its name. Over 10 years old now and still really tiny.

Berberis thunbergii

Siluetid.

Püsik lina/ Linium perenne

Aed-ogaputk/ Eryngium x zabelii 'Blue Star'

Aed-hortensia/ Hydrangea paniculata 'Wim's Red'

Hommikune härmatis.

Vits-hirss/ Panicum virgatum 'Northwind'

Näärelehine kibuvits/ Rosa pimpinellifolia

Näärelehine kibuvits/ Rosa pimpinellifolia

Värvilised võrsed. Oh, mul üldse ei edene nendega. Ju olen kärsitu. Kontpuud tahavad niisket, viljakat mulda, ma olen istutanud neid aga talvistesse päikese laikudesse, kus suvel lõõskab... ja muld on kruusane. Midagi ümber istutama ka ei hakka, küllap pika peale ikka edenevad. 

Verev kontpuu/ Cornus sanguinea 'Midwinter Fire'

Võsund-kontpuu/ Cornus sericea 'Flaviramea'

Siberi kontpuu/ Cornus alba 'Westonbirt'

Verev kontpuu/ Cornus sanguinea 'Midwinter Fire'

Niiviisi piltidelt vaadates polegi sel talvel miskit häda. Päris kena ja rõõmsavärviline teine. Siiski-siiski, külm paneb proovile, lumi paneb proovile, kärner-kitsed panevad proovile, vähene valgus ja päikese puudumine panevad proovile. Põhjamaa talv on ikka raske. Aga ma loodan, et ma oskan teda teha üha paremini talutavaks. Vähemalt enda jaoks.

Rasked mütsid, aed-hortensia/ Heavy snow caps, Hydrangea paniculata 'Limelight'

Hostal on seemne valmis saanud/ Hosta seeds are ready to scatter

Arkansase maruheina seemned püsivad kevadesse/ Seeds of Vernonia arkansana 'Mammuth' persist to Spring

Vaade aeda/ View to Garden

Noaga lõikav külm

Kas me oleme unustanud tõelise talve olemuse? Kas meie mälust on kustunud, et päris talve juurde kuuluvad külm ja sügavad miinuskraadid, praksuvad aiateibad? Kas oleme kaotanud võimekuse taluda põhjamaale omaseid aastaaegu? Näib nii.

Talve teine külmalaine, seni krõbedaim. Väga järsk ilma külmenemine sai alguse aastavahetusel ja sellele eelnenud sulast. Taaskord oli sadanud vihma ja see oli sulatanud kogu lume. Järele jäid vaid riismed kokku lükatud lumehunnikutest. Aasta viimasel päeval algas põhjast arktilise külma jõuline sissevool.  31. detsembril -8, 01. jaanuaril -15, 03. jaanuaril -22 kraadi. See oli ka siiani siinne talve miinimum. Hetkel (6. jaanuari õhtu) on -23,4 'C ja see võib hommikuks langeda veelgi madalamale. 

Neljapäeval oli pisut pehmem (-17), sadas lund ning tuiskas. Paljas maa sai kaetud uue koheva lumevaibaga, millel paksust 15-20 cm. Tuisk jaotas seda ebaühtlaselt. 

Ogaputke õisikud, teravad kui külm, mis neid ümbritseb/ Eryngium planum seed heads, prickly as the cold weather we currently have

Buddleja õisikud/ Winter stems of Buddleia davidii 'Black Knight'

Aedhortensia õisikud talvel/ Hydrangea paniculata 'Wim's Red' holding on its papery brown blooms

Kahkümnekraadine külm lumeta aias on hirmutav väljavaade. Jääb vaid loota, loota taimede vastupidavusele ja elutahtele. Enamaks pole mul kahjuks võimalusi. Kõige enam muretsen sügiseste istutuste ja varakevadiste sibulillede pärast, kes võisid olla juba õige pinna lähedal või isegi ninakestega väljas. Samuti õrnemate püsikute pärast - siidpöörised, roosid, jalglehed. Ja kaeralilled...?

Ainult kevad toob tõelise tõe. Seni tuleb loota, parimat!

Lame ogaputk/ Eryngium planum

Aedhortensia/ Hydrangea paniculata 'Wim's Red'

Pakaseline loojang/ Frosty sunset

Numbriliste väärtustste kohaselt võiks Eesti talv veel märksa hullem olla, kuid kuidagi väga lõikavad ja raskesti talutavad on need selle talve külmad. Juba esimese külmalaine -16 kraadi tundus väga krõbe. Nüüdne paarikümne kanti aga suisa talumatu. Ennekõike tuule pärast. Väljas oli pikemalt täiesti võimatu olla - niivõrd näkku hakkas! 

Nädalane külmalaine hakkab homme taanduma ning järgmise nädala keskpaigaks võiks isegigi ennustuste kohaselt sula saabuda. Mis aga omankorda tähendab jälle kiiret ja drastilist temperatuurimuutust. Millele omakorda võib järgneda uus... külmenemine. Kuidas niimoodi vastu pidada, kui oled aiataim ja tahad mõõdukas talvetemperatuuris ja rahus puhata?!

Jõuluaeg saab otsa - on kolmekuningapäev.

Jõulukuusk viimast päeva/ Last day of Christmas Tree

Sel kuul on taliharjapäev. Loodame, et see hari tõesti siis ka kätte jõuab, sest seda talve on juba küllalt olnud.

Sulapiiskades pööripäev, värskes lumes jõulud

Meie üldsusele meeldib ajaarvamist pidada kahe aastaringil vastanduva püha järgi - jaanipäev ja jõulud. Elu jaanipäevani ja pärast seda elu jõuludeni, peale jõule pole oodata muud kui jaanipäeva ja peale jaanipäeva jälle jõule. Alati üks lõputu ootamine ja ettevalmistamine. Võib öelda ka "eestlaslikult muretsemine" - kas jaanipäev on kuiv või sajab, on jõulud valged või mustad. Jaa nii edasi... lõputult. Mida aeg edasi, seda vähem meeldib mulle ringelda selles karussellis. Ilmselt ositi tänapäeva pühade kommertsliku natuuri ja teisalt siduvate traditsioonide ja kohustuste tõttu. Kui ühest traditsioonist saab mistahes põhjusel kohustus, siis selle vastu on kergelt vastumeelsus tekkima. 

Nii meeldiks mulle kõik see "ühiskondlik" (mõtlen ikka neid ühiselt välja mõeldud pühasid) seljataha jätta ja juhinuda hoopis millestki ehtsamast ning tähistada päris, reaalseid sündmusi - näiteks nagu Päike ja selle tsükliline liikumine pööriäevast pööripäeva. Täpsuse huvides tuleb küll öelda Maa ja selle liikumine ümber Päikese, kuid näeme ju ikkagi Päikest ja selle asendit Maa suhtes.  Praegu pole ma suutnud veel konventsionaalsetest sidemetest lahti murda, kuid ehk kunagi see ikkagi õnnestub. 

Aga siis selleaastasest talvisest pööripäevast. Oli sula, oksad veepiiskades. Vaikne, tuuleta. Keskpäeva paiku paistis korraks ka päike, justkui lootuse märk. Ühtlasi näitas ka, kui madalal ta ikka olla võib...

Kukerpuu ja sula ilm, pööripäev/ Thaw and berberis berries, Winter Solstice

Hapukirsipuu/ Cherry Tree

Pööripäeval aias/ Winter Solstice in Garden

Värvilised kontpuud/ Colourful winter stems - dogwood spices

Novembris ja detsembris sadanud lumi sulaski vahetult enne jõule suure sulaga, nagu ennustati. Soojalainel tõusid temperatuurid seitsme soojakraadini. Tugev vihm sinna juurde ja nii see lumi kahanes kiirelt pea olematuks. Eestlase aastalõpu õudusunenägu - mustad jõulud! Tegelikult juba siiski pööripäeva hommikuks sadas pisut uut lund ja seda lisandus iga päevaga vähehaaval juurde. Jõululaupäeval oli juba võrdlemisi lumine ja jõulu esimeseks pühaks täienes lumekiht veelgi. Niisiis said jõulud siiski valged ... pööripäeva tähistades ei omakski see üldse tähtsust!

Jõulu esimesel pühal aias/ Christmas Day in the Garden

Värske jõululumi/ Fresh Christmas Snow

Maruhein/ Vernonia arkansana 'Mammuth'

Hiina siidpööris/ Miscanthus sinensis

Üllataval kombel on ühel maja seina ääres kasvaval kaunil sügisastril veel natuke värvi järel. Isegi peale seda kuu aega kestnud talve, mil temperatuur langes ka -15 kraadini. Võib-olla oli see oks lumme vajunud ja nüüd välja sulanud. Aga igaljuhul hetkel ta nii on!

Kaunis sügisaster/ Symphyotrichum novae-angilae 'Barr's Blue'

Thunbergi kukerpuu/ Berberis thunbergii

Aed-hortensia/ Hydrangea paniculata 'Pink Lady'

Jõululaupäeval ja jõulupühade ajal sel aastal päikesepaistet ei olnud. Sageli on olnud, kuid mitte seekord. Oli hall ja pilves ning hooti sadas lund. Täna oli sula ja uduvihmane. Nädala lõpuks lubab taaskord soojalainet vihmaga, mis ilmselt selle värskelt sadanud lume taaskord viib. Näis, kuidas uue aasta algus kujunema hakkab.

Jõulupuu/ Christmas Tree

Samal ajal juba kevadeootuses... 

Sinililled Inglismaalt, Ashwood Nursery'st/ Hepatica nobilis plants from Ashwood Nursery