Pikk talv, külm talv, lumine talv, nüüd ka tugevate suladega talv. Eelmises postituses kirjeldatud lumed jõudsid üpris tüsedaks kasvada. Nüüd siis tuli sula ja vihm ning see kõik kahanes jõudsalt. Talvevõlumaast jäid järgi märjad riismed. Aeda tekkisid lumesulamisvee lombid, milliseid sellistes asukohtades ei mäletagi. Veel üks raske tegur taimedele.
Aga mõned peavad veel raketele oludele ka silmnähtavalt vastu. Näiteks vinav lumeroos. Tal olid juba aasta algul salatirohelised pungad. Kartsin, et paljas terv külm näpistab arenema hakanud taimeosad. Siis tuli lumi ja nii ta jäi mõneks ajaks, nüüd sulas jälle välja, aga pungad on endiselt ilusad värske-salatirohelised. Sain selle taime mõne aasta tagasi Aalujate kokkutulekul, keegi pistis näppu väikse taimekese potis, kes aga, enam ei mäleta.
 |
| Vinav lumeroos/ Helloborus foetidus showing a winter growth |
 |
| Värskendav rohelus/ Fresh green |
 |
| Rohelust sulas välja mujaltki/ Some greenery unrevealing in thaw |
Sulaga sulas välja ka kompostihunnik ning selle pinnalt sai koorida pisut väärt materjali, millega üks talikülv ette võtta. Talikülv näikse olevat nüüd üldse üks moeasi. Sellest kirjutatakse, seda tehakse ... ma siis ka, väheke. No mul oli sügisel tellitud Iirimaalt suureõielise koerahamba (
Erythronium grandiflorum) seemneid ja need oleks tegelikult pidanud külvama kohe. Aga no sai siis nüüd. Ikka parem šanss, kui üldse külvama jätta. Miks suureõieline koerahammas? Sest tegemist on kauni taimega, mis aga üldse juuremugulaga väidetavalt ei paljune, nii et seemnest ongi ainuke võimalus taimi saada. Tuleb siis proovida, kas saab.
Savipotti sai põhjaks lehekompost, peale seemned, turgutuseks-niisutuseks kihike sulalund ja sellele veel kihike komposti. Kogu lugu õue ühte majanurka istuma, teine savipott kaitseks kaanena peal. Eks siis kevadel on näha, kas sealt ka midagi idaneb. Kui idaneb, siis võib hea õnne korral ka seitsme aasta pärast õisi näha. Selline rõõm siis!
Aga tagasi selle vee ja sula juurde...
 |
| Sulavee loik õunaaias/ Snow melt in orchard |
 |
| Lume taandumine põldudel/ Retreating snow on fields |
Ega selles sulailmas midagi kaunist pole. Vaid need väiksed rõõmud, mis lume alt välja võivad sulada. Üldpilt on ikka troostitu. Aitab vaid teadmine, et iga päev on samm lähemale kevadele. Ja jaanuari lõpus on see juba päris rõõmustav tõdemus.
Hetkel on taas mõned miinuspäevad, kuid järgmisel nädalal keerab taas sulale, sest Atlandil möllavad madalrõhualad ja need saadavad ka siia kanti soojemat ilma ja sademeid. Näis, mis nägu tuleb veebruar, vahel näeb sel kuul juba päris esimesi õisi. Aga ei pruugi.
 |
| Rõõmu rohelistest kividest metsaserval/ Bright green mossy rocks on the forest edge |
The green patches look lovely! Your stones are like giant emeralds.
VastaKustutaWhat a strong Helleborus foetidus. I had it once but it died the next winter – it was in growth in January, just like yours, when a cold spell came and there was no snow. In hindsight, I should have covered it with something. Unfortunately that's a plant you hardly ever find in Finnish nurseries. Maybe the hardiness (or lack of it) is too big an issue. So I ordered some seeds, but so far there is no development in the pot, they've been there at least a year.
Maybe this spring something will emerge...
No one is as madly optimistic than a gardener.
I hope your Erythroniums germinate!
Indeed your snow seems to have vanished!
Yes, green rocks are fabulous, I think so too! Helleborus foetidus is considered borderline hardy in our gardens and this is my first. I hope it lives well and long and will give lot of seedlings! ;)
KustutaOi, need samblased kivid on imelised. Sibulillede seemnekülv on ikka tõeline kannatlikkuse eksam :) Aga seda suurem on lõpuks rõõm kui õied tulevad. Lumi oli kohev, sulas kohinaga ja täna oli selline kiusumoment ilmas sees, et kraad plussis ja päikene paistis. No kevad ju :D
VastaKustutaNo mina olen tuntud oma kannatamatuse poolest. Ma ikka tahan kohe tulemust ja effekti. Seetõttu pole ma ka libledest suurem asi suurte taimede kasvataja. Aga eks ma ka muutun ja arenen ja äkki tuleb isegi midagi välja nende koerahammaste katsetusest! ;)
KustutaOlen vinava lumeroosiga mitmel korral katsetanud, miskipärast hääbusid mõne aastaga. Nüüd üks on mitu aastat kestnud. No näis-näis.
VastaKustutaNeed smaragdsamblased kivirahnud on vaimustavalt ilusad!
Tead, ma olen mitmelt poolt lugenud, et tegemist on lühiealise taimega ja tema strateegia ongi pigem seemnete kasvatamine ja edasi külvamine. Eks muidugi külmad-rasked talved võivad seda lühiealisust veelgi süvendada. Aga ma vist oleks nõus isegi sellise käitumisega päri, kui taim/liik vaid tervikuna püsiks.
KustutaSellised loigud on üllatavad, meil siin väga ei teki, kõik voolab allapoole :) Tavalise talve nägu on see ilm läinud. Ma loodan, et su talikülv tärkab ja hiired seemnetele ligi ei saa. Mul see plastpudelite süsteem toimib hästi. Talikülvamine on lihtsalt mõnus, keset talve külvata on nagu otsapidi kevades olla. Kui idaneb, paluks ühte titte mulle.
VastaKustutaVinav lumeroos on visa hing, mul andis teisel aastal juba isekülvi ka. Mingil ajal näeb ta üsna nirakas välja, eks kõik need igihaljad on seda nägu.
Hiired on õnneks välistatud, kui nad just savipotti nihutada oska-jõua, mis katteks peale on asetatud. Pigem kardan enda pärast - kas ma olen ikka piisavalt hoolas, ega jäta potti seemnetega unarusse. Pottides võivad kõik asjad nii kergelt ja kiirelt kuivada ....
Kustuta