Vihmasajus uude aastasse

Vihma sajab. Väljas on soe. +7. Sellised muljed tuleb talletada 2016. aasta viimasest ja 2017. aasta esimesest päevast. Sadanud on kahe päevaga palju - õu lainetab ja maa on küllastunud veest, jalgealune on pehme ja libe. Vettinud aias ringi vaadates on raske ette kujutada, et ühel heal päeval tärkab seal uus elu, tärkavad taimed ning puhkevad õied. Aga see tuleb!

Uusaasta hommik/ New Year's Morning

Vihm/Rain

Vihma jäljed/ Prints of Rain

Samas buddleiadele poleks justkui talv veel saabunudki. Põõsad on rohelisi lehekesi täis. Pole neid võtnud ei novembritalv ega detsembrituuled. Lumikellukestel, võrkiiristel ja krookustel on juba ninakesi näha, kuid muud taimed õnneks ärkamise märke veel ei ilmuta. See on hea, sest külmad on tulemas.

Buddleja davidii 'Black Knight'

Buddleja davidii 'Pink Delight'

Aasta tagasi olid ilmaolud täpselt samasugused - detsember oli soe ja vihmane olnud, jaanuari saabudes toimus kiire jahenemine ning kaasnesid krõbedad külmad. See valmistas parajalt meelehärmi, kuid ilmselt just hoopis järgnenud heitlik veebruar oli see, mis talvekahjusid kõige enam kaasa tõi. Nii mitmedki niisket talve põlgavad taimed said kannatada. Õnneks taastusid suve peale mulda jäänud juurtest nii sinised mesiohakad kui ogaputked. Lõplikesse kadudesse tuli kanda vaid mõni üksik taim.

Aia-aasta polnud kõigile taimedele ühtviisi hea. Mõni edenes paremini, mõni nigelamalt. Väikseteks jäid ja kasinalt õitsesid näiteks kõik kukesabad, samuti perovskiad. Iiristel polnud õisi pea üldse. Jahe suvi ei soosinud ka kuigivõrd daaliate ja kannade kasvu. Suurepärased olid aga pojengid, roosid, floksid.

Möödunud hooaja vältel said alguse paar väga huvitavat peenart, mille taastärkamist ootan ma juba suure põnevusega. Lühterpriimulate värve sai hoolikalt valitud ja omavahel kokku kombineeritud ning tuleval kevadel võib nende peenrast üht kena vaatepilti oodata. Väga põnevaid uusi ja meil siiani mittelevinud hostasid tellisin Hollandist ja Inglismaalt, nemad said omaette kodu uues hostapeenras, kus peaks olema nüüd nii värvi kui vormi. Aga mida kõike sinna veel juurde lisada võiks ja tahaks! Metsaaed täienes jõudsalt ning ootab oma teist kevadet. Nagu ma ühes sügiseses postituses möönsin, olen oma tegemisega jõudnud nüüd ringiga ümber maja ja on tekkinud tunnetus aiast, ei ole enam lihtsalt taimed siin ja seal. See on väga oluline nihe.

Oluline on mulle ka oma köögivilja kastvatamine. Peale vaid kartuli, mis oli keskpärase võitu, oli kõik muu suurepärane. Väga hästi kasvasid sibulad, peedid, porgandid, oad, pastinaagid. Hernel oli raskusi küll tõusmisega, kuid saak oli kokkuvõttes hea. Päris esimest korda katsetasin shallot sibulaid kasvatada - pelgasin millegipärast, et see ei pruugi õnnestuda, kuid ei, kasvasid vägagi kenasti. Kui hea on neid tervelt lisada lihahautistesse!

Uuel aastal oleks aeg aga ehk keskenduda sellele, mis on nüüdseks loodud ning leida enam mahti olemiseks, vaatamiseks ja nautimiseks! Soovin seda kõigile teilegi!

01.01.2017

Et aga aasta ikka korralikult sisse juhatada, tegin mina täna pisut ka aiatöid. Ennustatakse külma ja võib-olla on see nüüd siis ka talve saabumise aeg. Katsin roosid ära kuiva turbaga. Panin turvast ka pisut buddleiadele ning värskelt istutatud siidpööristele. Vihma veel küll tibas, kuid ehk ei jõua täielikult läbi märguda.

Ja 2017. suvi tuleb mulle kirju! Ei tea kust, ja miks just nüüd ja täna, ilmus köögiaknale väike kirju koerliblikas. Viisin ta kuuri alla jahedusse, et talveuni võiks rahulikult edasi kevadeni kesta ja alles siis õigel ajal elule virguda.