Esimene püsikülm

Siiamaani on meid hoitud ja hellitatud pehme ilmaga. Suisa kohatult soojaga nii hilisel aastaajal. Aga sedavõrd, kui päikesekaared jäävad madalamaks ja päev lühemaks, jääb vähemaks ka energia, mis ilma plusspoolel võiks hoida. Nii tähendabki praegusel aastajal päikeseline ilm juba miinuskraade. Esimest korda jäi ka päevane temperatuur alla nulli. Püsikülm. Ja üks rahvatarkus sel aastal peab - kui Mart sulatab, siis Kadri külmetab.

Miinused miinusteks. Esmalt see ehk tundubki krõbe ja näpistav, kuid valgus ja päikesepaiste kompenseerib kõik. Päike on käivitav jõud, külm ununeb pea.

Kastik ja siidööris/ Calamagrostis x acutiflora 'Karl Foerster' & Miscanthus sinensis 'Dronning Ingrid'

Teravaõieline kastik/ Calamagrostis x acutiflora 'Karl Foerster'

Aedhortensia/ Hydrangea paniculata 'White Diamonds'

Miscanthus sinensis 'Dronning Ingrid'

Teravaõieline kastik/ Calamagrostis x acutiflora 'Karl Foerster'

Miinuskraadid asusid kiirelt niisket maad kahutama ja pühapäeva hommikuks olid paljad mullapinnad juba klõbisevkõvad. Nädalavahetuseks oli veel paar aiatööd plaanitud. Hostade ja lumikellukeste peenrast oli vaja eemaldada hostapealsed ning sinna kogunenud puulehed. Asemele pidi saama aga kiht omatehtud lehekomposti. Lehtede alt tulid välja juba nii mitmedki lumikellukeste ninad. Ninakesed said aga uuesti kinni kaetud hea koheva kompostiga.

Komposti jagasin ka teistele peenardele, nii talvekatteks kui ka kevadiseks väetiseks. Siidpöörised said oma jao. Neilgi on juba tuleva aasta idud maapinnal ja hea on neid pisut kaitsta talve mõjude eest. Lehekompost on hea sõmer materjal, ei hoia vett kinni niiviisi kui näiteks turvas.

Hiina siidpööris/ Miscanthus sinensis 'Ferner Osten'

Laiguline vesikanep/ Eupatorium maculatum 'Atropurpureum'

Laiguline vesikanep/ Eupatorium maculatum 'Atropurpureum'

Laiguline vesikanep/ Eupatorium maculatum 'Atropurpureum'

Vesikanepid, minu uued lemmikud! Neist on rõõmu terveks aastaks - algul mahlakad tõusmed, siis korrapärase lehestikuga puhmikud, kontastsed punakas-mustad varred, pikalt roosad õienupud, mis lõpuks avanevad suurteks õhulisteks õisikuteks, mis on absoluutselt vastupandamatud liblikatele-kimalastele. Ja siis, kui külm üle käib, muutuvad lehed-varred täiesti süsimustaks ning lõpuks on vastu talve kohevad seemnenutid. Kõik väga arhitektuurne, aasta ringi. Mõned sordid on ülikõrged, teised jälle madalamad. Õivärv valgest tumeroosani.

Laiguline vesikanep/ Eupatorium maculatum 'Phanthom'

Laiguline vesikanep/ Eupatorium maculatum 'Phanthom'

Aeda on jäänud nüüd vaid mälestused suvistest õitest - seemnepead ja kuprad. Ehk ainult kukehari 'Herbstfreude' näib trotsivat aastaaega ja paistab justkui veel õitsevat. Värvi poolest, õisi muidugi tegelikult enam ei ole. Aga ilus on ta! Ja mõni "õitseb" pruunilt, nagu ogaputked, või on endast maha jätnud atraktiivse nuti.

Kukehari/ Hylotelephium telephium 'Hebstfreude'

Ogaputk/ Eryngium x zabelii 'Blue Star'

Harilik pune/ Oreganum vulgare

Lamedalehine ogaputk/ Eryngium planum

Monarda/ Monarda cv.

Männasmailane/ Veronicastrum virginicum 'Pink Glow'

Kaunis teleekia/ Telekia speciosa

Kaunis teleekia/ Telekia speciosa

Punane pojeng/ Paeonia rubra plena

Püsikupeenar/ Perennials Bed

Mida oleks mul vaadata, kui see kõik oleks juba maha lõigatud?!

Roog-sinihelmikad

Kes suve lõpul või sügisel Futulandias jalutanud, see teab, et üks vägevaimad vaatepilte on seal kõrguvad ja tuules kõikuvad roog-sinihelmikad. Pikalt oli vaid üks, kuid millist imetlust ta sellevõrra sai! Hiljuti lisandus esimesele veel paar tükki lisaks. Vaatasin huviga postitusi Futu blogis oktoobrite-novembrite kaupa ridamisi tagasi ning igal sügisel on sinihelmikas leidnud äramärkimist. Oktoobris 2014 on kirjutatud, et roog-sinihelmikas on lõpuks leidnud oma õige koha, kus oma "leffik" valla lüüa. Nüüd lehvib see võimas puhmas aga Mulgimaa kõrge taeva all ning loodetavasti ajab juba juuri mulgi viljakasse mulda. 

Vahel tuleb mõni pakkumine, millest on keeruline keelduda. See oli sügavalt üllatav, aga täiesti vastupandamatu.

Futulandia roog-sinihelmikas kõrgub nüüd Mulgimaal/ Molinia arundinacea, gifted from a good friend is planted now in my garden.

Keskkonnavahetus on küll suur - viimse ruutsentimeetrini planeeritud ja peenviimistletud aiakeskkonnast on satutud nüüd pigem maastikku. Aga nii majesteetlikku tegelast ei saagi suruda tihedasse peenrasse, teiste vahele. Nii sai ta pandud soleerima muru serva, paari madala aedhortensiasordi juurde kompositsiooni. Kokkuvõttes võiks moodustuda üks voogav tervik teiste kõrgete kõrreliste ja püsikutega lähikonnas, kraavi serval.

Roog-sinihelmikas/  Molinia arundinacea

Sellise suure, üle kahe meetri kõrguse taime tervena eesti teise otsa toimetamine oli päris keerukas. Väga suur mullapall oli üüratult raske, auto oli lõpuks heinapepri täis, aga kõik läks hästi. Suurus kohustas ettevaatlikkusele ja põhjalikkusele.

Peategelase saabumine/ Arrival of main character of this post

Noorte sõsarate taustal/ New bed of tall grasses and perennials

Eelmisel sügisel sai istutatud murusse mitmeid uusi roog-sinihelmika sorte, mis sel suvel sai omakorda kokku kaevatud üheks peenraks ja isutatud vahele kõrged püsikud, nagu vesikanepid, floksid, männasmailased ja naistenõgesed. Arvatavasti juba järgmisel suvel võib siit avaneda päris kena pilt. Esiplaanil roogsinihelmikas 'Transparent'/ Last autumn some new Molinia cultivars were planted, like 'Transparent' above. This summer I added many tall perennials like Joe Pye Weed, Phlox, Veronicastum and Nepeta. Next summer it might be quite a show!

Aia peenardel kasvavad kolm sinihelmikat - 'Fontäne', 'Karl Foerster' ja 'Heidebraut', mõned aastad vanad ja juba päris kenad ja kogukad. Eriti võimas on 'Karl Foerster' - arvatavasti suurimate pööristega sort. Ja kõrgust on tal ka, vähemalt 2,5 m. 'Fontäne', nagu nimigi ütleb, on tõeline fontään!

Molinia arundinacea 'Karl Foerster' & Hydrangea paniculata 'White Diamonds'

Molinia arundinacea 'Fontäne'

Juhtusin ülemöödunud nädalal Tartu Botaanikaaeda. Ka seal on mõistetud roog-sinihelmikate hilissügisest väärtust ning erinevaid sorte on istutatud kõikjale üle aia. Lihtsalt imelised, eriti veel õlgkollaseks värvununetena. Sain sealt ka paar head sordiideed lisaks. Mis aga hakkab täitma Futulandias vabaks jäänud poolruutmeetrit, tuleb juba lugeda Futu blogist! :)

Novembrike pehmeke

10. november, 10 kraadi sooja. Mardipäev. Sinised vihmapilved käivad ringi mööda taevakaart, kuid pimedani sajuga peab. On meeldiv aiailm. Tegelen istutamistega. Naabri aiast maastiktööde eest päästetud mõned taimed saavad oma kohale. Kirjulehine naat ja luuderohi, paar kiviimarat kivide vahele monteerituna. Üht-teist jääb ka pottidesse kevade ootele, sest kõigele lihtsalt ei ole kohe kohta. Kokkuvõttes, kõik mu "omad lapsed", aga see oleks juba pikem jutt selgitada.

Koristada oli ka veel viimseid puulehti. Need on küll tihedatest sadudest märjad ja rasked, kuid seda paremini püsivad koos kärul ja hiljem kompostihunnikus. Kena, suur aun sai selle aasta lehtedest kokku. Teine, nüüdseks juba kolme aasta jooksul läbi kõdunenud hunnik vajaks peenardele laialikandmist, kuid suuresti jääb see kevadiseks tööks, kui pealsed saavad eest lõigatud. Sügisel seda tööd ma ei tee. Lähenemisi on erinevaid, minul selline. 

Tsümbiidum tubastes aedades/ Cymbidium cv. blooming indoor 

Kõige viimane õitseja aias - õnneheina liik/ Last blooming plant in the garden - Erigeron sp.

Otsisin selles soojas ilmas hiliseid õitsejaid, kuid mida pole, seda pole. Astreid ehk oleks, kuid viimase nädalaga on metskitsed kärneriks käinud ning kõik õied söönud. Nii leidsin vaid kaks kaheaastast õnneheina veel ennastunustavalt õitsemas. Eks nad ikka juba kuhtumise äärel on, kuid võiks siiski lugeda veel õitsvateks. Õievaesust aias kompenseerib õites õilmitsev tsümbiidium toas. Üle aasta ta ikka oma õied teeb, vahel pisut varem, vahel veidi hiljem, kuid ikka üldiselt talveperioodil.

Aga kraavis, kraavis õiteb varsakabi. Möödunund nädalavahetusel oli ilm hall ja pilt jäi tegemata, sel korral oli aga veetase tõusnud nii, et õievarred vaevu veel välja ulatusid, aga pildi sain kätte! Nähtus omaette seegi!

Varsakabi novembris/ Marsh marigold blooming in November

Kuigi on veel sügav sügis, siis juba on kevade märke. Adoonistel ja harilikel lumikellukestel on tõusmed maapinnal väljas. Sinililledel on pungad punnitamas õitest. Mõned kobarhüatsindid on kasvatanud päris suured lehed. Loodan, et neil kõigil on oidu end siiski nüüd väheke tagasi hoida ja talv ära oodata. Kas seda talve ka tuleb, kes teab, kuid päris taeva pole ta kunagi jäänud. Meil on ilmad pehmed, kuid nädala lõpus sadas Wales'is 3 tolli lund maha, Põhja-Ameerikat tabas külmalaine... Põhja-Soomes olla ka päris korralik talv. Kahe nädala pärast tulebki sinna suunduda suusatama!

'Talvenauding'/ Malus domestica 'Talvenauding', local winter apple variety

'Talvenauding'

Siilkübarad/ Coneflowers

Mugul-tuliürt/ Phlomis tuberosa 'Amazone Mist'

Thunbergi kukerpuu/ Berberis thunbergii 'Aurea'

Nädalavahetusel on veel mitmeid aiatöid vaja ette võtta, sealjuures istutusigi. Kuid nendest järgmisel korral.

Suur torm

Möödunud pühapäevane torm puudutas paljusid Lõuna-Eestis. Ka meil oli väga tugev tuul, mis sakutas puid ning surus nõrgemaid maadligi. Aga üldiselt, kes lagedal kasvanud, see tuulega harjunud, ning peab vastu. Kõige nõrgem meie kandis oli vast riik ise, kes mitme päeva jooksul voolu taastada ei suutnud. Distantsilt kiruda on muidugi kerge, kuid kes kohapeal hakkama saama pidid, neil võis olla päris raske. Ja kahjuks pole elekter tagasi mitmesajale inimesele ka veel täna õhtul.

Tuuline oli tegelikult kogu nädalavahetuse. Juba reedel lõõtsus tuul mööda välju ja kohises puulatvades. Laupäeval pisut tagasi andes hakkas ta tugevnema taas pühapäeva lõunast ning saavutas oma maksimumjõu kella kolme ja nelja vahel. Siis läks ka vool. Õu langes oksi täis, aga need kõik olid kuivanud - torm tegi võrades sanitaritööd! Olen seda ennegi mõelnud, et ajuti on puudele tugevat tuult vaja.

Aias oli rajust kõige enam mõjutatud ehk uus kõrgete kõrreliste ja püsikute peenar kraavi serval, vastu lagedat välja. Tuul sasis taimepuhmaid pikalt ja põhjalikult, kuid kõik jäi kenasti püsti. Roog-sinihelmikad ja vesikanepid, kaunid sügisastrid ja männasmailased.

Kaunid sügisastrid hariliku lodjapuu taustal

Kaunis sügisaster/ Symphyortichum novae-angliae

Kauneid sügisastreid pole meil varem kunagi olnud. Imelised lilled! Hilised muidugi, kuid just asendamatud nendeks aegadeks, kui esimesed sügisesed öökülmad röövivad valdava õieilu aias. Sortide seas on toredaid värve ning neist tasuks aeda luua koos kõrrelistega üks suurem värvilaik. Ehk siis, tuleb plaani võtta!

Viimaste nädalavahetuste toimetamised ongi olnud kraaviserval oleva peenra juures. Kaevasin seda pikemaks ja istutasin maha mõned sügisel saadud sinised floksisordid ning vereva vesikanepi sordid. Servadesse ja vahele madalate astrite sorte. Ka vesikanepid on uustulnukad ja juba ma arutlen enamisi, et kuidas ma siiani üldse ilma nendeta olla sain. Väga vahvad taimed!

Sügisesed meeleolud/ Autumn moods

Püsikupuhmikute vahele tippisin kevadisi sibullilli, peamiselt hüatsinte ja madalaid nartsisse. Torminädalavahetuse tähtsaim ülesanne oligi idahüatsindid jälle maha saada. Nii hilja ma vist neid polegi pannud, kuid ma usun, et sest pole lugu, kuna sügis ongi olnud liiga soe siiani nende juurdumiseks. Üles said aga omakorda kannad ja tuttliiliad. Ja muidugi puulehed, neid on riisutud ja taga aetud ning kompostihunnikusse kuhjatud. Klassikalised sügistööd!

Aster 'Little Carlow'

Siilkübar/ Echinacea 'Green Jewel'

Rosa 'Lady Emma Hamilton'

Üks lõputu õitseja, kaheaastane õnnahein, on õhulisi õiepilvi kandnud varasuvest saati/ Endless bloomer biennial Erigeron has carried airy blooms from early summer.

Pojengi 'Coral Charm' "teine õitsemine"/ 'Second blooming' of peony 'Coral Charm'

Igal sügisel tekitab aedhortensia 'Limelight' mõne hilise õiekobara/ Every fall, Hydrangea paniculata 'Limelight' has some late blooms

Sügistorm muidugi rebis viimasedki lehed puult. Enne seda oli aga kuldne sügis. Mõne koha pealt kollasem kui mõni teine. Märkasin kollaseid värve seal, kus varem neid nagu nii intensiivselt pole olnud - näiteks ühel remmelgal meie tiigi servas, või punasel sõstral õunapuude all. Ka kased olid sel aastal väga kollased, ja pikalt kollased. Kahjuks saavad värvid ja valgus otsa ning tuleb üle elama hakata pimedat talveaega. Talveaeg on aedniku vaenlane! :D

Kollane punane sõstar/ Red currants in yellow colour

Remmelgas/ Salix sp.

Madal aster/ Aster dumosus

Värviline sügis

Ma ei ole kõige suurem sügise sõber. Aga mulle tundub, et iga aastaga oskan ma aina enam teda hinnata. Ja kui sügis juhtub olema värviline, siis on see ju suisa puhas rõõm. Paraku on see värviline aeg võrdlemisi lühike - kirevad lehed ei püsi pikalt puus. Vahtrad läksid kollaseks möödunud nädalal ja juba pühapäeval langes neilt robinal lehti, ka täielikus tuulevaikuses.

Värvid on sügiseti erinevad. Minu korea vaher oli möödunud sügisel kollakas oranž, sel aastal pigem oranžikas punane. Ta ei saa just palju päikest ja seetõttu võiks võib-olla olla veelgi leekivam punane.

Korea vaher/ Acer pseudosieboldianum/ Korean maple is quite reddish this year, last year it was more yellow.

Kollase sügise taustal/ Shining on yellow background

Korea vaher/ Acer pseudosieboldianum

Punase vahtrakese kohal kõrgub üks haab, mis samuti sügiseti väga värviliseks muutub. Huvitaval kombel on see puu alati värviline, samas kui paar teist haaba lähikonnas on võrdlemisi ilmetud. Puu alune aga on vaat et ilusamgi kui puu ise.

Haava vask, rubiin ja kuld/ Copper, gold and rubyn of a single aspen 

Vikerkaarevärvides hosta 'Rainbow's End'/ In colours of rainbow - hosta 'Rainbow's End'

Sügis lillepeenardes kisub pigem pruunikaks. Õied on jäänud harvaks, samas ei saa öelda, et neid üldse ei oleks. Siit ja sealt ikka leiab veel mõne, vaatamata septembrilõpu öökülmadele. Mõned sügisastrid alles alustavad.

Madal aster 'Early Blue' on üks mu lemmikuid, õitsedes augustist suurte külmadeni/ Aster dumosus 'Early Blue' is one of my favorite autumn asters, as it blooms from August till heavy frosts in October.

Kurerehad olid pikalt minu jaoks liialt "metsalilled", et neid aeda tuua. Mõned neist on siiski täiesti vastupandamatud õitsejad, nagu see 'Rozanne'/ I wasn't very fond of hardy geraniums, as they looked more like forrest weeds to me. However, some of them are incredible performers, as this 'Rozanne' above.

Kurereha/ Geranium 'Rozanne'

Aster 'Little Carlow'

Kauni sügisastri sort/ Symphyotrichum novae-angliae cv.

Ka minu väike helesinine alustab/ Aster dumosus cv.

Mu kõige hilisem floks, mis viis aastat ei õitsenud üldse, kannab õisi teist korda. Kompostihunniku ähvardus on mõjunud ja ta on ära teeninud jäämise/ My nameless, latest blooming phlox, which didn't bloom at all for five years, is in flower for the second time in row and thus has earned its keep.

Külmaõrnad salveid õnnestus keldris üle talve hoida. Kahjuks tabandusid nad vastu kevadet tugevalt lehetäidest ning kahjuks andis üks neist alla, teine on see-eest õitsenud pool suve sügisesse välja/ Salvia 'Amistad' has bloomed half summer up to October.

Loomulikult on kõrreliste aeg. Mõned neist on sel aastal eriti hiiglasteks kasvaud. Roog-sinihelmikas 'Karl Foerster' kõrgub 2,4 meetri kõrgusele, hiiglaslikud pöörised on üle poole meetrise läbimõõduga! Hiiglane on ka hiina siidpööris 'Variegatus', küündides sinihelmika kõrval kahe meetrini. Heas kasvus on ka kõik teised siidpöörised.

Molinia arundinacea  'Karl Foerster', Miscanthus sinensis 'Variegatus', Hydrangea paniculata 'White Diamonds' & Hosta 'Sum and Substance'

Kõrrelised püsikupeenras/ Grasses in Perennials Bed

Hiina siidpööris/ Miscanthus sinensis 'Variegatus'

Hosta 'Frances Williams'