neljapäev, 16. mai 2024

No no-mow-may

Lõpetasin eile selle aasta esimese muruniitmise. Mul on see esimene kord ikka pigem hiljem kui varem. Ühelt poolt ongi mõistlik selle esimese korraga viivitada nii kaua kui annab, teisalt ei maksa ka seda väga hilja peale jätta - ei saa enam jagu. No meil siin oli siiski veel täiesti normaalne hetk alustada, võib-olla vaid mõni võilillesem koht oleks tahtnud veidi varasemast niitmist. Pea-muruplatsil võilille praktiliselt pole ja õunapuude all on nagunii kõik hõre. 

Üldiselt olen seda meelt, et muru peab ikka muru moodi välja nägema ja päris heinamaaks teda kätte lasta ei saa. Pole lihtsalt minu maitse. Mitte et mulle lilleniidud ja muu selline ei meeldiks, meeldib väga. Aga kui on muru, siis olgu siiski muru. "No mow May" ja "mais ei niida" on ka meil üha enam kanda kinnitavad trendid. Vähemalt promotakse seda aktiivselt. Mõistan, et sellel ideel on jumet võib-olla enam linnalistes keskkondades, kuid siin maal näib see suhteliselt tulutu. Siin on elustikul ruumi ja mitmekesisust ning võimalusi lisab pigem üks pisike lapike siledat pinda, kus näiteks lindudel kergem saaki püüda. Linavästrikud ja rästad jahivad oma saaki just meelsasti värskelt pügatud murul. 

Mõnel aastal olen selle niitmisega siiski loomingulisem olnud. Muru servasid näiteks käänulisena kujundanud, äärtesse jätnud kõrget õitsvat taimestikku (lilleniitu), ka karikakra laike niidetavatele pindadele. Sel korral polnud aga seda tunnet ja tahtmist - servad said sirged, karikakrad maha... Viimased tulevad uuesti, ka siis saab veel neid jätta. 

Primula veris
Nurmenukud murus/ Cowslips growing on the lawn

Küll aga püüan alati niitmisel säästa nurmenukke - vähemalt õitsemise ajaks. Madalamad lehed jäävad ka hiljem üle niites alles ja kuhu nad end sättinud on, on nad ka pidama jäänud. Neid saab aina rohkem ja rohkem ja eks see niitmist keerulisemaks tee. Muudkui püüa keerutada ümber nende. Üks oli sel aastal sättinud ennast täiesti ukse ette. Pole seal head valgust ega mitte liighead pinnast... aga tema on. Ja ka jäi. 

Primula veris
Üksik nurmenukuke maja ees murus/ Little new cowslip on the front lawn

Üks teine on sättinud end teisele poole maja, keset muru. Aga tema pole puhtavereline - on mingi teise priimulaga vist geene jaganud. Huvitav on see, et meil pole aias priimulaid eriti varasemalt olnud, vaid paar viimast aastat. Aga tema kindlasti on hübriidne.

Primul hybrid
Hübriidne nurmenukk/ Hybrid cowslip/ Või on kõrge priimula Primula elatior
Primula veris
Kuskil õunapuualustes/ Somewhere under the apple trees

Hoopis keerulisemaks läheb lugu, kui vääris-taimed murusse massiliselt tulevad. Siis ei saa muru üldse niita. Või vähemalt pole ma leidnud lahendust, mis teha näiteks sinilillemuruga??!

Hepatica lawn
Sinilillemuru maja ees, köögi akna all/ Hepatica lawn in our front garden (sown into the grass)

Niisiis kallid kaasaednikud, kes te soovite, et teie aed täituks sinililledega - see ei ole lihtne ära majandada! Muide väikseid sinililleseemikuid leidsin ka selle üksiku nurmenuku läheduses!

Aga orhideed? Orhideemuru? Mõni aasta tagasi tuli meie murusse balti sõrmkäpp. Muidugi sai teda säästetud ja imetletud. Aga nüüd on ümber vana taimepuhmiku tekkinud u 2 ruutmeetrit orhideemuru! Hooldus jälle keerulise võitu - ei saa niita. Või siis saab, aga kunagi suve teises pooles. 

Spotted orchid lawn
Orhideemuru/ Spotted orchid lawn

Keset muruplatsi kasvab mul näiteks veel kobarhüatsinti, nartsissi ja nüüdsest ka linnupiima, seda tavalist (sarik-linnupiim). Vaatasin, et mis pagana lehed need on - linnupiim! Jäi alles. Kahjutundega aga avastasin, et sõitsin üle metspiprast. No jälle - metspipar ja meie lagedas murus?! Lehed (2 tk) jäid poolenisti siiski alles ja kui tahab, siis suudab ta edasi elada.  

Lisaks on meil veel teist orhideed - laialehist neiuvaipa. Aga see on tark taim ja teab kuidas aiaelu ja aednikuga ringi käia. Neiuvaip nimelt oskab esimese muruniitmise ära oodata ja siis sööstab murust välja kui rakett. Eks ma ikka olen neid kogemata ka maha niitnud, aga kui vähegi näen, siis säästan. 

Ja see toob mind mõttele - isegi kahele. Esiteks, ma ei saa lasta kellegil teisel oma muru niita. Sest nad ju ei tea, kus mu aarded kõik on. Teiseks, kuhu see lapitamine ja jupitamine lõpuks välja viib? Mul ei jäägi niidetavat pinda nii alles?! Keeruline, tõeliselt keeruline. 

* * *

Muruniitmise vahepeale (see on kahe päeva töö, kui järjest ei viitsi teha) olen vahelduva eduga kaevanud peenart. See pole olnud kerge töö, sest see läbib endist killustiku ja asfaldijääkide hunnikut. Jumal teab, kellele ja milleks neid vaja oli, aga nüüd nad ära koristatud said ja jupike peenart sinna asemele kaevatud. See on osa siis suuremast tiigiääre korrastamisprojektist. Ja jupikesest peab lõppkokkuvõttes saama päris asjalikult pikk peenar, kuhu kõik floksid, mis pottides ootel, peavad ära mahtuma. No mahuvad ka, sest ega neid lõpmata palju ka pole. Aga ikka lemmikumaid on kogunenud. 

Projekt aiamaa ootab ees. Maa ja vaod on valmis, peab hakkama panema ja külvama. Kartulit ja muud. 

Kannad said keldrist välja.

Daaliate peenrad said läbi kaevatud.

Ja ma olen oma puhkusel käinud juba nii Tallinna kui Tartu botaanikaaedades. Ja mõnes aiandis ka. Ja ostnud mõned taimed. Ja homme on Türi lillelaat ja ma ostan ilmselt mõned veel. Saaks kuidagi vähemaga? Vist ei saa...

Hüva, veel mõned ilusamad neist päevist.

Anemone nemorosa 'Hilda'
Võsaülane/ Anemone nemorosa 'Hilda'
Anemone nemorosa 'Vestal'
Võsaülane/ Anemone nemorosa 'Vestal'
Anemone nemorosa 'Vestal'
Võsaülane/ Anemone nemorosa 'Vestal'
Anemone nemorosa 'Lismore Blue'
Võsaülane/ Anemone nemorosa 'Lismore Blue'
Anemone nemorosa 'Lismore Blue'
Võsaülane/ Anemone nemorosa 'Lismore Blue'
Anemone nemorosa 'Royal Blue'
Võsaülane/ Anemone nemorosa 'Royal Blue'
Anemone nemorosa 'Mart's Blue'
Võsaülane/ Anemone nemorosa 'Mart's Blue'
Anemone nemorosa 'Robinsoniana'
Võsaülane/ Anemone nemorosa 'Robinsoniana'
Tulipa 'Spring Green'
Tulp/ Tulipa 'Spring Green'
Erythronium 'Jeannine'
Koerahammas/ Erythronium 'Jeannine'
Erythronium 'Pagoda'
Koerahammas/ Erythronium 'Pagoda'
Trillium grandiflorum
Suureõieline kolmiklill/ Trillium grandiflorum

Lõpetuseks lihtsalt fantastiline kuutõverohi 'Betberg'. Imeilus iga nurga alt, nii varjus kui päikeses. Käin ja imetlen, kuni värvi jätkub. Paraku mitte lõputult. Aga hetkel on võimas!

Polygonatum x hybridum 'Betberg'
Aed-kuutõverohi/ Polygonatum x hybridum 'Betberg'
Polygonatum x hybridum 'Betberg'
Aed-kuutõverohi/ Polygonatum x hybridum 'Betberg'
Polygonatum x hybridum 'Betberg'
Aed-kuutõverohi/ Polygonatum x hybridum 'Betberg'

Polygonatum x hybridum 'Betberg'
Aed-kuutõverohi/ Polygonatum x hybridum 'Betberg'
Polygonatum x hybridum 'Betberg'
Aed-kuutõverohi/ Polygonatum x hybridum 'Betberg'

Kolm päeva on veel kevadpuhkust... ja ilmast ei jõudnudki rääkida, aga see on suvi. Täna 24, homme 24, ülehomme ka...

4 kommentaari:

  1. Ha ha, I really enjoyed reading your humorous account of the challenges of mowing. You have some gems growing there so what can one do?
    The no mow May is problematic in our climate since everything bursts into growth with vigour exactly in May and if the grass is not mown, it becomes impossible. And like you, I like meadows but not everywhere in the garden. Perhaps with us a no mow June would be more manageable, or even no mow July, when it often is so dry anyway that the lawn turns yellow.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Ha-ha, I am glad that you share my views and sense of humor! I agree that no-mow-May that works in Western Europe should be adjusted for northern part of Europe.
      No-mow-July definitely has been a natural practice in recent summers as grass does not grow in drought anyways.

      Kustuta
  2. Ka siin on muruniitmine muutunud aastatega järjest keerulisemaks. Nurmenukuliste niitude tõttu nagu niita ei saakski. Siiski seda teen, jättes alles vaid tihedamad klumbid. Ja käpalisterikka aiaosa jätan üldse enamjaolt poole suveni rahule, vaid käigurajad sisse. Kui sul on ikka üle saja õitsva halli käpa isendi ja aina ohtram segu erinevaid sõrmkäppi, lisaks käokeeled, tumepunased neiuvaibad, umbrohuna muidugi käopõlli, tiigi kallast vallutavaid soo-neiuvaipu, siis.. oeh, keeruline, ent ilus lugu. Siinmail on muruniitmise orienteeruvaks alguseks kujunenud 20. mai. Kanakoolmeuputus on aga enne vikatiga maha tõmmatud.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. No rõõm, et ma ei ole nendes teemades ja küsimustes üksi! :D
      Hall käpp on iludus, aga meie lõuna/kesk-Eesti oludesse ei õnnestuks teda vist introdutseeridagi.

      Kustuta