Sinusoidne jaanuar

Käisin nädalavahetusel maal ja nautisin ilusat talve. Tegin ka mõned pildid ja plaanisin päevaraamatusse panna need pealkirjaga "Talve naasmine". Aga talv jõudis küll naasta, kuid nüüdseks juba jälle ka minna. Sest taaskord on vihmane ja soe ning suurem osa lund on sulanud. Seejuures viimane sadu tõi just tüsedama lumekihi siia põhjarannikule, kuid Tallinn on suhteliselt lumevaba tänahommikuse seisuga. Nii ta siis käib, üles-alla, külm-sula, lumesadu-vihmasadu, kogu jaanuar. 

Laupäeval oli selge talveilm, nii harv nähe meie laiuskraadi pimedas aastaajas. Kirgas ja päikseline, pani maailma särama ja sätendama. Öine udu kasvatas kõikjale jääkristalle.

Jääkristallides monarda/ Monarda fistulosa in ice crystals

Kirgas talvehommik/ Bright winter morning

Maruheina liik/ Vernonia fasciculata

Laiguline vesikanep/ Eupatorium maculatum 'Gateway'

Talve ilu/ Winter Interest

Ega sellise talveilmaga suurt midagi muud aias teha polegi, kui imetleda. Ühtegi mõistlikku tööd ma endale välja mõelda ei osanud. Õunapuude lõikuse jaoks on vara. Külma võib tulla veebruaris ning veel märtsiski. Hortensiaid pügavad usinalt kitsed. Kevadel lõikan üle, mis neist siis veel järel. Ega nad võrseid väga sügavuti söögi, pigem kuivanud õisikuid ja okste tippe. Aga no need õied ja tipud on pea kõikjalt juba ka läinud! 

Kitsedele ja hallrästale (ta on ikka alles ja elus) jagub veel ka õunu. Kui lumi maha tuleb, kraabivad neid usinalt välja. Paraku on külm oma töö teinud ja vaid vähesed on veel värsked, enamik juba pruunid.

Metskits Karski renetiga maiustamas/ Roe deer taking a bite in orchard

Tänaseks on vist lumi ka maal ära sulanud. Palju ju teda seal polnudki, ehk 7-8 cm. Võrreldes sellega, mis Põhja-Eestis, ikka vähe. Üldse on selle talve suuremad lumesajud pigem põhja poole koondunud. No detsembris oli palju ka Kagu-Eestis. Näis, kunas ja kuhu järgmine sadu langeb.

Rohelised väljad said viivuks valge kuue/ Green fields got a white blanket for a while

Pikk peenar/ Long Border in Winter

Õnneks on talvel aega lugeda! Jaanuarikuu "Gardens Illustrated" kirjutab nimekate aiakujundajate arvamuste vahendusel 2023. aasta aiatrendest ja suundumustest. Paljud on mõjutatud möödunud aastal Suurbritanniat vaevanud põuast ja üldistest kliimaprobleemidest ning ringmajanduse ja säästlikkuse vajadusest. Nii on välja toodud märksõnu, mis juba tuttavad varasemast, aga ka selliseid, mis aktuaalsuse saavutanud just nüüd, kas COVID-, energia- või julgeolekukriiside ajel. 

Xeriscaping oli minu jaoks täiesti võõras mõiste, kuid tähistab aia- ja maastikukujundusvõtteid, mis püüavad välistada täielikult kastmise/niisutamise vajaduse. Inglismaal tähendab see liikumist vahemerelisemate taimekoosluste poole, mis on väiksema veevajadusega ja põudadele vastupidavad. Ka meie suved kipuvad kuivaks muutuma, kuid vahemerelised lahendused meie talvedes?! Õnneks jagub meil veel vett (kuid mitte kõigis asulates põua ajal aedade kastmiseks!), kuid kindlasti tuleks siingi tulevikule mõelda ja ehk ka kuidagi valmistuda. 

Loomilikult on suundumused jätkuvalt säästvamale, taaskasutavamale, looduslikumale ja elustikku toetavamale aiandusele. Suundumus on ka pehmusele ja rohkele naturalistlikule taimestatusele, mis koondub enam hoonete ümber ja vahele, pakkudes meelerahu inimesele ja elupaiku elavale. Vähemtähtsaks muutub nn kõva haljastus (hard landscaping) ehk teed, sillutised, terrassid jms. Moodne on segada omavahel ilu- ja tarbeaiandust. Kapsad ja peedid lillepeenardesse!

Mõtlesin kõige selle üle ja  leidsin, et kõigi "oma kitsede" ja liblikate ja mummide ning peenardega, mille aastaring on kevadest kevadeni, on mul tegelikult päris moodne aed! :D

Torujaõieline monarda talvel/ Monarda fistulosa in winter

Püsikupeenar pakub talvel varju, toitu ja silmailu/ Naturalistic perennial planting provides shelter, food and beauty in winter

Laiguline vesikanep/ Eupatorium maculatum 'Gateway'

Sel korral siis sellised mõtisklused. Talv pakub neid võimalusi. Vasti tuleb tegutsema hakata nagunii!