Vihm, lörts, lumi, lörts, vihm, lörts, lumi on läinud see veebruari esimene nädal. Nädala esimesed päevad vihmas tundusid juba kevadised ja tihastelgi lõi see "sitsikleidi" valla. Kesknädalast on aga ööd olnud miinuspoolel ja sademed tulnud lumena. Kerge lumi sadas ka ööl vastu reedet ja see tervitas mind maale jõudes. Kaks-kolm sentimeetrit, mitte rohkem, aga loob siiski talvisema meeleolu.
Vaatasin aias ringi, aga mingeid uudiseid sealt ei paista. Ei peakski, ja ei tohikski. On ikkagi alles talve keskpaik. Jaanuari viimasel nädalal sulas lumi meil täiesti ära, seega seinaäärsed on jälle paljad. Õnneks krõbedaid miinuseid hetkel ei ennustata ja olukord mind ei heiduta. Välja sulanud mägisibulad on kenakesed ja loovad kõige värvilisemaid laike aias. Nad on ikka nii toredad!
|
Mägisibulapeenar/ Sempervivum Bed with light snow |
|
Kirkaimad talvetoonid aias/ Most colourful part of my garden on first week of February |
Metsapeenras on seevastu vaikne rahu. Kui oli veel sula ja lumi läinud, piilusin pisut lähemalt ka lumeroose ja nende pungi katva lehekihi all. Ninakesed on olemas, kuid alles tagasihoidlikud. Vaid mustadel lumeroosidel olid ka esimesed õiealgmed näha. Sättisin katvad puulehed tagasi - las ootavad vaikselt oma õiget aega. Täna oli neil lisaks väike lumekate peal.
|
Lumeroosid metsapeenras/ Hellebores in my Woodland Bed |
Päev näitas täna pisut päikest ja see tegi olemise rõõmsamaks. Tuul krõbistas kuivanud floksilehtedes ja kõigutas kastikute sihvakaid kõrsi. Nad on ikka ühed kõige vahvamad kõrrelised üldse, panustades aiailusse terve aastaringi. Kõrreliste aastaringist endast aga järgmine kord pikemalt.
Pärastlõunal sai kõik see ilu otsa ja hakkas sadama peenikest lund. Pikapeale peaks see vihmaks üle minema ja homme võib jälle olla 5 kraadi sooja. Selline pool-Iiritalv meil siis taas tagasi. Taimed selle üle ilmselt ei rõõmusta. Huvitaval kombel õnneks nad ei ole sooja peale ka ruttama hakanud. Küll nad ikka teavad! Ruttab vaid keldrisse tõstetud poti-buddleja 'Nanho Blue', kes oli ühtäkki nädalaga lehte läinud. Temal oleks küll justkui tali otsa saanud.
|
Kõrreliste peenar koos seemnepeadega/ Grass border with perennial seedheads |
|
Teleekia seemnepead/ Seedheads of Telekia speciosa |
Kui nüüd toa poole kiigata, siis paistab hoopis teistsugusem, rohelisem ja õitsvam maailm. Õied on avanud väga kaugelt tulnud kingitus - Dendrobium kingianum. Liiginimes ma päris kindel ei ole, kuid arvan nii olevat. Taim ise on toodud Austraaliast kallite sõprade poolt. Aitäh-aitäh toojatele! Sündmus ise aga räägib talviste orhideede õitsemisaja saabumisest. Hmm, kas see aasta TBA-s orhideenäitust ka saab?!
|
Samal ajal, klaasi taga, sees pool/ Indoor gardens behind the glasses |
|
Teistpoolt vaadatuna/ A view from the other side |
|
Kingitus Austraaliast/ Dendrobium kingianum brought from Australia |
|
Dendrobium kingianum |
Saun nüüd õhtul, lumeinglid ja vihisev tuul korstnas, kuum pärnaõietee ja porgandikook sinna kõrva - veebruar on mõnus!
Kas lund on ikka veel nii palju, et saab peale sauna lumeingleid tegema minna? :D Meil siin lööks vaid kukla vastu musta maad ära.
VastaKustutaSee dendroobium näeb aga küll õnnelik välja. Saaks ma oma kuukinga ka taas õitsema - tegin vist vea, et ta õievarre sügisel maha lõikasin, nüüd kasvatab vaid suuri priskeid lehti.
Lund OLI laupäeva õhtul veel u 3 sentimeetrit. Muru peale kannatas lavalt tulles visata ja lumeingleid joonistada. Aga juba hommikuks olid kõik kadunud ... lumi ... inglid ...
KustutaKuukingade puhul üldiselt jah, soovitatakse õievars alles jätta, sest sageli õitseb ta sellelt uuesti. Samas peaks varre eemaldamine stimuleerima uue teket. Kui kuuking kasvatab ainult lehti, siis ta võib olla liiga pimedas kasvukohas või üle väetatud.
Tänan nõuannete eest! Võtsin õievarre maha kuna tundus väsinud vars olevat - viimane õitsemine oli vaid mõne õiega, lootsin, et ajab uue ja kobedama varre. Ta on mul idapoolsel aknalaual, väetist saab korra-paar kuus ... olen siis kannatlik edasi.
KustutaSilvi Vraidi laul tuleb tihti meelde, kuidas "koigel on koigega seos" .... Kylma parast pidid lilled kokku tostma, aga neile see dzhunglielu meeldib, oluliselt niiskem - ja oitsevad Sulle tanutaheks :) Porgandeid koblata ja harvendada viitsisid - nyyd saab head porgandikooki nautida ja kyllap on moni ingelgi kusagil lahedal, kellele lihtsalt meeldib Su tevemisi vaadata..
VastaKustutaJah, eks kõik nii ongi. Eile pakkisin kõik taas kokku ja peavad mõneks ajaks omapead jääma.
KustutaPorgandite osas on tore see, et nad keldris turbas hästi kestavad. Edaspidigi seda nippi kasutama.
Sul on ikka tõsiselt rohelised näpud, mina ei saa kõige tavalisemate toalilledegagi hakkama. Mina selle iiri talve pärast ei põe, rohelisemat kohta kui Iirimaa pole olemas, seega taimedele selline kliima meeldib.
VastaKustutaMul ei ole veel vastust, kas asi on näppudes või milleski muus, kuid tõepoolest, mõne inimese juures toalilled kohe üldse ei edene. Aga võib-olla on see hoopis koha või mingi kolmanda teguriga seotud. Aga tean mitmeid, kes hirmsasti tahavad kasvatada, aga no ei õnnestu. :)
KustutaTaimed on targemad kui meie. Küllap nad teavad, millal on aeg ärkamisele mõelda. Paljudele kultuuridele see vesi ilmselt ei meeldi, aga eelmisel aastal jäi maa nii kuivaks, et ei teagi, kas rõõmustada või kurvastada :)
VastaKustutaOrhideed on Sul alati ilusad. Ma enda omade üle ka ei kurda, kuigi liigiliselt seal Sinu jaoks ilmselt midagi huvitavat pole.
Mulle meeldivad kusjuures kõige rohkem kõikse tavalisemad kuukingad. Suured ja värvilised õied köidavad mu pilku. Muidugi mõni eksklusiivne "kribu" võib ka väga ilus ja huvitav olla.
KustutaImeline dendroobium! Mulle pakub praegu rohkelt rõõmu ja õieilu Tiilt saadud punahuul.
VastaKustutaLoodame, et Thela arvamus iiri talvest peab paika. ;)
Tundub, et praegu on päris mitmete toataimede õitseaeg. Mul sätib lisaks kliivia õitsema, suurel bromeelial on uued roosade kõrglehtedega õievarred tekkinud, õige pea asuvad õitsema ka begooniad, vahalilled. Tubaste paksuleheliste õitsemine on ka praegu.
KustutaKuidas mulle ei meeldi see veebruari vihm, see on lihtsalt kohatu :( Aga sinu orhideelised panevad alati imetlusest õhkama :D
VastaKustutaAitäh!
KustutaJa seda vihma meile aina lubatakse ja lubatakse. Võib-olla tuleb tali märtsis, kuigi see poleks enam tore, siis võiks ikka juba kevad tulema hakata.
Hea veebruar on. Pool lumest juba aias sulanud ja külm ka pole. Lumekupp veel ei õitse ja lumeroosid on kahjuks paksu lume all (igal kevadel mõtlen, et peaks nad sellise koha peale istutama kust lumi esimesena ära läheb).
VastaKustutaNo teie oma paksude lumedega seal Õllepealinnas! Meil pole jaanuarilumest enam ammu mingit märki. Eilseks hommikuks oli see vähenegi jälle sulanud, mis reede öösel sadanud oli.
KustutaMa vaatan nädalavahetuse ilmateateid hoopis teise pilgu ja lootusega, et kas saab õues olla või mitte. Sina said siis lumise laupäeva :) Nüüdseks kõik sulanud. Mägisibulaid ei väsi minagi imetelemast, tulevad talve alt juba nii ilusa moega.
VastaKustutaKastikut õppisin ka hindama, tal on vormi ja võlu pikemalt kui teistel kõrrelistel - lörts teda ei riku ja tuulele paneb ka vastu. Sinu aias ja vaadetes on püsikute talverüüd ilusad, mõtlen seemnekupraid. Oma aias ma olen liiga kärsitu ja lõikan nad enamasti maha, häirivad mind. Juba teist sügist pingutan, aga ikka sama :D
Laupäev oli lumine ja pühapäeva hommikuks oli kõik sulanud. Arvatavasti võis tänase ööga uus valge ka maha tulla - Tallinnas tuli.
KustutaMa panin uusi kastukulapsi möödunud suve lõpul veel siia ja sinna ja mõtlen välja juba uusi kohti. Varsti ongi mu aia nimi "Kastikuaed". Khmmm... ei kõlagi pahalt! :D
Püsikute vartega on see lugu, et kui kõik maha lõigata sügisel, siis talv otsa nagu polekski peenraid olemas, kõik lage maa. Seetõttu mina tahan võimalikult palju säilitada kõike seda, mis vähegi vormi hoiab ja ümber ei kuku. Valikuliselt peab siiski ühtteist ka välja lõikama, näiteks ei püsi püsti loitvad tulinelgi varred ja sinise käokinga varred samuti.