Tiigielu

Pühendatud emale!

Kui ema augusti algul kaugelt maade ja merede tagant koju käis, siis ta ütles, et ma lihtsalt pean vesiroosi pildistama ja blogisse panema. Veel mitmel päeval küsis üle, kas ma ikka pildistasin. Pildistasin, pildistasin roosi ja püüdsin tabada teisigi tiigi asukaid, sest elu on tiigis palju.

Vesiroos 'Rose Arey' on meil kolmandat aastat. Tema uskumatust ellujäämisloost kirjutasin ma eelmise aasta augustis. Sel aastal näeb roos välja nagu ta oleks tiigis elanud juba pikki aastaid. Võimas lehepuhmas on katnud vee ning siit ja sealt lehtede vahelt on kogu suve ilmunud välja imemalbeid roosasid õisi.

Nymphea 'Rose Arey'

Nymphea 'Rose Arey'

Roosipõõsas tiigis/ Water lilies in my bond

Nüüd tuleks küll emalt üle küsida, kuid arvan, et tiik on meil üks esimesi rajatisi ja kaevatud samal ajal kui maja vundament. Kindlasti oli tiik juba olemas maja ehituse ajal. Ja kindlasti üpris algusest peale on tiigis elanud ka hõbekogred. Üldiselt kalu väiketiikidesse ei soovitata, sest nad ajavad vee sogaseks, söövad õrnad veetaimed ning ka kõik muu elava, sh konnakullesed. Meie tiigi vesi ongi olnud valdavalt sogane, sest mingil hetkel hakkasid seal lisaks käima ka suplemas koduhaned ja -pardid. Nüüd aga pole linde juba aastaid ja kalad on õppinud vett puhtana hoima. Mulle vähemalt meeldib nii mõelda. Võib-olla said nad ise ka aru ühel hetkel, et puhtas vees on ikka oluliselt parem olla. Igal juhul paistab vesi läbi põhjani ja kalakarjad seda segi ei pööra. Järgneval pildil on ka natuke kalu päikeses peesitamas näha.

Add caption

Kas konnakullesed kalade ohvriks langevad, ma kinnitada või ümber lükata ei oska. Juba algusest peale käib tiigis kudemas palju kärnkonni, kuid nende kulleseid kalad ei söö. Rohukonnad käivad ka, kuid kui kullesed moonde läbi teevad ja väikesed konnad veest välja ronivad, on neid liigiliselt raske eristada.

Ka roheliste tiigikonnade käsi käib hästi, sest neid on igal aastal aina rohkem. Tiiki ei mahu nad praktiliselt enam ära ja osa on kolinud kõrvalolevasse magistraalkraavi. Seal neid varasemalt ei olnud. Ju siis veetaimede vahel ikka jääb piisavalt kulleseid ellu vaatamata kalade rohkusele.

Päikeselistel päevadel ronivad rohelised konnad end päikese kätte soojendama. Neid on siis tore vaata, sest vahel on nad suisa kuhjas koos. Aga kui teed ühe järsema liigutuse või ettevaatamatu sammu, hüppavad nad kõik silmapilkselt vette. Sellised aravõitu tegelased.

Tiigikonnad päevitamas/ Pool frogs sun bathing

Tiigikonnad/ Rana lessonae

Päikese käes on mõnus/ It is nice to be in a sunshine!

Tiigis on veel ka igasugu putumutukaid ja kiile. Viimaseid on küll sel suvel vähevõitu olnud. Kevadeti käivad siin ka sinikael-pardid ning vahel juhtub tiigile mõni haigur, kala noolima. Aga ennekõike on ta ikkagi konnatiik! Ja natuke kala- ja roositiik.

Konnatiik/ Frog pond

Summary: Pool Life

Back in early August, when my mother came home from England, she insisted me to take some photos of waterlily, blooming in our pond. And she was quite right, the sight was rather pleasing. Even days later, she asked whether I have taken the photos. I did, I did!  I photographed the water-lily and other creatures we have in our pond.

About the magic survival of the water-lily I wrote last August. This year it looks like the lily would have been in pond for years, even though it is its third summer in current position. Very vigorous, what else can I say! Leaves have covered the whole surface and soft pink blooms have been appearing whole summer.

But the water-lily is not the only living creature in our pond! There are green frogs, newts and fish too. And even though fish and frogs are not going well together, as fish eat tadpoles, the populations have grown. Probably between the vegetation there is a chance for young frogs as well.

What I like the most is that our fish have learned to keep the water clean. It used to be quite muddy and messy place for years but now it is all clear and all creatures are clearly visible. What a interest and joy!