Neljapäev, 20. august 2015

Päevapaabusilm

Ilusatele suurtele liblikatele on meil pandud ilusaid, hellitavaid nimesid - päevapaabusilm, või siis pääsusaba, aga ka pärlmuttertäpik, suur-kiirgliblikas, mustlaik-apollo. Väiksematele on nimesid leitud pigem seostest taimedega või prominentsetest elementidest välimuses. On ka uljaid veidrusi, mis aga ei tähenda, et nad miskitpidi kehvemad oleks. Kui üks punnpea või nõgeseliblikas su aeda külastab, on see samaväärt rõõmustav ja tähelepanuvääriv. Tõsi, suuremad jäävad küll paremini silma.

Augusti viimased kuumad päevad tõid aeda hulgaliselt päevapaabusilmi. Väga kaunid ja elegantsed olendid on nad. Suuremad ja rahulikumad võrreldes koerliblikatega, kuigi lähedalt sugulased. Koerliblikaid endid seevastu on vähevõitu, mõni suvi on neid omakorda olnud massiliselt. Võib-olla on nad alles tulemas, sest nende minu aia lemmik, roosa buddleia 'Pink Delight', avab ka alles oma õisi. Päevapaabusilmadele meeldib aga tumedam sort 'Black Knight'. Meeleldi otsivad nad nektarit ka roosadelt siilkübaratelt.

Inachis io
Päevapaabusilm buddlejal 'Black Knight'/ Peacock butterfly on Buddleja davidii 'Black Knight'
Inachis io
Päevapaabusilmad/ Peacocks
Inachis io
Päevapaabusilm/ Peacock butterfly
Butterfly bush
Päevapaabusilmad/ Peacocks
Aga noil päevil sattus päevapaabusilmade sekka mõni teinegi siretiib. Pääsusaba külastas aeda jälle päris mitmel pärastlõunal. Need olid erinevad isendid, sest ühel oli näiteks tagumise tiiva saba ära kaksatud kellegi poolt. Prooviti küll üht, kord teist õit, kuid vaieldamatuks lemmikuks on neile jäänud ikka väikseõieline lillakas floks. See on lemmikuks ka lapsuliblikatele ja kapsaliblikatele.

Ühel õhtupoolikul nägin sellel väikseõielisel floksil aga ka väiksemapoolset täpikut, kes jäigi paraku määramata. Jätsin meelde temast kõige iseloomulikuma tunnuse - valge tähn kummagil tagatiiva serval - raamatutes aga sellist täpikut polnudki. Äkki õnnestub teda veelkord kohata ja üles pildistada, et siis ikkagi püüda määrata.

Butterfly bush
Liblikapõõsas liblikatega/ Butterfly bush with butterflies
Papilio machaon & Pieris brassicae
Pääsusaba püsikupeenras/ Swallowtail in Perennials Bed
Papilio machaon
Pääsusaba - Papilo machaon
Pääsusaba on ikka väga suur liblikas kõigi teistega võrreldes. Tema lend on kiire ja samas liuglev, graatsiline. Õitele laskudes ta sageli ei peata tiibade tööd, sest nii on lihtsam hapratel õitel tasakaalu hoida - suur liblikas on ka kogukas. Nii ta siis kogu aeg sipsib oma tiibadega ja pildile teda saada on päris keerukas. Vahel siiski õnnestub, ja vahel saab justkui liikumisegi pildile.

Papilio machaon
Swallowtail works with wings even while drinking nectar from blooms
Papilio machaon & Gonepteryx rhamni
Lapsuliblikas ja pääsusaba/ Swallowtail & Primstone butterfly, compare the size!
Mind köidavad ka palju väiksemad liblikad. Näiteks nõgeseliblikas on üks tore loomake. Mind võlub ta oma sellise pisut flegmaatilise ja eputava olekuga. Talle meeldib end õitel keerutada ja vahel tiibadega sähvida. Ja muidugi on tähelepanuväärne asjaolu, et kevadel on nad pruunid, suvel aga mustad.

Araschnia levana
Nõgeseliblika must suvivorm/ Map butterflies are black in Summer, brown in Spring
Ja üks uudis veel: munadest on nüüdseks koorunud tibud! Pääsusaba pojakesed kosuvad tublilt tillil ning võtavad kasvus aina juurde. Siiani on nad veel mustad, kollase tähniga, kuid neidki ootab ees metamorfoos kirevaks roheliseks röövikuks, veel enne, kui aeg on asuda nukkuma. Sel moel nad ka talvituvad. Ja tuleval kevadel saadakse jälle kauniks liblikaks. Nii see ring käib.

Papilio machaon caterpillar
Pääsusaba röövik/ Swallowtail caterpillar on dill
Papilio machaon
Kaunis valmik/ Beautful butterfly

Summary: Peacock Butterfly

Big butterflies are named endearingly quite often, take a Swallowtail or Peacock for an example. But that doesn't diminish the importance or interest of the smaller ones! They surely are equally beautiful and attractive to me. However, bigger ones are easier to notice in the garden.

A second week of August brought us some long waited hot days with temperatures up to +30 degrees centigrade. Along the warmth Peacock butterflies arrived in masses. They were especially found to my dark 'Black Knight' buddlejas, feasting on them till last hours of sunshine. I've noticed that butterflies visit flowers only while they are in direct sunshine. I'm not sure but maybe it is also bound with nectar excretion. Another plant that Peacock really loves is coneflower, and from diverse colour range of cultivated echinacea, pink hues seem to be their favourites.  

Another piece of news it that my Swallowtail eggs are finally hatched and small black caterpillars are crawling around on my dills. They have a bright spot on their body for mimicry, overall look resembling to bird dropping. Clever, isn't it?! Soon they have a metamorphosis to bright green caterpillars, just before pupate. And so they hibernate too.
I will keep you updated with news from my butterfly farm!
  

20 kommentaari:

  1. Väga lahe. Pääsusaba tõugud aias. Tekkib tahtmine kaitsta kuidagi või miskit, aga vist ei ole võimalik. Teisi liblikaid käib meil ka, eriti paabusid, aga taimedest vaatan imetelles alati neid uhkeid budleiasid, ei ole mina neid endal kasvama saanud, ikka tuleb kevadel mõni üleliigne külm ja jälle on karkääks.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Ptui-ptui-ptui üle vasaku õla, kuid minul on nad ilusti kolm talve vastu pidanud ja sel aastal on nad eriti suured, vähemalt kahemeetrised. Vaid valge sort 'White Profusion' on madalam. Tema on ka alati hilisem ärkaja ning õitsemiseni jõuab ka paar nädalat hiljem. Hetkel polegi veel avanenud.

      Kustuta
  2. Naljakas vastuolu on akki mu mu mottes, kui vaatan Su "beebisid". Et igasugu ussid on ikka ju koledad loomad (stereotyyp piiblist?) ja kui mitte just havitada, siis ara koristada tuleb nad igal juhul. Lapsepolvest maletan kui vastik too oli kapsausside tapmine, roheligane... Ju siis ei onnestunud alati see munade leidmine. Ah jaa ja mingi vastiku haisuga hall pulber kuulub ka sellesse kodukeemia alguse ajastusse, oli vist DDT ja riputatigi vist kapsastele... Jeerum kyll, mis inimene koik ara teeb oma tumedas teadmatuses.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Oh ja eks see nii ongi. Tilli kõrval kasvavad lehtkapsad 'Nero di Toscana' ja nendel olevad kapsaussikesed ma hävitasin. Nüüd mõtlen, et kui õige siis on nüüd ühtesid poputada ja teisi hävitada?! Ongi väga suur vastuolu! Ma ei tea, kuidas ma selle lahendan. :S Võib-olla panen liblikapeenrasse kapsaliblikatele kapsaid... tõesti ei tea.

      Kustuta
  3. See putukamaailm on minu jaoks ikka täiesti võõras. Buddleiad aga pole mul juba kaks suve jõudnud õitsema minna. Proovin nüüd teises, natuke päikeselisemas kohas neid kodustada.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Buddleja tahab kindlasti sooja ja päikselist asukohta. Minu seinaäärsed, kes on tuule varjus, on sel aastal ikka kohe eriti suured.
      Putukamaailm on põnev ja väärib täitsa natuke süübimist!

      Kustuta
  4. Beautiful pictures. I am surprised to see that the same swallowtail we have in North America also live in Eastern Europe.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Yes Alain, it does. It is native spicies, quite dispersed all over the country but the numbers seems to be growing in recent years. I remember very few encounters from my childhood and teenage years, but now I have seen them every spring and summer, at least three years in row. Maybe it is because of my Bee & Butterfly Bed! :)

      Kustuta
  5. Tistou, you know so much about butterflies! I've seen only peacocks in my garden this summer.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Thank you Nadi! I have a very good book on butterflies, that help a lot. But I guess that the real driving force is my interest in them!

      Kustuta
  6. Vastused
    1. :-) Aitäh! Ilu tuleb ise õuele, ainult pildista!

      Kustuta
  7. Aitäh tarkusi jagamast, putukatest tean ma vähe, aga mulle tundub, et järjest põnevamaks läheb :) Hea, et tibudest asja sai.
    Ega sel kapsaliblikalgi midagi viga pole, ilus, puhas, valge. Sööks ta vaid midagi muud :D

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Mul on ka tibude üle väga hea meel! Kuuest munast tuli neli röövikut, kes on nüüdseks kasvanud päris pontsakateks!

      Kustuta
  8. Ohh, kui ilusad need pääsusabad ikka on!

    VastaKustuta
    Vastused
    1. On väga ilusad küll, väga imetabane on neid vaadelda aias!

      Kustuta
  9. Käisin ka liblikaid buddleiadel püüdmas. Aga pääsusabasid ei ole kohanud, juba mõnda aega. Tore siis siin vaadata. Ja buddleiad on sul ka väga ilusad, koos teiste sõpradega. Aga neist röövikutest. Suur oli mu imestus kui leidsin(olles enne su postitust munadest näinud), et minu tillidel on ka...siis muna. Ja nüüd elab röövik. Aga minu röövik on pildi järgi vaadates veidi vist teisem kui sul. Kuigi ei tea ka. Ja siis uurisin. Ja nüüd ma ei saagi aru. Vaata palun, mul oleks nagu pääsusaba röövik, selline sile, ilma karvakesteta(vähemalt mitte nähtavate). Aga sul on seal nagu karvakestega. Päeva paabusilma röövik jälle on nagu karvakestega. Ühesõnaga, mul sassis.:)

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Pääsusaba rööviku esimese faasi kõige iseloomulikum tunnus on just see kollakas valge laik seljal, keset rööviku keha. Kui seda pole, siis pole ka pääsusaba. Aga röövik muudab tundmatuseni oma ilmet paar nädalat peale koorumist - muutub ereroheliseks, mustade kirjadega. Panen kohe pilte uuest staadiumist!

      Kustuta
    2. Selge. Vat mida ma kõike ei tea :)

      Kustuta
    3. Eks ma õpin ka oma tiivuliste ja nende tibude kõrvalt! :)

      Kustuta