Huvitav, et meil on ütlemine "ega tali taeva jää", kuid ärajääva suve kartuse kohta pole vanarahvas midagi välja mõelnud. Ju pole siis suved kunagi ära jäänud. Ei jäänud ta ära selgi aastal, kuigi vastav kahtlus oli suur. Olid ju juuni ja juuli sellised nagu nad olid, mitte kuigi suvised. Suvi tuli see-eest augustis ning vedas neil, kes oma puhkuse just selleks ajaks olid osanud sättida.
Augusti viimane nädal on jätkuvalt päikseline, soe ja väga kuiv. Päevased temperatuurid on olnud nüüd taas juba +25 kanti ja öödki on soojemaks saanud. Kuu keskpaigas ähvardas küll juba ka öökülma oht. Mullad on tuhaks kuivanud ja see asjaolu sisustas minu nädalavahetuse. Kastsin uusi istutusi ja neid peenraid, kus taimed juba närbuma kippusid. Terav päike kõrvetab pruuniks hortensiaõisi ja nemad ilmselt kannatavad niiskuse nappuses hetkel kõige enam. Siiski on nad kaunid. Kõikjal on küllus - augustiküllus, täidlulus, lõhnad, värvid, maitsed.
|
Augustikirju/ Many-coloured August in my Perennials Bed |
|
Kirev/ Saturated colours of August |
Augusti aed on buddlejalõhnaline. Lõhnavad nad tugevalt nii päikeses kui augustiöö pimeduses, meelitades ühtviisi päevaliblikaid kui kõikvõimalikke öölasi. Pühapäeva soojal hilisõhtul istusin nende vahel, nuusutasin lõhnu ja vaatasin punakat poolkuud. See on minu suve lemmikosa.
|
Buddleja 'Black Knight' on üle 2 meetri kõrge/ Buddleja davidii 'Black Knight' is more than 2 meters high |
|
'Pink Delight' buddleja ei jää kasvus alla/ Buddleja davidii 'Pink Deligt' is not far behind |
|
Selline on suvine tulbipeenar/ This is how my Tulips Bed looks in late summer |
Vaatamata suurele kuivale on aedhortensiad õierohked ning mõned neist teenivad külaliste vaimustusohkeid. 'Vanille Fraise' on hiiglaslike õisikutega ning kattunud üleni valge-roosasse vahtu. Seinaäärne aspekt ja kõrvetav augustipäike on nüüdseks küll õitele jätnud oma pruunistava jälje. Ka 'Pinki Winky', kes on lauspäikeses, on saanud kõrvetada. Suisa imetabane on aga 'White Diamonds' sort, mille õied on suured kui alustassid. No liialdan, aga õige pisut.
|
Hydrangea paniculata 'White Diamonds' have blooms like saucers; well I'm exaggerating, but just a bit! |
|
Hydrangea paniculata 'White Diamonds' |
|
Hydrangea paniculata 'Vanille Fraise' |
|
Hydrangea paniculata 'Vanille Fraise' in my hot Tulips Bed |
|
Hydrangea paniculata 'Limelight' |
|
Hydrangea paniculata 'Pinky Winky' catching morning sun |
Augusti särajad on kindlasti ka siilkübarad. Mulle tundub, et sel aastal on nad õitsemisega pisut küll hilja peale jäänud.Vähemasti meie aias. Nii mõnigi sort veel alles kogub ennast ja pääseb paremini pildile ehk septembris. Kindlasti rõõmustavad siilkübarate õitsema puhkemise üle liblikad!
|
Siilkübarast 'Rubinstern' on kujunemas minu kindel favoriit/ Echinacea 'Rubinstern' is becoming my solid favourtie coneflower |
|
Siilkübar 'Virgin' passib hästi sini-roosades toonides kõrreliste peenrasse/ Echinacea 'Virgin' looks good in my Grass Border |
|
Echinacea 'Virgin' |
|
Echinacea 'Tomato Soup' |
|
'Leilani' on hästi püsiv kollane siilkübara sort/ Echinacea 'Leilani' is a very well performing yellow coneflower |
|
Echinacea 'Magnus' |
|
'White Swan' liblikapeenra koosluses/ Echinacea 'White Swan' in my Bee&/Butterfly Bed |
Soojas mõnulevad muidugi eksoodid - daaliad ja kannad. Katsetan sel aastal ka tuttliiliatega (
Eucomis), kuid nemad vist õide ei lähe - kahtlustan, et külmad juuni-juuli määrasid nende Aafrika iluduste saatuse sel aastal. Leherosetid on neil aga väga atraktiivsed ilma õitetagi. Eksootilised suvikud tahavad ohtralt ka kastmisvett, mida paraku neil päevil napib. Kastan loomulikult siis, kui kohapeal olemas olen.
|
Canna 'Shenandoah' |
|
Hot Summer Bed |
|
Hot Summer Bed |
|
Kannad-daaliad suvelille peenras/ Hot Summer Bed in morning sun |
Kastsin pühapäeval eksootide peenart ja tabasin end kahetsevalt mõttelt - kui napp ja proovilepanev Eestimaa suvi nende jaoks on. Vaid viiv enne esimeste külmade saabumist saabub tõeline õieilu ja täius ning juba röövibki esimene öökülm kõik selle, mis suve jooksul saavutatud on. Ja ometi ei suudaks ma neist ka loobuda. Jääb vaid loota, et vahele satub ikka ka mõni soodne suvi (nagu eelmine aasta) ja taimed saavad pikalt end mõnusalt tunda ja koguda jõudu kehvemateks aegadeks.
Jõudu ja kasvu peavad koguma ka mu pääsusaba tibud. Neli neid leidsin peale koorumist ja nii palju on nüüd ka mustast roheliseks moondunud röövikuid. Vaatasin, kuidas nad tillilehtedega maiustavad ja no need lihtsalt "kaovad"! Tuues võrduse inimesteilma - päts saia ühe ampsuga!
|
Pääsusaba röövik/ Caterpillar of Swallowtail butterfly |
|
Kestumine/ Metamorphosis of caterpillar |
Tõmban siinkohal kriipsu vahele ja räägin ülejäänud uudised järgmine kord!
Summary: August Fluid
We have an old saying in Estonia that winter will not stay in the sky, which means that winter always comes, eventually. However, there is no such saying about absence of summer. So perhaps it hasn't been missed ever. This year in contrary, there was a big threat that the worst could happen and we might live a year without a summer. June and July were very cold and rainy. But August brought long waited warmth and sunshine in which many had lost a hope. Lucky were those (and partly me too) who set their summer holiday to August.
Last week of August has been exceptionally warm and sunny, with temperatures up to +28 degrees centigrade. What is the consequence is that soils are becoming bone dry and many plants are starting to suffer, especially my hydrangeas, which love moist and lot of nutrients. They still look good but some brown patches start to appear on panicles. For the rest of the week some showers are predicted and I really hope that it will bring some relief. I've been watering them in weekends too. Those who enjoy the heat and sun for the most are my cannas and dahlias in Hot Summer Bed for sure.
August in my garden is featured by abundance, fullness and rich colours. Sweet smell of buddlejas is filling both, days and nights. I especially enjoy it in late evenings, sitting between my butterfly bushes, listaning grasshoppers and looking at redish ascending moon. What a summer joy!
Coneflowers are in full swing now and this is real delight to all kind of butterflies. Peacocks and admirals are especially fond to them. On dill plants my swallowtail butterfly babies have gone through metamorphosis, turning from hairy black caterpillars to sleek, bright green and black marked individuals. It is very interesting to fallow their development. Out of six eggs, four caterpillars have reached to second growth stage.
Su fotodelt lausa õhkub seda praegust kuumust ja aed on Sul nagu mõne inimese troopikamaja, suuri uhkeid liblikaid täis. Või oskad Sa neid rohkem märgata.
VastaKustutaViimase pildi kestujal on eriliselt huvitav nägu ees, veidi nagu uudishimulik, aga sihikindel :)
Liblikaid oli nädalavahetusel aias mitmekesiselt, kõige enam päevapaabusilmi, kolm admirali, mõned koerliblikad, üks rohetäpik, suuri ja väikseid kapsaliblikaid. Eks mu tähelepanu on neile keskendunud, kuid ma usun, et mu valitud kooslused on siiski natuke enam keskmisest neid kokku toonud. Vahva on see, et nad harjuvad aednikuga ja ei lenda minema, kui lähedalt mööduda või ninapidi juures jälgida. Sümbiootiline kooselu, neile kõhutäidet, mulle meeletoitu.
KustutaLiblikabeebide lugu on vaimustav :)
VastaKustutaAga seda "tomatisupi" pilti tahaks taiesti suures plaanis seinale! Vaga ilusad pildid muidugi teised ka, nii hea vaadata.
Ohh, mind vaimustab ka! Ja kui kiiresti ikka lapsed kasvavad! :D
KustutaEks seda tomatisuppi saab ka korraldada!
need Sinu pääeusaba tibud teevad lausa hinge hellaks :D ilus on Su aed ja ma juba mitu päeva juurdlen, et miks me sealt ka läbi ei põiganud kui juba nii lähedal olime ?
VastaKustutaMa olen viimasel ajal juurelnud, et kas mul juba on aed, või on ikka lihtsalt taimed ja liblikad ja mummid. Ja mulle hakkab tunduma, et mul juba natuke on aeda ka. Et hakkabki tekkima mingi oma keskkond. Lisandunud on aialikke elemente, näiteks istumiskoht, on mingid rütmid ja kordused. Aga no iluaiast on asi veel kaugel. Ja muide, kõike saab alati suuremaks, ilusamaks, huvitavamaks pildistada! ;)
KustutaVõib-olla järgmisel kevadel, kui Karini talgud teoks peaks saama?!
Minu jaoks oli buddleia ja hortensia kombinatsioon üllatav, foto toob neid ilmselt lähemale. Mulle meeldib, buddleia on üsna harali olemisega põõsas ja ma aasta tagasi mõtlesin, et kellega teda kombineerida. Hortensia suured õisikud mõjuvad nagu koosluse loomulik osa. Lahe!
VastaKustutaMuide, kui ma näen siilkübaraid ja buddleiasid õitsemas, siis ma mõtlengi, et Tistoul on nüüd pidu :)
See ongi üllatav ja üldjoontes vastuoluline kombinatsioon. Aga nii on ta mul saanud, osalt ka teadmatusest ja kogenematusest. 'Vanille Fraise' ja 'Pink Delight' on ikka täiesti naabrid ühes koos tulbipeenras, vahel vaid üks perovskia ja lamedaleheline ogaputk (ja puhkavad tulbikesed).
KustutaViimase peale on mul hea meel! :)
P.S. kusjuures minagi mõtlesin tänavu, et ega see suvi tulemata jää, mu puhkus juulis oligi liiga ilus, sai suurema vaevata istutada :D
VastaKustutaNo kus ta pääseb?!
KustutaMa käisin kohe õues oma buddleiat nuusutamas, aga praeguse vihmaga oli vaid vaevumärgatav aroom, peab kuumas päikeses uuesti nuusutama. Ja muide, minagi mõtlen oma siilikübaraid, oganuppe ja buddleiat vaadates aina Sulle!
VastaKustutaNo see on küll vahva, et ma selliseid seoseid tekitan. Aga mulle meeldib! :P
KustutaBuddlejade sortide lõhn võib erineda oluliselt, näiteks roosa 'Pink Delight' lõhnab 2 x tagagasihoidlikumalt kui tumesinine sõsar 'Black Knight'. Mulle on jäänud mulje, et siniseõielised sordid on üldse tugevama lõhnaga.
Nii kaunid koolused on sul seal küll. Kujutlen seda liblikate-putukate lendu. No vat, mul ongi siis juba selline röövik....aga aitäh kogemuste jagamise eest, ehk siis teadmistes "ees astumises", tagatulijad saavad ka vähehaaval osa... :)
VastaKustutaOh kui vahva. Nüüd pead siis jälgima, kuhu röövik nukkuma asub. Kirjanduse andmeil võib see olla sama toidutaim, millele kinnitutakse ja saadetakse talv mööda.
KustutaTistou, reading your post I can imagine you sitting in your garden between canna, rudbeckias, cornflowers... I love your collection of hydrangeas, wonderful. Mine are in full bloom as well.
VastaKustutaThank you, it is nice to sit in the garden these days! These warm late-summer days are like a gift for us.
KustutaVaatasin lihtsalt huvi pärast oma maitsetaimepeenra ka üle, aga ei ühtegi ussikest. See on neil siis umbes selline toit nagu siidiussidel mooruspuulehed? Ja kui mõtlema hakata, ega siis pole kunagi näinudki, et tillidel keegi elaks ja neid sööks...ning kui mõtet edasi arendada, siis kui seal sinu kandis sellest maitsetaimest lausa väike välu külvata, siis tekiks äkki plahvatuslik pääsusabade juurdekasv ja lõpuks saaks temast võibolla ükskord kunagi sama tihti kohatav liblikas nagu päeva-paabusilm.:)
VastaKustutaJa sellest peaks Maalehes ja aiandusajakirjades kirjutama, võibolla neid pisikesi pääsusabasid pigistatakse teadmatusest kuskil aias ära nagu aiakahjureid.
Siilkübarad jah, minu suured lemmikud ka, aga kõige peenem ja väljapeetum foto oli siiski see tumesiniste ogaputkede ja rohekaõieliste aedhortensiatega, Siniste galeriis. Väga ilus. :)
Oh see oleks vägev lugu küll, Tistou pääsusabafarm! Kuigi see tillilugu juhtus nüüd natuke juhuslikult, siis tegelikkuses oli mul mõttes liblikapeenrasse pista paar porgandit. Õied pidid meeldima väga sirelastele (kes on ka toredad ja kasulikud putukad) ning porgandi leht maitseb hästi ka pääsusabale. Aga ma unustasin selle. Samas till sai lähedale ja nüüd ongi lood nii, nagu nad on. Pääsusaba pidi nukuna talvituma toidutaimel. Seega on oluline säilitada need tilli varred kevadeni, kaunite liblikate sünnini. Aga eks me näe, kuidas nendega edasi saab. Aga liblikafarmi idee mulle meeldib!!!
KustutaVaatasin jalle pilte, maagiline maailm. Aga pani motlema ka. Aed. St vist aedik ehk eraldatud ja nyyd moodsas moistes ka kujundatud keskkond. Meil on ta nyyd supermoodne ehk avatud keskkond. Palju tood rohkem ja ikka motlemist ka. Aga avatud tahendab ju ka seda, et see idee ja harmoonia moju laieneb kontsentriliselt valjapoole. Ja oledki juba ju yle kraavi ka joudnud...Ja metsa. Liiga palju yhe inimese jaoks :)
VastaKustutaÄra räägi, on jah! Aga ideed aina sünnivad... õuepealse küüni otsa kividevahe võiks muuta kruusaseks kõrreliste peenraks. Ainult kõrred... Loodetavasti ainult rajamise ja istutamise vaev, edasi võiks olla suht hooldusvaba. Kuiv ja toiduvaene, mis umbrohi seal ikka kasvada tahab. No mõtleme veel! :D
KustutaNo ei, seal juba on kadakad! Aga motleme veel jah... Loodan pensionipolves Sulle natukenegi toeks olla, vahemalt yle kraavi :)
KustutaOh, aga kadakad ja kõrrelised - it's a match made in heaven! Aga no mõtleme jaa, ma nagunii ei jõua seda hetkel teha. Sügis tuleb kiirelt!
Kustuta