Rooma õied ehk hetkeks tagasi suves

Väljas on vingumas kõle sügistuul, mis rebib viimaseid kollaseid lehti puudelt ning keerutab neid mööda pimedaid nurgataguseid. Külm. Sügav sügis meretuultele valla pealinnas. Nädala algul (21. oktoobril) sadas idapoolsetes Eesti piirkondades juba ka esimesi valgeid helbeid. Viimased päevad on olnud püsivalt miinuste poolel.

Möödunud nädalal aga oli mul mõneks päevaks õnne olla tagasi soojas suves. Need mõned päevad +28 'C kraadiga Roomas tuletasid meelde meiegi möödunud sooja suve. Kuidagi kergelt ja omaselt mõjus see vaheviiv. Just ilma poolest. Õnn oli ta tegelikult roomlastelegi, sest tavaliselt on oktoobris sealgi juba mõnevõrra jahedam. Aga juhtus nii, et sattusin olema mina ja samal ajal soojalaine põhja Aafrikast - täiuslik kohtumine selles iidses linnas!

Õigupoolest ega ma ei teadnud ega uurinud, mida eest oodata. Instiktiivselt soovisin sooja, päikest, lilli ja rohelust, arvestamata, et eks saabub sügis ju ka Vahemere äärde. Soe oligi ja eks õisi ja rohelustki siin-seal, kuid ehk mõnevõrra oodatust vähem.

Vahemerelised toonid/ Mediterranean colours 

 

Rooma ei hiilga just oma haljastusega. Vähe või pea olematu on avalike lilleamplite ja -peenarde esindatus. Õitsvaid põõsaid (valdavalt oleandrid) on, kuid ka need on pigem juhuslikud ja tagasihoidlikult hooldatud. Rohelus ümbritseb peamiselt vaid iidseid Rooma varemeid. Need on kui oaasid selles kivilinnas.

Rooma/Rome

Colosseumi piirkond/ One of the few parks in central Rome, near Colosseum

Oleandrid ja Colosseum/ Oleanders next to Colosseum

Oleander

Samuti on tänavapuid äärmiselt vähe ja vaid mõni üksik tänav on palistatud plaatana ridadest. Meenub, et Madriid oli seevastu väga roheline ja pea iga tänava ääres kasvasid robiiniad (või sellelaadsed).

Via Merulana plaatana allee, sügismärkidega/ Via Merulana in Rome with slight signs of autumn

Kus linnaisad hooletud, seal loodus abiks. Mitmel pool võis kohata huvitavaid umbrohte veel õitsemas. Näiteks meile sarnased sügisesed seanupud. Üks levinuim aga meenutas väga meie aedade harilikku rõngaslille. Roomlane oli vaid väiksem ja roomas pigem mööda maad.

Beautiful weeds in Rome

Seda, mis jäi müüride taha ja eraõuedesse, palju näha polnud. Vaid mõnest avast või värava pilust andis sisse piiluda. Varjatud hoovides ja aedades on ilmselt kõik palju rikkalikum kui väljas tänaval. Ühest praost märgatud rohelus sai pildile üle värava upitatud kaameraga huupi "tulistades". Sai päris kenasti pihta.

Ka rõduhaljastuses jäävad itaallased hispaanlastele oluliselt alla- vähe on potte ja õitsvaid taimi rõdudel-terrassidel. Hispaanias korrusmajad ja nende katused vahel lausa mattuvad taimede alla. Roomlane justkui kaob suveks oma suletud akende taha, märkamata, mis võiks olla akna ees. Mõni erand siiski on.

Hidden secret gardens behind walls seem much more lush

Rõduhaljastus Piazza Navona'l/ Balcony with summer pots on Piazza Navona

Kõige uhkem boungainvillea/ Lush blooming of boungainvillea

"Ei seedrid ei palmid kasva me maal" saame laulda meie, põhjamaa rahvas, täiel rinnal. Küll aga võivad roomlased hoobelda oma kuusega, rääkimata siis palmidest. Harilik kuusk kasvab Hispaania Treppidel ning kaaslaseks on tal - palm!

Norwegian spruce and palm tree together next to Spanish Steps in Rome

South meets North

Püüdes võimalikult palju ringi käia ja kohti näha resulteerus ruttu teatavas küllastumuses. Tõsi, iidset ajalugu ja tuhandeid aastaid vanu varemeid on kõikjal. Seetõttu kaob sellest küllaltki kiirelt uudsus, kui jõuad järjekordse ümber kukkunud ja välja kaevatud sambani. Üllatusi jääb vähemaks, sest sa ei jõua üllatuda. Nendid vaid, et jah, on varemed, on kaunid kirikud ja katedraalid, lõpmata pikad uhkete majade read.

Kuid kolmanda päeva õhtul veelkord juba hoopis rahulikumal sammul ja meelel ringi jalutades hakkas mulle juba tekkima teatav võlu selles linnas. Kui oli aega peatänavatelt kõrvale keerata, avastada hubaseid nurki ja kohvikuid. See Rooma hakkas mulle isegi meeldima ning võib-olla kutsub ta mind ükskord ka tagasi.

Cosy corner on side street in Rome 

 

Summary: Blooms in Rome - back to summer for a moment

Days have turned really cold in past few days here as temperatures have stayed below zero. Bitter northern winds are ripping the last yellow leaves from trees and twirl in dark corners. It is deep fall.

But, last week I had a lucky chance to be back to summer for a brief moment. Rome welcomed me with mild sun but very high temperatures, up to +28'C. It reminded me past summer, which was sunny and hot for us. So it felt really cosy and not exhausting at all to be there in such heat. Rather homey.

As I did no homework for my trip, I had no special expectations for it, just to go with the flow. I only hoped it to be warm (which it was), green and flourishing, no matter of mid October.

Despite my hopes, Rome turned out to be rather stony and not so green. Very dense in housing and streets mainly with no trees on them. I saw only very few parkways. The only green areas were sites of ancient ruins. And there were lot of them, a lot! So many, that eventually they looked all same and lost appeal in my eyes. Streets of Rome on the other hand were rather dirty and smelly, garbage lying everywhere.

Tempio di Saturno

What surprised me the most, was the lack of flowerbeds and containers in the city environment. Only few oleanders here and there. It seems like Romans are not interested in greenery and plants. I remember big houses in Madrid, all over covered with pots and plants. Flourishing balconies and rooftops everywhere. Well, not in Rome. People rather tend to hide behind the window covers for whole summers, not caring for the outside.

Evening on river Fiume Tevere

On the third day however, if the first rush had settled and my mind was eased a bit, I turned to side streets and those turned out to be completely other Rome. Narrow calm streets, soft lights, cosy restaurants and cafes. I liked it a lot more than those crowded tourist streets and sites. And who knows, one day I might be back.

Colosseum late evening