Kõrte lugemine

Tibusid olla õige lugeda sügisel. Noori kõrrelisi seevastu ilmselt maksaks siiski üle lugeda kevadel, kui kõige kriitilisem aeg nende jaoks on jällekorda ümber saanud. Kuna aga oma täisilu saavutavad nad sügisel, siis loengi oma kõrred korra ka nüüd üle.

Minu pisike kõrreliste peenar sai loodud möödunud sügisel ja talv läks pea kõigi jaoks õnneks. Vaid üks kollakate lehtedega aruhein pidas paremaks muudele aasadele kolida. Mures olin olnud ju hoopis hiina siidpööriste pärast, kes alles septembri lõpul mulda said. Aga kõik läks hästi ja siidpöörised talvitusid kenasti.

Pikemad kõrred ja lühemad kõrred/ Shorter straws and longer straws in my grass border

Kui mul sügisel oli veel mõte, et peenrasse mõni kõrreline juurde istutada, siis kevade ja suve jooksul olen lisanud vaid püsikuid kas õrnades sinistes või roosades toonides, sest selline on selle peenraserva temaatika. Nii istutasin paar metssalveid 'Rose Queen' ja Borgat ogaputke. Aga ka hiidiisopi 'Black Adder', odaja raudürdi 'Pink Spires' ja mugul-tuliürdi 'Amazon '. Kuna valge täiendab ja mahendab kõiki kooslusi ühtviisi hästi, siis sai peenrasse ka kaks siilkübarat 'Virgin'.

Oktoobrikuine kõrrepeenar/ Grass border in October

Noor kujunev kooslus/ Young forming community

Siidpööriseid on mul kokku kolm, ja kaks neist kõrreliste peenras - 'Gracillimus' ja 'Variegata'. Mõlemad on edenenud suvega kenasti, eriti 'Garcillimus'. 'Variegata' ärkas kevadel mõnevõrra hiljem ja võib-olla ongi see ta loomuses. Väiksem oli ta juba istutades. Loodan, et nad kohanevad minu aia oludega ja kujunevad olulisteks telgpunktideks. Siidpöörised on ka asendamatud talvises aias. Kuni kevadeni lendlevad nende lokki tõmbunud lehed tuules.

Miscanthus sinensis 'Variegata'

Miscanthus sinensis 'Gracillimus'

Siidpööris 'Morning Light' sai püsikupeenrasse istutatud teistest veidi varem, möödunud suve algul ning tema jõudis kindlasti kõige paremini juurduda. Veidikene katsin siiski tedagi talveks kuivade lehtede ja kuuseokstega. Sel aastal kavatsen panna vaid kuuseoksi koonusjalt kõrte vahele, need juhivad hästi vihmavett taime südamikust eemale ja ehk aitab kaasa taimede paremale talvitumisele. Siidpööristest on kindel plaan tuua aeda veel amuuri siidpööris sügiseseks sulgjaks õieiluks. Ja kuna 'Strictus' (või 'Zerbinus') on niivõrd erilise värvumisega, siis vist peab ka selle kuhugi panema. Igal juhul on nendega väga huvitav katsetada, sest kogemusi Eesti eri piirkondadest on veel võrdlemisi vähevõitu.

Miscanthus sinensis 'Morning Light'

Hea aasta oli ka juusstepirohtudele ja kastikutele. Viimaste osas mu sümpaatia aina kasvab. Kunagi loon ma nendega pikad püsikupeenrad ja võib-olla terve kõrreliste aiagi. Avastamist on tohutult!


Summary: Counting My Straws

About a year ago I started my grass border. It was created as a widening of my perennials bed. Grasses got the sunny southern position. I planted different species of grasses, like miscanthus, festuca, molina, stipa and helictotrichon. I was bit worried about their overwintering, as all grasses should be planted in spring in our climate. My worry was greatest with miscanthus cultivars, as they are somewhat less hardy for us. But all wintered well. I lost only one yellowish festuca, which wasn't big loss.

I thought I would add some more grasses to the border for different structure, but over the spring and summer I have added only some light blue or pink perennials, like Salvia nemorosa 'Rose Queen', Eryngium borgatii, Agastache 'Black Adder' and Phlomis tuberosa 'Amazon'. And as white goes well with everything, I think two added cone flowers 'Virgin' won't do any harm either.

Young miscanthuses grew well this summer. 'Gracillimus' and 'Morning Light' in my perennials bed woke quite early and are nice specimens. 'Variegata' was bit slower to start growing but has grown to decent size as well. All have grown well for their first full summer in my garden.

There are many more grasses I would like to grow, like Miscanthus sacchariflorus for the nice airy blooms, Miscanthus 'Strictus' for its unice leaf margin, Calamagrostis species and cultivars for good structure and winter interest, stipas ... the list is almost endless. Well, our climate sets some limits after all. One day I hope to have long perennial borders with grasses and perhaps finally a garden for grasses by their own. What a dreams, he-he!