Haruldane idamaine külaline

Nagu ma oma viimase postituse lõpus liblikapildiga kahtluse õhku riputasin tema nime ja päritolu osas, nii ka nüüdseks selgus, et ei ole tegemist mitte hariliku väike-koerliblikaga, keda väga sageli kohata võib, vaid Eestis hoopis väga haruldase eksikülalisega. Saagem tuttavaks - valgetähn-pajuliblikas.

Valgetähn-pajuliblikas,  Nymphalis xanthomelas

Meie vanas valgete kaantega veneaegses liblikamäärajas sellist liblikat värvitahvlitel ei leidunud, mistõttu tekkiski kahtlus, et kas tegemist võib olla mõne haruldase liigi või liikide vahelise hübriidiga. Meenutas ta ju koerliblikat, aga oli märgatavamalt suurem ja kiri veidi kärbtiiva oma meenutav. Asjasse selguse toomiseks pöördusin Eesti Lepidopteroloogide Seltsi ja sain vastuseks, et tegemist on valgetähn-pajuliblikaga (Nymphalis xanthomelas), kes meil muidu väga harv on, kuid eelmisel suvel massiliselt ida poolt sisse rändas ja järelikult minu leitud isendid siin talvitunud olid.

Kirjalike allikate järgi, kuigi väga sarnane koerliblikaga, on tegemist hoopis lähemalt sugulasega leinaliblikale. Nende tavapärane levila jääb meist kaugele idapoole, Uuralite taha. Soodsate kokkujuhtumiste korral on teda siia kanti ikka sattunud, nagu möödunud suvel. Nagu nimigi viitab, on liblika röövikute toidulauaks paju. Jälgin, kas kevade ja suve edenedes neid veel näha on. Üldiselt oli eelmise aasta suvi meiemail väga liblikavaene.