Kui tõtt tunnistada, siis tegelikult õitses esimene tulp juba eelmisel nädalavahetusel. Ja minu viga, et see mainimata jäi. Õitses. Pisi-pisike Tulipa biflora. Aga ma ei saanud teda hästi pildile, sest pisikesi asju on üldse raske fookusesse saada, ja ilmselt seetõttu jäigi mainimata. No ja tänast pildimaterjali üle vaadates - jälle sama lugu. No ei ole temast pilti välja tulnud. Vaid ühel laiemal vaatel.
Esimesena aga Tulipa pulchella violacea, kes on ilmselt kõige varajasem tärkaja ning see aasta ka selle eest lõivu maksma peab. Märtsi külmasesse ilmunud idude otsad said külmavõetud ja õied on ka pisut kahjustada saanud. Aga ilus ikka. Lahti täna veel ei olnud, võibolla homme.
 |
| Tulipa pulchella violacea |
Teisena
Tulipa turkestanica, kes mul on esimest kevadet. Nii toredat üllatust mina ei osanudki ühest tulbist oodata. Kohe istusin ja vaatasin. Käisin ringi, tulin ja jälle vaatasin. Ja nii terve päeva. Pildid kõnelevad minu eest.
 |
| Tulipa turkestanica in morning sun |
 |
| Tulipa turkestanica in full bloom |
Järgmisel pildil on mainitud varajane pisitegelane,
Tulipa biflora. Kes otsib, see leiab.
 |
| Tulipa biflora & Tulipa turkestanica |
Lõpetuseks veel üks õhtusem pilt turkestanicast õhtuvalgusses.
 |
| Tulipa turkestanica in difused light |
Tulbipeenras on aga üllatusi veel ootel. Vaateme mis edasi saab!
On ju liigid tunduvalt ilusamad ja elegantsemad kui tänaseks aretatud pojengisarnased suured tutsakad.
VastaKustutaOlen ka läbi elanud Turkestanica tekitatud üllatushetke, kui viieminutise vahega peenrale pööratud pilk leidis roheliste longus nuppude asemel äkki eest nagu mingi orhideevälja. Sarnastest valgetest on minu meelest kõige kaunim neitsitulp (Polychroma), ta on dekoratiivne ka pilves ilmaga. Nii äkilist üllatusmomenti ta aga pakkuda ei suuda.
VastaKustutaNii ilusad!Sellised tähekillud!
VastaKustuta