Kingad paelte ja lehvidega

Nädalavahetuse ilm jäi küllaltki talviseks, kuigi laupäeval oli ka kenasti päikest. Nii otsustasin jääda linna. Ja kui linnas on orhideenäitus, siis oleks patt seda ka mitte külastada. Seda enam, kui mingeid muid plaane samuti ei ole. Suuri ootusi luua ei maksa, see on viimaste aastatega selgeks saanud, kuid seda enam võib minna vabamalt ja lihtsalt ringi vaadata, mis uut ja uudist, ning kas kuskilt ka kevad juba paistab.

Alustangi siis sellest. Paistis küll! Lehsite all sibullillede peenras olid tärkamas mõned kurdlehised lumikellukesed ja sillad. Ja kaskede all olid ümaralehised alpikannid niiii õiepungi täis, et ui-ui-ui! Aga nõiapuud unustasin üle vaadata. Kuidas see küll juhtuda võis, ei tea. No ja siis muidugi vaatasin ka kõrrelisi. Olid ilusad. Eriti sulised siidpöörised meelteaias. Kunas mina sellised saan?!

Aga siis orhideenäitus. Arvasin esiti, et pilte seekord ei tee. Nagu vist ka eelmine kord. Aga siis hakkasin pildistama tsümbiidiume ja nüüd siis tekkis mingi kontakt veenus- ja paelkingadega. Ei midagi enneolematut, aga omamoodi köitvad ikka. Saagu kingad ritta ja paelad nende peal lehvima.

Paelking, Tallinna BA orhideenäitus/ Phragmipedium 'Memoria Dick Clemens', Tallinn Botanical Garden Orchid Show

Veenusking/ Paphiopedilum

Tallinn Botanical Garden Annual Orchid Show

Tallinn Botanical Garden Annual Orchid Show

Tallinn Botanical Garden Annual Orchid Show

Tallinn Botanical Garden Annual Orchid Show

Tallinn Botanical Garden Annual Orchid Show

Tallinn Botanical Garden Annual Orchid Show

Tallinn Botanical Garden Annual Orchid Show

Tallinn Botanical Garden Annual Orchid Show

Tallinn Botanical Garden Annual Orchid Show

Tallinn Botanical Garden Annual Orchid Show

Botaanikaaias oli kivimüür korda tehtud. Kuskilt lugesin veel, et ka kiviktaimla läheb rekonstrueerimisele. Tundub, et mingi elu on tekkinud. Tore. Aga seda võiks veelgi rohkem olla. Rohkem teemaaedu, rohkem taimi.

Kurriline lumikelluke Tallinna Botaanikaaias/ Galanthus plicatus in Tallinn Botanical Garden 

Need sillad (?) näitavad end ka alati varajaselt/ Those scillas are also early every year

Tõend, et lumikelluke sulatab ka kõige paksema jää, sõna otseses mõttes/ Proof that snowdrops can melt every ice, however thick, literally!

Ümaralehine kannike/ Cyclamen coum

Pühapäeval, 3. märtsil külvasin tomatid. Nädalapäevad hiljem kui tavapäraselt. Aga arvan, et see on õige. Hollandi esimesed hostad kasvatavad koridoris juba lehti. Kuigi vastlapäev tõi täna Tallinas uuesti talve koos 17 cm lumega, läheneb ometi ka kevad. Veidi veel.

Veebruari soojad

Ja juba läbi ta ongi! Ega pole imestada, veebruar on ka ju kõige lühem kuu! Kuigi üldilmelt talvine, kujunes veebruar aastaja kohta väga soojaks kuuks, sagedaste sulade ja vihmasadudega. Kahel korral oli üle seitsme kraadi sooja, 16. veebruaril ja 25. veebruaril. Mõlemad päevad olid päikesepaistelised, mis on omamoodi erakordne, sest talvel tähendab selge ilm külma kõrgrõhkonda krõbedate kraadidega. Taaskord võiks rääkida kliimamuutustest? Kes teab. Siiski on kuidagi teistmoodi.

Vaatamata malbetele kraadidele on saanud suusatada. See tähendab, et on olnud ka lund - ida ja kagu-eestis suisa üle poole meetri! Mujale on jagunud küll vähem, kuid ilma pole oldud kuskil. Neli maratoni on tehtud. Viimased kaks paraku lähevad aga külmetushaiguse nahka. No mis teha. Ju oli siis valmidus just nii paljuks.

Päikeselisel esmapäeval käisin maal kevade märke otsimas. Lumi on Järva- ja Viljandimaal põldudel suuresti sulanud. Vaid metsaveered on valged veel. Koduaias oli lund järel laiguti, neis paigus, kus tuisud rohkem kokku kandnud. Hostade peenar koos lumikellukestega oli pooleldi välja sulanud. Esimesed tegelased juba ka tärkamas.

Tärkavad lumikellukesed/ Emerging snowdrops

Üks varasemaid sorte minu aias on 'John Gray'/ One of the earliest snowdrops in my garden, Galanthus 'John Gray' shoots from the frozen ground.

Ka lumeroos punnitab õiepungi/ Hellebores are setting blooms too. 

Lootsin näha ka juba mõnd lumekuppu, kuid ei ühtegi, mitte kuskil. Ehk siis ootavad veel õiget aega. Ega sulanud lumi ja seismekraadine päevasoe veebruaris peagi tähendama kevadet! Lumeroosidel aga oli küll juba õiepungi märgata. Aga möödunud suvel istutatud alpikannid olid veel üldse lume all, said nad ka ühte varjulisemasse nurka.

Seinaäärses tulbipeenras on alati midagi rohelist, sõltumata aastaajast/ In my Tulips Bed next to a warm wall, something green is always present. 

Üks uus kollane lumikelluke Inglismaalt - 'Bill Clark'/ One of my new snowdrops from England, planted last fall - Galanthus 'Bill Clark'

Siin tärkavad võrkiirised/ Here are emerging dwarf irises

Veel üks kevadekuulutaja/ One more herald of spring

Kiivitajat ei näinud, lõokest ei kuulnud. Tihaseid ja teisi talviseid linde sidistas kuusehekis ja õuest käis läbi üks raudkull. Meie aias ma varem sellist tegelast näinud ei ole. Kuigi jah, muidu on talvisel ajal raudkulle sagedasti näha linnusöögimajade lähistel. Aga saartel olla esimesed kiivitajad ja lõokesed kohal, nii pajatavad linnulistilised. 1. märtsil aga hakkab uus suvine aialinnupäeviku hooaeg. Vaadake aga linde ja lööge ka kaasa! https://www.eoy.ee/aed/

Mõni paik on veel talvise olemisega. Ja ongi ju talv!/ Some places are still snowy and wintry. And it is still a winter!

Et märts on käes, siis pole enam aega viivitada, tuleb hakata külvama tomateid, potistama kannasid, tellima veel mõningaid juurikaid. Elu läheb toimekaks!

Suur sula

Ilmateenistus avaldas oma kuuprognoosi kohe 1. veebruaril. Vahel nad viivitavad sellega mõned päevad - ju siis püüavad saada veel kõige värkemaid mudeleid ja arvutusi. Seekord ehk siis oldi kindlamad - tuleb keskmisest külmem veebruar, temperatuurid normist (norm -1,6 ... -6 'C) madalamad. Aga juba 5. veebruaril muudeti prognoosi ning nüüd on oodata veebruri normipiires või sellest kõrgemat.

Esimene dekaad ongi olnud soe, kahe sula ja ühe paaripäevase jahenemisega alla nulli. Viimased neli päeva on stabiilselt plussi poolel olnud, eile päeval suisa +4. Seda on saatnud sage vihm, hooti päris tihe. Seega mitte kuigi talvine. Täna peaks jõudma uus tihe sajuala, algul vihmana, siis üleminevalt lörtsiks ja lumeks. Paar päeva miinustes ning nädalalõpp taas plusspoolel, siis juba kuni +5.

Kodused jäised väljad/ Icy yards of home - Big February Thaw

Käisin pühapäeval üle päris mitme nädala maal. Õu oli jäine ning vihmast klaaslibe. Aiavalvur lumememm täielikult sulanud! Lumi vesine ja määrdunud, aed kuidagi õnnetu ja vettinud - alistunud ja alandlik selle paratamatuse ees. Aga eks see kõik on meie talvede osa ja arvatavasti on taimed juba igasuguste ilmaveidrustega kohanenud. Kes pole, need on läinud, kuid neid on õnneks väga üksikud olnud. Ja nii mõnedki neist on omakorda tagasi tulnud. Paari ogaputke ja mesiohaka puhul on juhtunud, et talv on taime võtnud, kuid hooaja lõpuks on mulda jäänud juurtest uued taimed tärganud ning korraks tühjaks jäänud koht taas täitunud.

Õu/ Yard

Lumi oli täis aga kõikvõimalikke jälgi, värskemaid ja vanemaid, sellised, mis suladega nii suureks vajunud, et võimatu aimata, kes need jättis. Kitsed on õunapuude all sügiseseid maha langenud vilju välja kraapinud, mööda minnes ka hortensiapõõsaid naksanud, päris aplalt. Üks siga, selline kesikumõõtu, oli tulnud aga tiigi tagant metsast ja uljalt ümber maja nurga ka õunaaeda suundunud. Neid nii hoonete lähedal polegi liikumas näinud. Paneb muretsema suve ja aiamaa pärast - sead on halastamatud. Mitu aastat oli seakatku tõttu täielik rahu, kuid nüüd paistavad nad tagasi olema.

Kevadeni pole kuigi palju jäänud. Ometi tekkis juba väga suur igatsus tärkvate taimede, lõhnava mulla ja kõige elava järele. Küllap on see loomulik. Veidi rõõmsamat muljet pakkus metsaäär.

Ainsad rõõmsavärvilised oli kivid metsaserval. Ilmselgelt naudivad samblad sulailma täiel määral/ Only colourful bits of our garden now are mossy rocks on the woodland edge. Mosses must be enjoying the wet winter weather. 

Natuke veel veebruari ja siis ongi märts. Märtsis võiks tulla kevad!

Küünlapäeva tuisk ja sula

Veebruar jõudis kiirelt kätte. Vaatamata sellele, et jaanuar on vist aasta kõige pikem kuu - nii tunnetuslikult vähemalt. Veebruar on aga ju lühike kuu ja kaugel see kevadki siis enam?! Niiviisi meeldiks mulle mõelda. Aga ei maksa märtsist veel kevadet loota, nüüd kui meil kõik aastaajad hilinemisega nihkes on. Kuid talved pole siiski ühesugused - kui eelmine aasta oli rohkem külma ja vähem lund, siis see kord on teistpidi. Vähesem külm on aga mere lahti jätnud ning see võib kaasa aidata küll pisut varasema kevade saabumisele. Kui ta nüüd niiviisi sulatab ka, kui lubatakse, siis ega ta enam jäässe lähegi.

Merd sai vaadatud pühapäeval Altjal.

Meri Lahemaal, Altja külas/ Open sea and ice sculptures in Altja Village, Lahemaa National Park

Altja, Lahemaa National Park

Lund on Lahemaal tõesti palju, üle põlve. Kõva tuul ja tuisk ummistasid väiksemad teed juba reedel, kuid tuult jätkus ka küünlapäeva ning veel hilisõhtul keerutas ta hooga akna taga lund katustelt alla. Hommikuks oli lõuna poolt alanud sula jõudnud ka põhjarannikule. +2 ja peenike vihmasadu, kõik see paks lumi vettind. Paras lumesõja ja -memme ilm!

Altja külas/ Altja Village

Altja külas/ Altja Village

Altja külas/ Altja Village

Lumi Lahemaal/ Snow in Lahemaa National Park

Kõige selle lume ja talve keskel kohtasime Oandul keset hangi rohelisest rohelisemaid rododendroneid. Igihaljaste rodode nägemine talves tekitab alati meeliülendavaid elamusi - nii teemast väljas näib nende roheline lehestik - ja nii ka see kord. Väga vaprad põõsad!

Igihaljad rododendronid kesk talve ja lund/ Evergreen rhododendrons in the midst of snow and depths of winter.

Rohelise ja valge kontrast/ Contrast of green and white

Oandu küla/ Oandu Village

Hanged akendeni/ Snowdrifts to the windows

Selge on see, et kui aednikul pole talvel midagi targemat teha, siis hakkab tema kondama ja kolama mööda taimekatalooge ja virtuaalseid aiandeid. Mägisibulate aretajad näiteks panevad oma uudised välja tavaliselt enne aasta lõppu. Ka hostamüüjad värsekndavad oma kataloogid aasta alul ja müük läheb kohe lahti. Nii leidsin Franseni kodulehelt 2019. aasta uudised ja nende seas paar väga huvitavat taime. Mõtelisn, et näe saan ehk kevadel tellida. Nädal hiljem oli kolmest ahvatlusest üks juba läbi müüdud, teisest järel vaid üks taim ning kolmandast kaks taime. Ei jäänudki muud üle, kui tellimus ära teha - jaanuaris! Leppisime kokku, et taimed tulevad märtsi alul, enne kui puhkeseisundist virguvad.

Taim, millest ilma jäin, oli aga üks uus hiir! Selle peale läks lahti tõeline hiirejaht - ehk ei mingit kaotuse tunnistamist! Ja edukalt - leidsin väikese Hollandi kasvataja, kellelt saan nii soovitud hiire, kui kaks veel lisaks! Nemad tulevad pottides ja kohe! Eks nad keldrisse tuleb kevadet ootama panna. Aga tulev kevad ise sai juba niipalju põnevam! Hollandist on oodata ka paari suvelillejuurikat ning mõni mõte on veelgi. Niipalju siis rahulikust talveajast!

Oandu tubastes aedades sai näha aga Sagadi mõisa osavate aednike väikest imetegu - õitsvaid maikellukesi! Ja nad polnud mitte lihtsalt vaimustavalt ilusad, vaid ka lõhnasid suurepäraselt - peaaegu nagu kevadel, mais.

Maikellukesed veebruaris/ Forced lily of the valley in February!

12 emotsiooni 2018

Traditsioonid on hoidmiseks! Hakkan välja valima viiendat korda aastat kokkuvõtvat pildirida, igast kuust üks. Ilmselt jääb paljudele möödunud aasta meelde kui sajandi suve toonu. Suvi, mis kestis 5 kuud - +23 9. aprillil ja + 25 21. septembril. Suvitajatele ja niisama puhkajatele meelepärane, aednikule pigem väljakutseid pakkuv. Kuumus ja kuivus kimbutasid ühtviisi nii tarbe- kui ilutaimi. Mõni saak jäi seetõttu napimaks, mõni õitsemine lühemaks. Aga alustame algusest.

Jaanuar oli kuu, mil talv ei tahtnud tulla. Viimasel ajal väljakujunenud seaduspära, et lumi ja külm saabuvad uue aasta esimestel päevil, seekord teoks ei saanud. Külmakraadid küll tulid, kuid lume saabumist tuli oodata pea kuu lõpuni. See eest oli mõni tore härmatisepäev/ January was a month when Winter refused to come. In recent years it has been quite common that snow and cold arrive at the beginning of January, but this wasn't a case for the year 2018. Winter let itself wait until the end of the month. 

Veebruar tõi aastaajale kohase talveilma. Külm oli kuu kespaigast märtsi algusesse ja sealt veel edasigi, õnneks leevendas pakast aga piisav lumikate. Aias "õitsesid" roosid!/ February brought some snow and bitter cold nights at the end of the month. Winter had finally arrived which lasted well into a March. Roses were "blooming" on sunny days. 

Aga hilja saabunud talv ei kavatsenudki lahkuda ning kestis terve märtsigi veel, vastu kõiki ootusi ja lootusi. Alles päris kuu lõpupäevadel suutsid esimesed ninakesed läbi jäise lumikatte suruda/ Winter that had arrived late, refused to go in March. First snowdrops were able to push through the snow on very last days of the month. 

Täpselt vaid kuu hiljem on aias aeg, mil korraga on õies nii lumikellukesed, krookused kui varajased looduslikud tulbid soojas seinaääres. Aprilli algul anti korra juba suvesooja, oli see enne tulvaks suveks?!/ Only month later, there are snowdrops, crocuses and early species tulips in bloom, all at the same time. Some days at the beginning of the month were with summer warmth. Was it an omen for a summer ahead?!

Mai - õrnroheline lehekuu! Kahenädalane kevadpuhkus kujuneb kui suviseks - nii soe ja kuiv saab olema mai, temperatuur tõuseb 28 kraadini välja ja leitsak vältab pea kaks nädalat! Hea tulbikevad, kuid õied kuhtuvad kuumuses kiiresti/ May - gentle green moth of sprouting buds, leaves and flowers! Two weeks long spring holiday from work turns out really summerly as drought and high temperatures create a sensation of mid-summer. Good spring for tulips, though blooms fade quickly in heat.  

Juuni - iiriste ja pojengide kuu. Paljudes aedade rohelise rahu kuu, kuid kui need lilled on aias, pole mingist rahust juttugi! Ilm tõi juunis pisut leevendust, kuid mitte oluliselt. Öökülm näpistas tärganud daaliaid ja kõrvitsa taimi/ June - a month of peonies and bearded irises. For many, June is a calm, green month in the garden when few blooms are around. But if you have these cottage garden favourites in borders, nothing is calm! Weather-wise it was milder but with some frosty nights that bite dahlias and pumpkin plants.  

Juulis said taimed lõpuks normaalselt kasvama hakata - kuu algul tuli veidi vihma ja kuum ei kimbutanud nii. Kuu keskpaigas aga saabus sajandi suvi ja meelde jääb ta meile arvatavasti pikalt. Kuu teisest poolest alates algas meeletu kuumus ja kuivus. Niiskemas varjulises peenras oli siiski priimulailu rikkalikum, kui iialgi varem/ In the beginning of July plants finally found some releaf and got a chance to grow. But not for long as drought and heat returned later in the month, to stay until the end of the summer. In shady moist bed, candelabra primulas were doing just beautiful nevertheless.    

Troopiline august! Kollaseks kõrbenud murud meenutasid küll enam kuiva savanni. Kannad oskasid siiski olukorrast mõnu tunda, kui aednik ikka vett õhtuti turgutuseks kallas/ Tropical August! Though, burnt yellow lawns resembled more those of dry savannah. Cannas were enjoying the situation however, provided that gardener pours enough of water. 

September - uute lootuste ja võimaluste kuu! Kuigi daaliad alustavad õitsemist juba juuli lõpul, said nad sel aastal oma tõelise võimaluse alles septembris. Juulis ja augustis lihtsalt kõik õied kõrbesid kuumuses ja teravas päikeses enne, kui avaneda jõudsid. Semptember kujunes see-eest külluslikuks/ September - month of hopes and new oppurtunities! Dahlias usually start blooming in late July but this year they got their real chance in September. In summer months, all blooms burned before opening due to heat and harsh sunshine. September was splendid however. 

Oktoobrid pole juba mõned head aastad enam sügavad sügiskuud, vaid pigem soojad õitsvad üleminekukuud suvest sügisesse. Sel aastal tulid esimesed öökülmad alles oktoobri lõpul ning sügislilled õitsesid ennast unustavalt/ Octobers in recent years haven't been some gray autumn months but golden, bloomy half-times between summer and autumn.  First frost arrived in late October, letting late-bloomers to florish.

Novembris oli õitsvaid astreid, flokse, roose, kuid kõige enam särasid pottides neriined ja salveid, kes küll esimeste külmade eest vahepeal ka varju all olid, kuid päikeselistel päevadel väljas mõnuleda said. Erakordsest aastast räägivad siiski nemadki!/ November still found some blooming asters and reblooming phloxes in my garden, but the true stars were potted nerines and salvias. Hidden away from frosty nights I let them shine in Sun, affirming of an extraordinary year.

Olgu aia-aastad kuitahes värvilised ja erakordsed, detsembris jõuavad nad ikka rahusse, olgu ta siis valge või mõnd muud tooni. Talv katsetas mitmel korral tulekut ja jõuluks ka valge maa ta lõi!/ However colourful and eventful gardening years may be, they all end up in certain calmness in December. This year it happened to be white in Christmas time.

Huvitav aasta oli! Ja mitmeti meeliülendav aasta oli. On mida meenutada! Pelgasin, et kehv möödunud talv võib tuua kadusid, kuid taimed olid vaprad. Suvi pisut heidutas, kuid pakkus siiski ka omi võlusid. Aed on nüüd niipalju rikas, et kui midagi ka kuskil ebaõnnestub, siis kuskil mujal on miskit alati ka hästi.

Aga uus aasta loob juba oma värskeid pilte ja lugusid ning tuleb asuda nüüd nende juurde.

Talv on poolepeal

Viimasest postitusest on saanud juba pea kuu. Põhimõtteliselt võikski talv olla aiasündmustevaene aeg, kuid millestki leiaks pajatada ju ometi. Alati ilmast, ja ilm meil juba alt ei vea, aga ka akna taga rasvapallil käivast haruldasest tamme-kirjurähnist, või Inglismaalt tellitud mahedatest (organic) kõrvitsaseemnetest, või hoopis lumest, mis kõik maa ja aia katnud on, nii et ükski kõrs ka enam ei paista. Teemasid kindlasti leiaks! Kuid aeg kaob, kaob nii et arugi ei saa.

Möödunud ilmast nüüd vist erilist juttu teha pole siiski mõtet. Kes neid nüansse enam täpselt mäletab. On ju talv. Ja lumi. Vahel küll on ka sula ja sadanud päris kõvasti vihmagi, kuid maailm on siiski valgeks jäänud ja talv oma võimu taastanud. Viimased päevad on päris palju lumelisa toonud ja nii paksu lund pole juba aastaid näha saanud. Suusatalv. Suusatuurid Abjas, Pirital ja Kärdlas.

Pojeng 'Barzella' talvel/ Paeonia 'Barzella' in debths of Winter

Kaunis teleekia/ Telekia speciosa

Püsikupeenras/ In Perennials Bed, some stalks have reminded above the snow

Siilkübara seemik/ Seedling of Echinacea purpurea

Tamme-kirjurähn. 10 aastat tagasi Eestis veel väga haruldane lind on korraldanud viimase kümnendi jooksul tugeva invasiooni ja praeguseks arvatakse pesitsevat 200-500 paari, mis on ikkagi tegelikult väga väike arv. Paigalind kes elab ja pesitseb tammikutes ning vanades parkides. Ja meil praktiliselt ukse ees. Ta oli kohal juba möödunud talv, ning suvel oli poegadega pesa metsapiiril, kuid siis pidasin teda suureks kirjurähniks. Aga süübides enam sulestiku nüanssidesse, koorus välja siis see teadmine haruldusest. Vahva!

Aga eile hommikul Pääskülas olid tihased nii häälekad! Kuigi oli külm hommik. Esimest korda. Päev pikeneb ja muutused toimuvad. Taliharigi juba möödas!

Floks/ Plox paniculata

Hortensia/ Hydrangea paniculata 'Vanille Fraise'

Kukerpuus on marju/ Berberis thunbergii 'Aurea' still has some berries.

Raske lumekoorma all/ Burden of snow

Mõne koorem on kergem/ Some burdens are lighter

Vaade läbi hortensiapitsi/ A view through hydrangea lace

Hydrangea paniculata 'Pink Lady'

Inglismaal on aga lumikellukesekevad. Foorumitesse postitatakse pilte ja Ebays sünnivad uued rekordid. Üleeile müüdi näiteks üks sibulake 1166 naela eest!

Meil tuleb seda aega veel oodata, kuid loodan, et toob ta palju rõõmu.

Aiavalvur/ Guard of the Garden