neljapäev, 28. veebruar 2019

Veebruari soojad

Ja juba läbi ta ongi! Ega pole imestada, veebruar on ka ju kõige lühem kuu! Kuigi üldilmelt talvine, kujunes veebruar aastaja kohta väga soojaks kuuks, sagedaste sulade ja vihmasadudega. Kahel korral oli üle seitsme kraadi sooja, 16. veebruaril ja 25. veebruaril. Mõlemad päevad olid päikesepaistelised, mis on omamoodi erakordne, sest talvel tähendab selge ilm külma kõrgrõhkonda krõbedate kraadidega. Taaskord võiks rääkida kliimamuutustest? Kes teab. Siiski on kuidagi teistmoodi.

Vaatamata malbetele kraadidele on saanud suusatada. See tähendab, et on olnud ka lund - ida ja kagu-eestis suisa üle poole meetri! Mujale on jagunud küll vähem, kuid ilma pole oldud kuskil. Neli maratoni on tehtud. Viimased kaks paraku lähevad aga külmetushaiguse nahka. No mis teha. Ju oli siis valmidus just nii paljuks.

Päikeselisel esmapäeval käisin maal kevade märke otsimas. Lumi on Järva- ja Viljandimaal põldudel suuresti sulanud. Vaid metsaveered on valged veel. Koduaias oli lund järel laiguti, neis paigus, kus tuisud rohkem kokku kandnud. Hostade peenar koos lumikellukestega oli pooleldi välja sulanud. Esimesed tegelased juba ka tärkamas.

Galanthus nivalis
Tärkavad lumikellukesed/ Emerging snowdrops
Galanthus 'John Gray'
Üks varasemaid sorte minu aias on 'John Gray'/ One of the earliest snowdrops in my garden, Galanthus 'John Gray' shoots from the frozen ground.
Helleborus cv.
Ka lumeroos punnitab õiepungi/ Hellebores are setting blooms too. 
Lootsin näha ka juba mõnd lumekuppu, kuid ei ühtegi, mitte kuskil. Ehk siis ootavad veel õiget aega. Ega sulanud lumi ja seismekraadine päevasoe veebruaris peagi tähendama kevadet! Lumeroosidel aga oli küll juba õiepungi märgata. Aga möödunud suvel istutatud alpikannid olid veel üldse lume all, said nad ka ühte varjulisemasse nurka.

Galanthus nivalis
Seinaäärses tulbipeenras on alati midagi rohelist, sõltumata aastaajast/ In my Tulips Bed next to a warm wall, something green is always present. 
Galanthus 'Bill Clark'
Üks uus kollane lumikelluke Inglismaalt - 'Bill Clark'/ One of my new snowdrops from England, planted last fall - Galanthus 'Bill Clark'
Iris reticulata 'Harmony'
Siin tärkavad võrkiirised/ Here are emerging dwarf irises
Coccinella septempunctata
Veel üks kevadekuulutaja/ One more herald of spring
Kiivitajat ei näinud, lõokest ei kuulnud. Tihaseid ja teisi talviseid linde sidistas kuusehekis ja õuest käis läbi üks raudkull. Meie aias ma varem sellist tegelast näinud ei ole. Kuigi jah, muidu on talvisel ajal raudkulle sagedasti näha linnusöögimajade lähistel. Aga saartel olla esimesed kiivitajad ja lõokesed kohal, nii pajatavad linnulistilised. 1. märtsil aga hakkab uus suvine aialinnupäeviku hooaeg. Vaadake aga linde ja lööge ka kaasa! https://www.eoy.ee/aed/

Cornus sanguinea 'Midwinter Fire'
Mõni paik on veel talvise olemisega. Ja ongi ju talv!/ Some places are still snowy and wintry. And it is still a winter!

Et märts on käes, siis pole enam aega viivitada, tuleb hakata külvama tomateid, potistama kannasid, tellima veel mõningaid juurikaid. Elu läheb toimekaks!

11 kommentaari:

  1. Kevad on kohe sealsamas nurga taga :D

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Nii oleks võinud arvata, kui need pildid tehtud said. See nädal on aga Tallinna sügava talve toonid nii et kevad tundub kohe lausa kauge muusika! :D

      Kustuta
  2. Jah, külvidega peab tõesti algust tegema. Ilus aeg. Märtsis on juba palju valgust ja aiva rohkem seda juurde tuleb. Märtsi algus paistab küll külmem olevat kui veebruar, aga loodetavasti on see möödaminev nähtus.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Praegune märts on täitsa talv võrreldes veebruariga. Pühapäeval sai tomat külvatud, natukene kevadele lähemale sai vähemalt sellega!

      Kustuta
  3. Congrats on your first snowdrops, Tistou!
    The days are getting longer and plants feel this.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Thank you Nadezda! Days are way longer now, but winter has returned. What a shame! :D

      Kustuta
  4. Inglismaal oli sygisel lepatriinude uputus, mis tahendab et nyyd nad arkavad yles ja massiliselt koperdavad igal pool, no surevad ka.. lihtsalt ei joua neid koiki ara paasta :) Teen oma parima, saan ehk "taeva" :) Haprakesed on nii armsad, igal kevadel see ime ja uuesti...

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Siin vist oli ka mingeid pilte lepatriinudest rannas... aga kas see oli möödunud suvi... ei mäleta! :D
      Lumikellukesed on imelised jah. Aga see hallitushaigus on ka ikka aias sees ja õunapuude all pole enam praktiliselt ühtegi puhmast. Kui peaks sordiomadele ka kallale minema, siis saab ahastus olema suur!

      Kustuta
    2. Ounapuud on liiga tihedad, kokku kasvanud - ehk selleparast? Jumal hoia :)

      Kustuta
  5. See on küll huvitav, et sul seal juba ninakesed väljas. Teil peaks lund ju ohtralt olema ja külmem ka või nii :)

    Mina olen oma kevadised tärkajad sügisel sinna istutanud, kuhu kevad jõuab viimasena :) Nüüd juba tean, kus päike esimesena sulatama hakkab.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Kusjuures Viljandimaal ei olnud see talv väga palju lund. Koos Pärnumaaga vist üks lumevaesem piirkond. Praegu ka Ilmateenistuse lumekaart näitab väga õhukest lumikatet (2 cm). Tõde selgub laupäeval, kui maale lähen! :)

      Räägitakse jah, et pandagu sibulilled esimesena sulavasse päikeselaiku. Aga ega teagi, kas see õige ka on, sest sellises varajasele kasvule õhutatud kohas võivad taimed jällegi külmadega pihta saada. Märtsiööd on hetkel ikka väga külmad.

      Kustuta