Hallis on kirkaid värve

Käisin möödunud nädalavahetusel saareriigis - Inglismaal. Seal oli ilus värviline sügis. Rahvuslikus arboreetumis leidus lehevärve põletavast punasest kirka kollaseni, ja kõigis vahetoonides. Justkui juba kauge meenutus meie sügisest. Kuid võta näpust, leidsin eile hallis ilmas sama ilusaid värve Kuressaare lossipargist. Kuigi jah - saareriik ju seegi!

Kuressaare lossipargis andsid punast kukerpuud, kollakas-rohelist ebajasmiinid, värsket rohelist sirelid, ookerjat pruuni pöögid ja kastanid. Need liigid tasub meeles hoida!

Kaunid sügisvärvid Kuressaares/ Beautiful Autumn colours in Kuresaare, Saaremaa island.

Kas pole mitte kena? Novembris! Isn't it just lovely sight?! In November!

Harilik pöök kaaslastega/ Beech tree with companions

Sügisesed pargimaastikud/ Autumnal park landscapes

Kuressaare piiskoplinnus oma värvilaikudega- punane läikiva tuhkpuu hekk ja oraanžikas kirburohi/ Kuressaare bishop's castle with red coloured shiny cotoneaster and orange knotweed.

Saarelt täna tagasi sõites oli veelgi hallim ja niiskus lausa tilkus uduvihmana õhust alla. Aga ka meie enda looduses jäi silma sügisvärve erinevatel põõsastel. Puud on enamuses siiski juba raagus. On olnud soodne aasta kirgaste toonide tekkeks!

Ja nii see kõik läbi saigi

Jälle oli see esimene raske lumi, mis lõpetas mu tunnetusliku aiahooaja justkui noaga lõigatult. Sest ta tuli taas liiga vara, rohtseile lehis taimedele ning lääpas, lörtsis ja lamandas kogu senise ilu. No vähemalt struktuuri, aga ilu selleski. Pagan-pagan, tahaks kohe kasutada krõbedamaid sõnu!

Seekordne maale minek oli pika ringiga ning võimaldas alles pühapäeval tutvuda lumetormi tagajärgedega. Laupäeval Tallinnast Pärnu poole startides tuli linnas vihma ja selle sekka esimesi valgeid märgi helbeid. Kanamast alates muutus maa ühtäkki valgeks ning Märjamaast alates oli kõik juba päris talvine. Sihtpaika - Audru taga Pärnu lahe ääres - saabudes oleks kui sügavasse talve jõudnud.

Pühapäeva hommikul koju sõites oli tee ääres paiku nii lumiseid kui lumetuid. Sihtpunktis pigem vaid kerge kirme veel maas, kuid longus taimed andsid tunnistust üleelatud tugevatest sadudest. Kõrrelistest ootan ju talvise aia kaunistajaid, aga kui esimene vesine lumi nad maha murrab, siis on see ootus kohe rikutud. Ja sel aastal olid ootused päris suured, sest siidpöörised kasvatasid kenasid päid ja teisedki olid siiani kõik kenad. No nüüd siis jälle nii, täpselt nagu möödunud sügiselgi. Grrhh!

Aga mul on esitleda veel siiski värskeid õisi aiast! Milda Hollandist kevadel vahendatud Nerine bowdenii 'Isabel', suureõieline näkilill ehk suureõieline neriine. Ahh, mis nimi??!

Suureõieline näkilill/ Nerine bowdenii 'Isabel' is a last plant to bloom in my garden. It grows in pot, but still outside.

Nerine bowdenii 'Isabel'

Neriined pärinevad lõuna-aafrikast nagu ka mitmed teised toredad taimed, näiteks lembeliiliad või tõrvikliiliad, aga ka tutt-liiliad. Üldse on igasugu huvitavaid ja nägusaid taimi lõuna-aafrikast, mida näiteks Inglise aedades saab kasvatada avamaal, kuid meil vaid potis ja keldris talvitades. Õitseaeg ongi neriinedel hiline - oktoobris, peale lehtede kuivamist. Minu kaks potti olid eilseni väljas, õhtul tõstsin kuuri alla, kuna külmapügalaid lubas krõbedaid. Pildid tegin veel väljas, esimese lume taustal.

Nerine bowdenii 'Isabel'

Nerine bowdenii 'Isabel'

Nädala sees olnud öökülmad olid lõpuks kannade ja daaliatega teinud oma töö, taimed olid mustad. Kuna kaheks ööks ja päevaks nüüd alanud nädala algul lubati päris madalaid temperatuure (kuni -8'C), otsustasin kõik üles võtta. See sisustaski pühapäevase, tunni võrra lühema, päeva. Ai ma ei salli lühikesi õhtuid ja seda kellakeeramise jampsi. Tõesõna, kui otsustatakse jääda püsivalt talveaega, siis mina hakkan ajapagulaseks ja kolin kasvõi lõunanaabrite juurde minema, kes meie riigist oluliselt mõistlikumaid otsuseid valmis on tegema.

Nii ehk naa, kannad on nüüd keldris ja daaliad tagurpidi kuivama pandud. Kõigil olid väga suured ja lihavad mugulad. Tundub, et vähemalt juurikate järgi oli neil väga hea suvi. Kõige selle kuuma ja kuiva peale! Aga nii on. Kas säilivad ka hästi, näitab juba kevad.

Aga lumi tuli maha ja korraks valgeks läks maa. Nii palju oli teda järgi eile pärastlõunal. Viljandi ümbruses ja pisut edasi Võhma poole on aga siiani hanged!

Natuke lund/ Little bit of first snow that was left by Sunday afternoon. However, it was snowing heavyly Friday night and on Saturday, so that wet snow broke most of my grasses and seedheads of perennial plants that were ment to be for the winter interest.

Veel üks ilus päikeseline nädalavahetus

Laupäevaks lubati vihma. Nõrgalt, kuid siiski üle Eesti. Tuli hoopis ilus päikeseline ilm, mis jätkus veel pühapäevalgi, kuigi siis kippus tuult tõstma ja olemist veidi kõhedamaks muutma. Ikkagi võrratud päevad, kuigi mitte enam nii soe, kui nädal tagasi. Õigupoolest küll vaid napp kümme kraadi, või päikese paistes pisut enam, kuid siiski meeldiv. Nii meeldiv, et kimalased olid ikka veel väljas toimetamas ja laupäeval lendas õunaaias ringi üks punane admirali liblikaski.

Puud on aga juba pooleldi raagus ning lõunasse suunduvad haneparved annavad häälekalt märku külmemate aegade saabumisest. Kerge öökülm oligi jälle laupäeval vastu pühapäeva, kuid daaliad ei vandunud ikka veel alla. Muru nende ees oli härmas ning sellest, et ka õhus miinuskraadid esinesid, andis märku auto jäätunud katus ja esiklaas. Aga daaliad polnud veel jääs! Õitsevad. Ikka veel!

Troopiline õieilu raagu jääva metsa taustal, peaaegu sürreaalne/ Tropical dahlia blooms and baring trees behind - almost surreal combination.

Daaliapeenar oktoobri lõpukolmandikus/ Dahlia Bed in late October, what a year!

Dahlia 'David Howard'

Dahlia 'Karma Chock'

Daalia 'Sunshine', päikeseline kui viimane nädalavahetus/ Dahlia 'Sunshine', sunny as last weekend

Daaliapeenar/ Dahlia Bed

Ja ilm soosib mu toimetusi aias. Sest mina ikka veel kaevan peenraid ja istutan ning pistan sibulaid mulda. Uued mõtted ja ideed aina sünnivad ja siis ma püüan neid meelerahuks pisut ka realiseerida. Uus hiidkõrreliste nurk on saanud oma peamised mängijad, viimased vitshirsid istutasin sel pühapäeval. Taimed on hetkel küll istutatud üksikult murusse ja praegu saaks nende vahelt ka muruniidukiga niita, kuid kuna need kõrrelised kasvavad kõik väga suureks, siis lõpuks peaks moodustama üks voogav mass. Eks siis ajapikku jõuab harida kõik üheks terviklikuks alaks.

Aiapeenardes hakkavad teised taimed kõrrelistele alla jääma, mistõttu ma segaistutust siia nurka enam ei planeeri, kuigi korra käisid peast läbi sügisastrid. Aga lõpuks jääks nad ikka alla. Aga astrid ja kõrrelised läheks omavahel iseenesest imehästi! Ja teistpidi, on mul ju unistus puhtalt kõrrelistest koosnevatest kooslustest. Mul on aega mõelda ja plaani pidada, sest astreid mul veel pole.

Värske istutus vitshirssidega/ Fresh planting of new grasses area with panicums in front

Kuigi ülal pildilt ei paista, siis jätkub vitshirsside taga veel terve rida suurekasvulisi kõrrelisi ümber lõkkekoha. Hetkel on nad muidugi veel noored ja väikesed taimed. Siin on nüüd mitmeid roog-sinihelmikaid, hiina siidpööriseid, hiid-siidpööris, kamm-soohein ja veel teisi kõrgekasvuliste vitshirsside sorte. Ruumi on ka veel üht-teist kompositsiooni lisada. Talv on nüüd aega mõtlemiseks.

Teine istutustöö käis hostapeenardes. Taanist ja Leedust saabus paar hiirepoega, mis vajasid hellusega oma kohale seadmist. Ka uus aia hostapeenar sai paar täiendust. Ja kuigi aeg on suhteliselt hiline ning taimed kaotavad pealseid, siis hostade pärast ma ei muretse, nad on tublid ja tugevad.

Pühapäeva töö oli juurikakoristus aiamaalt. Peedid ja porgandid. Vaatamata kuivale suvele oli saak hea!

Lõpetuseks aga tagasi oktoobri soojale nädalale. See pani isegi kannad uuesti õitsema!

Kannapeenar uuesti õies/ Past week in October was so warm that even cannas started to bloom again, mainly due to warmer ninghts, I think.

Canna Border with dahlias

Dahlia 'Walzing Mathilda'

Canna 'Assaut'

Suvi ei lase lahti

Tundub, et suvi ei taha lasta lahti meist, ja meie vist suvestki. Juba lõputuna näiv suvehooaeg tekitab aina uusi meenutusi ja tagasivaateid sellele, mis pikalt olnud ning eredalt meeltesse ja kehadesse sööbinud. Selle aasta päike ja soojus. Ja ikka ja jälle tulevad nad taas. Üllatades, rekordeid murdes, mõnulevaid muljeid luues. Mmm! Erakordne soe oktoobris, mil samahästi võiks ka lund sadada.

Laupäeval 18,5'C, pühapäeval grammike alla 20. Edasi küll pisut mahedamalt, kuid kokku juba pea nädalapäevad ilusat, päikeselist ilma, mis keskmisest oluliselt soojem. Nädalavahetuse aiatöödel võis heita pikad riided ült ja tunda kaugeneva suve hüvastijätu paitust.
  

Keskoktoobri suveilm/ Mid October Summer Weather

Aiatööd ise olid küll enamuses juba õige sügisesed. Lehtede riisumist polnud ma veel tõsiselt plaani võtnud, kuid pärn ja vaher hakkasid hoogsalt lehti langetama ja nende koristusega tuli lihtsalt algust teha - head lehekomposti kraami ei saa raisku minna.

Lehed riisutud, võis küll vägagi suvise tööga jätkata - muruniitmisega. Suurt platsi ei olnud juba kuu vist niidetud ning talve alla sellist heas kasvus heina ka ei tahtnud jätta. Niisiis, kõik murupinnad veelkord üle! Laupäeval oli hostaistutus ja pühapäeval sibulate muldapanek. Ja vahepeal pidi ka lihtsalt niisama mõnulema ja ilma oma imedega imetlema.

Dahlia 'Black Jack' keeldus kõrvetavas suvekuumuses õitsemast, pungad lihtsalt ei arenenud õiteks. Nüüd on õisi külluslikult/ Dahlia 'Black Jack' refused to bloom in summer heat back in August. Now fresh buds are bursted into a bloom!

Daaliad sügiskullas/ Daglia Bed in Autumn Gold

Särtsaakad 'Walzing Mathilda' õied muutuvad sügisel kuldset virsiku värvi/ Sizzling hot 'Walzing Mathilda' blooms turn soft golden peach in Autumn.

Soe oli tõepoolest suvise tundega. See tõi uuesti välja liblikad ja jätkus vilgas kimalaseelu. Kui viimased toimetasid aktiivselt daalia ja sügisastrite õitel, siis liblikad keskendusid pigem käärivatele õuntele. Nagu ka musträstad, kes on puud juba pea puhtaks söönud!

Kohatud liblikad laupäeval-pühapäeval: üks päevapaabusilm, kaks admirali, üks kärbtiib, kaks lapsuliblikat, üks väike kapsaliblikas.

Päevapaabusilm/ Warm weather this week brought out butterflies again, who chose to feast on rotting apples. Peacock.

Punane admiral/ Red Admiral butterfly

Uskusin, et kõik admiralid on lõunasse lennanud, rändliblikad nagu nad on. Ehk siis siiajääjatel õnnestub leida hea talvitumispaik ja üle talve kohapeal elada. Esimesed külmad arvatavasti ongi juba kapsaliblikad viinud, sest näha oli vaid ühte isendit. Daaliad on maja lähedal aga külmast veel seegi kord pääsenud, põllul paraku juba tugevamalt pihta saanud. Puutumatult seisab ja õitseb seal veel vaid 'David Howard'i nimeline.

'Fascination' juba väga kollasel taustal/ Dahlia 'Fascination' in deep autumn setting

Dahlia 'Walzing Mathilda'

Lilleline nurk/ Blossoming corner

Üks tore salvei/ One fine salvia

'David Howard' põllus/ Dahlia 'David Howaerd' on the field

Olen viimastel päevadel ringi sõitnud ja vaadanud, kui paljudes aedades hetkel õitseb sügisastreid. Nad polegi niiviisi silma jäänud varasemalt. Ju neil on hea aasta. Ja tore, et nad nii levinud on. Mul on mõned madalad sordid. Aga neid võiks olla oluliselt rohkem. 

Madal sügisaster 'Early Blue' õitseb juba augustist alates/ Aster dumosus 'Early Blue' blooms from August

Üks armas madal roosa aster Nõmme mändide alt, tervitusted ja tänud Tii'le!/ Another lovely low growing pink aster

Ja veel üks armas helelilla/ And another lovely soft blue aster

Riputasin neil soojadel päevil isegi veel kiige õunapuude vahele ja lugesin ajakirja. Ja hüppasin basseini. Täitsa suvi!

Pööre sügisesse

Kalendrisügise saabumine loodusesse suurt muudatust koheselt ei toonud. Kased olid kollakad juba kesksuvisest põuast saati, muu aga siiani võrdlemisi roheline ja vihmade saabudes mitmeti veelgi värskem. Ka esimene kerge öökülm nädalapäevad tagasi ei löönud metsi koheselt lõkendama. Nüüd on aga vahtrad kollased ja päris palju on nende lehtedes sel aastal ka punast. Dramaatiliste hoovihmataevaste taustal olid metsad viimastel päevadel juba väga kirkad.

Aiaski toimuvad omad värvimängud. Õite värve jääb vähemaks, lehestikud aga omandavad uusi sügistoone. Mõni taim üllatab päris omanäolise rüüga. Näiteks siniselehised hostad muutuvad enne kuhtumist kollaseks või suisa põlevalt oraanžiks. Hostade sügisesed muutused on üldse põnevad.

Korea vaher on rõõmsates toonides/ Acer pseudosieboldianum have marry autumn colour

Korea vaher/ Acer pseudosieboldianum

Korea vaher/ Acer pseudosieboldianum

Hostade puhul võib täheldada sel aastal ka teistkordset õitsemist, just nende sortide seas, kes kõige varasemalt oma õied avavad. Hostapeenras on sellisteks sortideks näiteks 'Little Aurora' ja 'Moon Split'. Arvatavasti on sügisene õitsemine tulevase aasta arvel ning soodsaks ja loomupäraseks sellist toimimist pidada ei saa. Uut kasvu on aga näiteks alustanud ruuge päevaliilia ning tradeskantsiad.

Hosta 'Little Aurora'/ Many early blooming hostas have started to bloom again. Is it on next years expense?

'Moon Split' viljad ja õied/ Hosta 'Moon Split' has seed capsules and new blooms at the same time

Sinihall hosta on minetanud kogu oma sina ning särab hoopis uutes värvides/ Hosta sieboldiana has lost its distinctive gray-blue colour and shines in completely new shades. 

Sama hostataime sõsar päikselisemas kasvukohas on veelgi kirkamates toonides/ Same hosta in more sunny aspect is even deeper gold.

Ruuge päevaliilia on hakanud uusi lehti kasvatama/ Orange day-lily has started new growth in this long season 

Daaliad veel püsisid pühapäevani. Põllupealsed olid küll osaliselt 5. oktoobri öökülmast pihta saanud, kuid näpistatud olid üldiselt vaid mõne sordi lehed, õied mitte. Toa juures olevatel polnud häda midagi. Kas tänane öö lõpetas selle hooaja, pole veel teada, kuid põhja-eestis oli öökülm korralik. Peaaegu õide jõudis puhkeda ilmselt minu hiliseim sort - 'Emory Paul'. Pean talle järgmiseks suveks mõne seinaäärse koha vaatama, kui juurikas üle talve elab. Ta on vahvates toonides ja väga suur!

Külmast näpistatud, kuid siiski õitseb - 'Emory Paul'/ Bitten by first frosts, Dahlia 'Emory Paul' stands proudly with its first bloom.

'Walzing Mathilda' toonid on muutunud võrreldes suvega pehmemaks ja soojemaks/ Colours of Dahlia 'Walzing Mathilda' have become softer and warmer by colder days. Still providing food for late bumble-bees.

Ja kui enamus on lõpetamas, siis mõni alles alustab...

Madala astri sort/ And if most are finishing, some are still starting... Aster dumosus cv.

Ja mõned lihtsalt kestavad hästi/ And some are just lasting well!

Nädalavahetuse ilm paljut ei võimaldanud, sest taaskord sadas külluslikult. Siiski niitsin laupäeva õhtupoolikul muru ning loomas on uus kõrreliste nurk, hiiglastega! Ühel kõrgujal leidsin ämblikuelu... siis juba sadas.

Pühapäevases sajus/ In a rain on Sunday

Aga nädala lõpus tuleb vist väike vana-vananaiste suvi veel. Oh seda kummalist aastat!

Öökülm ..., aga me ei anna veel alla!

Reede ööseks vastu laupäeva ennustati esimese laiaulatuslikuma öökülma tekkimist. Jõudsin maale veidi peale üheksat õhtul, vihmasajus. Sellise ilmaga küll külma tulla ei tohiks. Aga tunni aja pärast hakkas klaarima ja pilvede vahelt ilmusid esmalt tähed ja siis ka täiskuuratas. Ka õhk sai kohe kargemaks. Kuna aeg on juba seal maal, et eks see esimene külm tuleb õige pea nagunii, otsustasin daaliaid-kannasid mitte katma hakata ja vaadata hommikul, mis ööga saanud on.

Hommik oli päikeseline, sellisega on hea tõusta. Ent värskenduseks end esimese asjana basseini kasta polnud mul enam söakust. Panin selle asemel riide ja läksin öö jälgi uurima. Basseini ümber leidsin murul kerget hallakirmet. Maja taga aias samuti. Põllul aga daaliad särasid juba päikeses ja kahjustuse jälgi ma neil ei märganud. Hiljem selgus, et mõned kõrvitsalehed naabruses siiski langesid külma ohvriks, kuid suurem kahju jäi seekord veel olemata. Milline heameel!

Daaliad pärast külma ööd/ Dahlias after first cold night with some frosty places nearby

Päikeseline päev siiski enam harjumuspärast sooja ei toonud. Nihe sügisesse on ilmselt pöördumatult toimunud. Sellegi poolest olid lihtõielised daaliaõied kimalasi täis - kahe triibuga kollaseid, ilmselt maakimalasi. Ei oska öelda, kas tegemist on järgmise suve kimalaseemadega (pigem siiski mitte, arvatavasti on nad juba end talvituma sättinud) või veel hiliste töölistega, kes nüüdseks pensionipõlvele saanud ja võivad kogu aja ja naudingud enestele pühenduda. Nii ehk naa, ilma daaliateta poleks neil enam muud midagi võtta. Kodumaised õied on ammu seemnekandjateks saanud ja aialilledki õitsemise enamuses lõpetanud. Korraga tundsin end osalisena nende elus ja see tekitas ühtekuuluvustunnet. Teed midagi natuke ja see saab osaks hoopis millestki suuremast.

Teised, keda aed juba mitmendat nädalat paksult täis, on musträstad. Muidu nad siblisid mööda seinaääri ja põõsaaluseid, kuid nüüd on tõeline õuna-õgardlus lahti läinud. Õuna süüakse puu otsas ja õuna süüakse puu all. Kõikjal. Saavad nemad ja saan mina, mahla mitmeks ajaks. Hea õunamahala aasta on! Väga magus mahl tuleb mistahes sordist.

Dahlia 'Blue by You' has survived first light frost to bumble bees delihgt, and mine too! There were manu late bumble bees on single dahlias this past weekend, even though temperatures were low, around 10 'C.

Aias olen tegelenud oma lemmikteemade ja -taimedega. Pistsin seekord mulda mõned uued lumikellukesed Inglismaalt, 'Bill Bishopi'i ema rõõmuks ka! Tule aga kevadel vaatama! :) Ja siis on meil kolm uut hiirekest hostapeenardes. Mõned teisedki hostad leidsid veel endale kodu - vanal kompostihunniku asemel õunaaias. Muld on seal hea. Seniajani antud kohta asustanud rabarberid istutasin ümber päikelisemasse kasvupaika põllus. Asemele giganthostasid ja minihostasid, mis siiani proovimata. Alguses saavad nad olema koos, hiljem kui gigandid kasvavad, liiguvad minid kuhugi uude paika.

Sügis on kõrreliste aeg ja loomulikult hakkavad nad nüüd enam silma aedades ja aiandites. Öeldakse küll, et kõrrelisi istuta kevadel, kuid mina olen enamuse ostnud sügisestelt soodusmüükidelt ning midagi halba pole nendega juhtunud. Ühest vastu talve istutatud siidpöörisest olen ajaloos ilma jäänud, kuid see saigi ka ebasoodsale kohale. Niisiis on nüüd ka päris mitu potti uusi roog-sinihelmikaid, siidpööriseid ja vitshirsse, mis vajavad oma kohale istutamist. Kuidas ja kuhu, tuleb mul nädalaga välja mõelda!

Daaliad põllus/ Dahlias on weggy plot

Olen näinud paari kureparve, kuid ühtegi hanede kolmnurka taevas veel mitte. Kurje tormiseid ilmu on olnud nüüd juba omajagu, suuremad hallaööd ehk jäävad veel aga hanede tuua. Vihma on sadanud  samuti omajagu ja vesiroos on tiigis juba jalgupidi vees! Nii saab talveks ehk veel ülenigi vette. Sügis on alles alanud ja aiatoimetusi jagub!