Öökülm ..., aga me ei anna veel alla!

Reede ööseks vastu laupäeva ennustati esimese laiaulatuslikuma öökülma tekkimist. Jõudsin maale veidi peale üheksat õhtul, vihmasajus. Sellise ilmaga küll külma tulla ei tohiks. Aga tunni aja pärast hakkas klaarima ja pilvede vahelt ilmusid esmalt tähed ja siis ka täiskuuratas. Ka õhk sai kohe kargemaks. Kuna aeg on juba seal maal, et eks see esimene külm tuleb õige pea nagunii, otsustasin daaliaid-kannasid mitte katma hakata ja vaadata hommikul, mis ööga saanud on.

Hommik oli päikeseline, sellisega on hea tõusta. Ent värskenduseks end esimese asjana basseini kasta polnud mul enam söakust. Panin selle asemel riide ja läksin öö jälgi uurima. Basseini ümber leidsin murul kerget hallakirmet. Maja taga aias samuti. Põllul aga daaliad särasid juba päikeses ja kahjustuse jälgi ma neil ei märganud. Hiljem selgus, et mõned kõrvitsalehed naabruses siiski langesid külma ohvriks, kuid suurem kahju jäi seekord veel olemata. Milline heameel!

Daaliad pärast külma ööd/ Dahlias after first cold night with some frosty places nearby

Päikeseline päev siiski enam harjumuspärast sooja ei toonud. Nihe sügisesse on ilmselt pöördumatult toimunud. Sellegi poolest olid lihtõielised daaliaõied kimalasi täis - kahe triibuga kollaseid, ilmselt maakimalasi. Ei oska öelda, kas tegemist on järgmise suve kimalaseemadega (pigem siiski mitte, arvatavasti on nad juba end talvituma sättinud) või veel hiliste töölistega, kes nüüdseks pensionipõlvele saanud ja võivad kogu aja ja naudingud enestele pühenduda. Nii ehk naa, ilma daaliateta poleks neil enam muud midagi võtta. Kodumaised õied on ammu seemnekandjateks saanud ja aialilledki õitsemise enamuses lõpetanud. Korraga tundsin end osalisena nende elus ja see tekitas ühtekuuluvustunnet. Teed midagi natuke ja see saab osaks hoopis millestki suuremast.

Teised, keda aed juba mitmendat nädalat paksult täis, on musträstad. Muidu nad siblisid mööda seinaääri ja põõsaaluseid, kuid nüüd on tõeline õuna-õgardlus lahti läinud. Õuna süüakse puu otsas ja õuna süüakse puu all. Kõikjal. Saavad nemad ja saan mina, mahla mitmeks ajaks. Hea õunamahala aasta on! Väga magus mahl tuleb mistahes sordist.

Dahlia 'Blue by You' has survived first light frost to bumble bees delihgt, and mine too! There were manu late bumble bees on single dahlias this past weekend, even though temperatures were low, around 10 'C.

Aias olen tegelenud oma lemmikteemade ja -taimedega. Pistsin seekord mulda mõned uued lumikellukesed Inglismaalt, 'Bill Bishopi'i ema rõõmuks ka! Tule aga kevadel vaatama! :) Ja siis on meil kolm uut hiirekest hostapeenardes. Mõned teisedki hostad leidsid veel endale kodu - vanal kompostihunniku asemel õunaaias. Muld on seal hea. Seniajani antud kohta asustanud rabarberid istutasin ümber päikelisemasse kasvupaika põllus. Asemele giganthostasid ja minihostasid, mis siiani proovimata. Alguses saavad nad olema koos, hiljem kui gigandid kasvavad, liiguvad minid kuhugi uude paika.

Sügis on kõrreliste aeg ja loomulikult hakkavad nad nüüd enam silma aedades ja aiandites. Öeldakse küll, et kõrrelisi istuta kevadel, kuid mina olen enamuse ostnud sügisestelt soodusmüükidelt ning midagi halba pole nendega juhtunud. Ühest vastu talve istutatud siidpöörisest olen ajaloos ilma jäänud, kuid see saigi ka ebasoodsale kohale. Niisiis on nüüd ka päris mitu potti uusi roog-sinihelmikaid, siidpööriseid ja vitshirsse, mis vajavad oma kohale istutamist. Kuidas ja kuhu, tuleb mul nädalaga välja mõelda!

Daaliad põllus/ Dahlias on weggy plot

Olen näinud paari kureparve, kuid ühtegi hanede kolmnurka taevas veel mitte. Kurje tormiseid ilmu on olnud nüüd juba omajagu, suuremad hallaööd ehk jäävad veel aga hanede tuua. Vihma on sadanud  samuti omajagu ja vesiroos on tiigis juba jalgupidi vees! Nii saab talveks ehk veel ülenigi vette. Sügis on alles alanud ja aiatoimetusi jagub!