Õhtu Kölni Botaanikaaias

Kaks nädalat tagasi Saksamaale Kölni sõites oleksin justkui läbi teinud reisi ajas. Alustasin lumisest ja justkui detsembrikuisest Tallinnast, tegin peatuse Münchenis, kus valitses sajune, raagus ja hall novembri-hilissügis ning lõpuks jõudsin lehe-kullasesse oktoobrisse välja Kölnis. Tegelikkuses oli kuupäevaks siis 6. november.

Kölni viis mind lühike tööalane visiit ja see ei jätnud palju võimalusi linnaga tutvumiseks, mistõttu ei olnud ma ka mingeid ettevalmistavaid plaane teinud. Aga pühapäeva pärastlõuna oli minu päralt. Võtsin ette hotellist saadud linnakaardi ja vedasin näpuga piki seal leiduvaid rohelisi laike. Rõõmustavaks üllatuseks leidsin ühe kesklinnalähedase laigu olevat botaanikaaia, kõrvu loomaaiaga. Mida paremat võikski tahta?

Kuldne sügis tervitab Kölnis/ Golden Autumn Greeting in Cologne

Botaanikaaeda minek ei paistnud keeruline olema, oli vaja vaid 3,6 km mööda Rheini kallast allavoolu jalutada ja ees ta pidigi olema. Ühistransport oleks eeldanud õigete peatuste leidmist ja ümberistumist, mistõttu pelgasin, et kaotan sellega seigeldes rohkem aega, kui otse jalgsi minnes. Ja ma arvan, et see oli hea plaan, sest ilm oli malbe ja jalutuskäik võimsa jõe kaldal meeleline.

Rheini kallas/ On the banks of river Rhein

Pühapäevased lõbustused/ Sunday amusements

Jalutuskäik siiski võttis oma aja ja paraku polnud ma arvestanud, et õhtud on varased ka Lääne-Euroopas sel aastaajal. Nii jõudsin botaanikaaeda poole nelja paiku, aga siis hakkas juba paraku ka hämarduma. Mul ei jäänud muud üle, kui aed kiirel sammul läbi tormata ja muljed endasse ammutada. Mõne pildi proovisin ka teha, aga valgust vähenes iga hetkega ja värvid muutusid aina tuhmimaks. Värve, värve aga oli võimsalt!

Vaade peaväravast/ View from the main gate

Üks pargivälu/ Park Glade

Modernsed vormid/ Modern Forms

Kölni Botaanikaaed meenutas mulle Tartu Botaanikaaeda. Oluliselt küll suurem, kuid siiski kompaktne ja igasugu taimeaardeid tihedalt täis. Seal oli kõigile midagi - päikeselised ja varjulised alpiaiad, lavendliaed, lõhna-ja meeleaed, vahemereaed, kõrrelisteaed ja sõnajalaaed, kanarbikud, hostad ja kaunid püsikud. Aias on mitmeid väga vanu ja võimsaid puid, mille istutusaeg on aia algusest 1863. Pilte on mul vaid kõige avaramatest paikadest.

Sügisvärvid/ Autumn colours

Sürreaalsed marjad/ Sürreal berries

Palmiallee/ Palm Alley

Kölni Botaanikaaed/ Cologne Botanical Garden

Kölni Botaanikaaed/ Cologne Botanical Garden

Sügise värvid/ Colours of Autumn

Mischanthus sinensis 'Kleine Silberspinne'

Kõrrelised/ Grasses

Kõrrelised/ Grasses

Kõrrelised/ Grasses

Tsitruselised/ Hardy Cirus Trees

Kõrrelised/ Grasses

Leekiv sügis/ Flaming Autumn

Putukahotell/ Bee Hotel

Kölni Botaanikaaed/ Bond Garden

Kölni Botaanikaaed/ Cologne Botanical Garden

Juba päris hämaras/ Dusk setting in

Veel üks sarnasus Tartuga - aed on avatud tasuta ja kuni pimedani. Aias oli palju jalutajaid ja tervisesortlasi, mis räägib selle populaarsusest. Külastajaid on aastas miljon! Minul jäid külastamata kõik kasvuhooned, seega oleks tore sinna kunagi tagasi sattuda. Siis kui lehtede langemiseni on veel aega ja kõik õilmitseb suves. 

Novembritalv

Oktoobri lõpul sadanud esimene lumi sulas kiiresti, nii nagu see sageli on. Teine lumi aga ei lasknud end kaua oodata ning sadas maha novembri esimestel päevadel. Algsed prognoosid ei lubanud sellelegi pikemat iga kui ehk nädalapäevad, kuid lumi on maas siiani ja järjepidevalt on aina tulnud lisa. Ükshetk ka prognoosiportaalid ei lubanud enam ühtegi sulapäeva novembriks, pigem krõbeda külmaga öid. Kas talv tuligi päriseks?

Eile, kui naasin lühikeselt reisilt kuldse sügisega Euroopa südamesse, ning nähes üüratuid lumemägesid lennujaamas ning Tallinna parklates, jäi meeltesse küll tundmus kui talve südamesse saabumisest. Lund on tõesti palju sadanud, vähemalt siin põhjarannikul. Oma 20-25 cm oli Pirita rannas ja Kadrioru pargis. Tegin neisse paigusse täna väikse õhtuse jalutuskäigu.

Õhtu Pirita promenaadil/ Evening on Pirita Promenade

Pirita rand/ Pirita Beach

Pärast päikese loojumist põikasin korra ka Jaapani aeda Kadriorus. Ilus ja rahulik oli seal, nagu ikka. Liikumas ei hingelistki, vaid mõni musträstas kiirelt kädinal üle lendamas, otsimas ööbimispaika. Kividel ja põõsastel paksud lumemütsid peas. Selline talveõhtu hämarikuaeg on lummav. Muidu ma vaimustuses sest varasest talvest just pole, kuid täna õhtul näis ta meeldiv ja omal kohal. Peale jalutuskäiku piparmündi tee ja prantsuse õunapirukas kohvikus ...

Õhtu jaapani aias/ Snowy evening in Japanese garden

Rododendronid lumes/ Rhododendrons in snow

Tiikki on saanud endale valge katte/ Pond in the middle of garden is covered with ice

November on sügiskuu, suurem osa detsembristki on seda veel. Kas talv jääb pidama, pole teada, kuid nädala jagu veel kindlasti - seda julgevad öelda sünoptikud. Täna polegi ma sellele väga vastu.

Lumine/ Snowy

Veel üks kuldne viiv

Täna on oktoobri viimane päev. Jälle üks kuu on ses tormavas aastas lõpule jõudmas. Oktoobriga oli kiirelt ära justkui terve sügis - algus oli pigem veel hilissuvine, lõpp juba talviseks kiskuv. Vaid kuu keskpaiku oli pisukeseks perioodiks kollaseid lehti ja kullaseid päevi. Läheks vaid me talved sama kiirelt...

Nädalavahetusel aga piilus veel veidike päikest ja tegi need vähesed viivud meeldivaks. Seda rõõmu varjutasid küll aegajalt üle libisevad vihmakardinad. Mõnus oli väljas sellegipoolest. Olen seda meelt olnud, et aias peab alati olema huvitav ja midagi vaadata, isegi niisugusel ajal kui hilissügis, siis, kui külmad on võtnud kõik õied ning pruuniks muutnud suurema osa rohelist. Jah, paljud ütleks, et selle rolli täidavad okaspuud ja igihaljad taimad, kuid minu jaoks on see midagi muud. Pigem on need kõrrelised ja struktuuri hoidvad püsikud. Ühelt poolt on nad küll kui mälestus möödunud lopsakusest, kuid samas siiski täiesti uuel kujul, uues ülesandes.

Kõrreliste peenra pead ja sabad/ Heads and spires of Grass Border in late October

Kõrte kuld sügispäikeses/ Gold of grasses in autumn sun

Selleks, et kõrreliste kuld sügiseses aias hästi mõjule pääseks, peaks taimestus jääma vaataja ja päikese vahele. Vaid nii löövad kuivavad lehed, kolletuvad varred ning kuldsed pähikud tõeliselt särama. Ja mõju süvendab muidugi taimede ohtrus, kuid ka vaid väikesest peenraservast võib elamuse saada, kui õige nurga all vaatlejaks olla. Erinevad kastikud on siin asendamatud, eriti lühikarvaline kastik. Luht-kastevarred peavad ka oma kõrsi kenasti püsti.

Teravaõieline kastik/ Calamagrostis x acutiflora 'Overdam'

Lühikarvaline kastik/ Calamagrostis brachytricha

Siidpöörised on kõik veel rohelised, külm neile liiga teinud pole. Siiani olid mul vaid lehtdekoratiivsed sordid, kuid möödunud sügisest ka väikesekasvuline 'Kleine Silberspinne', kes sel aastal kenasti ka oma pähikutega valmis sai. Aga et need siidiselt tuules lendlema hakkaks, peab veel veidi ootama.Vitshirsi ja sinihelmika sügisvärvide imetlemiseks tuleb samuti pisut kannatust varuda. Seega kõrreliste sügis veel jätkub, lubagu ilmaprognoos pealegi talve saabumist!

Hiidiisop / Agastache ''Blue Fortune'

Kõrrelised püsikupeenra serval/ Grass Border on the edge of Perennials Bed

Kõrreliste peenar/Grass Border

Poetasin mulda veel viimased lillesibulad. Oli Amsterdamist kaasa toodud tulbisibula pakike ja mõned enda poolt suvel üles võetud sordid. Muld oli niiske ja kobev. Usun, et nad saavad nüüd hea kasvujõu. Meenub, et eelmine oktoober panin sibulaid kui tuha sisse, nii kuiv oli maa siis! Paar võrkiirise sorti Inglismaalt leidsid ka oma koha kõige muu vahel.

Püsikute pealseid ma ei lõika. Kõik mis seisab püsti, väärib ka ületalve hoidmist. Ja tõttöelda mul midagi sellist polegi, mis ümber väga kukuks. Isegi hostalehed jätan paika, ka neil on oma osa talvekattes. Ja kuna nii mõnigi lepatriinu ja mõni teinegi putukas ja mutukas on leidnud oma talvekorteri just kuivanud taimelehtedes, ei ole mul südant seda rahuolekut rikkuma hakata.

Sügisene tulbipeenar/ Late autumn in Tulips Bed

Jaapani enelas/ Spiraea japonica 'Golden Princess'

Aster 'Little Carlow'

Aias on veel vaid lehti riisuda. Kui ilm lubab, siis mõni nädalavahetus teen seda. Mõned talvekülvid on ka vaja panna lavasse kevadet ootama. Muidu on aeg puhkuseks. Head hingedekuud!

Lumi!

Tuli öösel kõigile ja kõikjale.
Talvekuulutajad siidisabad on Pääskülas juba mõned nädalad.

Punab puudes pihlamarju/ First snow on rowans

Õhkõrnad hoiatused esimestest võimalikest valgetest helvetest käisid ilmaennustustest küll läbi, kuid ometi oli tänahommikune vaatepilt üllatustvalmistav. Rahulikult langev lumi, valged puud ja katsued, maagi valge. Vaid asfaldised pinnad mustasid jätkuvalt kõige selle värske valge keskel.

Rändlindudega on sel sügisel kummaliselt. Viimase nädala jooksul on tulnud teateid veel siin ja seal kohatud pääsukestest. Ise olen tähele pannud, et õiget hanede rännet nagu polegi olnud. Samas on siin Pääskülas siidisabad juba kohal ning noolivad aplalt punavaid marju pihlapuus. Neile pakuvad konkurentsi rästad, hallid ja mustad.

Siidisaba/ Waxwing

Pihlapuu/ Rowan tree

Esimene lumi/ First Snow

Miskit üles, midagi ka maha

Lõpuks saabusid siis ka öökülmad. Viisid suvelilled ja lõpetasid ühe etapi aia-aastas. Juhtus see kõik millalgi möödunud nädala keskpaiku. Nädalavahetuseks maale saabudes olid daaliad-kannad juba mustad ja peenrad kaotanud oma kirevad värvid. Mõneti on sellest ju kahju, aga teisalt ka mitte. Ega vaestel lilledel lühikeseks ja päikesevaeseks jäänud päevades ning jahedates öödes enam mingit head olemist ei olnud. Nüüd oli aeg troopilised suvelillejuurikad üles võtta ja hoiule panna, et tulev suvi jälle võiks olla sama kirev ja õisi täis.

Suvedaaliate lõpp/ End of Summer Dahlias

Paar hinnalist kannataime pistsin potti juba paar nädalat tagasi ja püüan neid üle talve hoida rohtsetena. Ülejäänud potistasin nüüd, ilma suuremate pealseteta. Viimased talvituvad keldris, rohtsed taimed toas. Taimed ja juurikad pole peale nigelat suve kuigi tugevad ning ehk õnnestub neid nii üle pika talve paremini hoida. Daaliatega pole muret, neil on tugevad muguljuured ja säilitamine hõlpsam.

Tasakaalustava tegevusena panin kevadlillesibulaid maha. Mulda said kõik hüatsindid. Olen nad ikka igasuviselt üles võtnud ja ei erinenud ses osas ka käesolev aasta. Ühtegi uut sorti ma juurde ei soetanud - on ju teisi juba omajagu. Huvitav on arvet pidada, kuidas sibulad aastatega on paljunenud. Olen selleks mulda minevate sibulate arvu sügiseti üles märkinud. Mõni sort paljuneb agaralt, mõni väga napilt. Oraanž 'Gipsy Queen' on mõne aastaga 3-st sibulast saanud 24. Ka sinised 'Atlantis' ja  'Delft Blue' on head paljunejad, kuid roosad hoopis tagasihoidlikumad. Punased mõnevõrra küll paljunevad, kuid suured sibulad ei taha hästi püsida.

Hüatsindi istutustööd/ Time to replant hyacinths

Aga et üldse sibulaid maha saaks panna, tuli kõigepealt peenrad kollase lehevaiba alt üles leida. Pärn oli kõigist lehtedest lahti lasknud, ka vahtrad olid juba pea raagus. Aga tammemets puistab lehti veel pikalt. Suuremat leheriisumist ma seekord ette võtta ei jõudnudki, tegin vaid hädapärase.

Ilm püsis terve nädalavahetuse pilvisena ning päike piilus vaid mõneks viivuks. Alles pühapäeva õhtul rebenes pilvkate lõuna-läänetaevas ning lubas puna pilvealustesse.

Peenarde otsimine/ Finding Borders

Nädala viimane õhtu/ Last evening of past week

Enne öökülmi

Kuni tänaseni polnud meil öökülmi olnud. Kas külm sel öösel näpistama pääses, ei tea, kuid üpris kindlasti saab ta mõjule tulevastel öödel. Seda räägivad nii ennustused kui ka kõik ilmamärgid - tuul pühkis eile õhtul taeva puhtaks ja valitsejaks sai põhjast koos külmaga saabunud kõrgrõhkkond. Külma õhku pumbatakse põhjast aina juurde ning vaiksed selged ööd lasevad temperatuuril miinustesse langeda.

Aed on sügavas sügises. Õu ja kodutee olid saabudes lehtedest kaetud. Enamik püsilillede õisi on kustunud, ka suvikud on jaheduses väsinud. Vaid daaliad on südilt vastu pidanud ja uusi õisi teinud. Sügisastrid pakuvad värvilaike, kuid ka nemad on peale tormide vintsutusi veidi räsitud moega. Tõin linnast kaasa ühe väiksekese, nimetu taevasiniste õitega madala astri. Eks ta on kasvupärssijatega miniatuurne hoitud ja tulevikus kasvab kõrgemaks, kuid sest pole lugu, armsad õied jäävad ikka endiseks.

Hiline emotsiooniost/ Late fall purchase

Suvelillepeenar veel värvides/ Still some colour in my Hot Summer Bed

Daalia 'Fascination' on muutumatu, kui kõik ümberringi kuhtub/ Dahlia 'Fascination' staying strong while everything else is in decay

Ma teen ja postitan siin aina ühtesid ja samasid vaateid ning taimi. Vaid üks, mis muutub, on aeg, ja taimed koos temaga. Ja see on huvitav jälgida. Seepärast need kordused - mu enda jälgimised ja talletused. Järgmistel sügistel hea meenutada, kuidas ta seekord tuli.

Hostad on mul fookuses pikemat aega. Kaks nädalat tagasi olid veel kõik suvevärvides, kuid nüüd oli kiire muutus toimunud. Paljud olid kollase sügisvärvi saanud, mõned suisa vormituks muutunud. Aga oli veel ka täiesti muutumatuid ning paar suvel Hollandist saabunut õitsebki veel. Uue hostapeenra elanikele tegin lehekompostist katte, ehk aitab see talvele kindlamalt vastu minna.

Hostanurka on sügis saabunud/ Fall has arrived to Hosta Corner

Metsaaed pakub jätkuvalt põnevaid elamusi. Eriti toredaks on saanud kopsurohud, kelle täpilised-laiuglised lehed säravad kirkalt ümbritsevates koltunud toonides. Suured tänud Tiile ja Krissule, kes suvel oma taimi olid nõus jagama ja jupikesi kaasa andma. Kõik on väga ilusasti kasvama läinud!

Kingituseks saadud Aalujate kokkutuleku perenaiselt/ Lungwort, given as a present

Metsaaed/ Woodland Garden

Metsaaed/ Woodland Garden

Plaanisin selleks korraks küll ka mõned iluaiatööd, kuid selleni ma ei jõudnud. Võtsin aiamaalt üles veel viimased juurikad ning koristasin hoovist lehti. Ka õunu sai talveks varutud, sest külmad ähvardavad võtta selle, mis veel puus. Aga tulbi- ja hüatsindisibulad vajavad mahapanekut ning viivitada sellega enam ei maksaks. Eks järgmine nädalavahetus. Päevad on lühikeseks jäänud ning paljut nendega enam ei jõua.

Sügis on saabunud/ Autumn has arrived

Liblikapeenar/ Bee & Butterfly Bed

Aiapeenrad/ Garden Beds

Echinacea 'Green Jewel'