Täna on oktoobri viimane päev. Jälle üks kuu on ses tormavas aastas lõpule jõudmas. Oktoobriga oli kiirelt ära justkui terve sügis - algus oli pigem veel hilissuvine, lõpp juba talviseks kiskuv. Vaid kuu keskpaiku oli pisukeseks perioodiks kollaseid lehti ja kullaseid päevi. Läheks vaid me talved sama kiirelt...
Nädalavahetusel aga piilus veel veidike päikest ja tegi need vähesed viivud meeldivaks. Seda rõõmu varjutasid küll aegajalt üle libisevad vihmakardinad. Mõnus oli väljas sellegipoolest. Olen seda meelt olnud, et aias peab alati olema huvitav ja midagi vaadata, isegi niisugusel ajal kui hilissügis, siis, kui külmad on võtnud kõik õied ning pruuniks muutnud suurema osa rohelist. Jah, paljud ütleks, et selle rolli täidavad okaspuud ja igihaljad taimad, kuid minu jaoks on see midagi muud. Pigem on need kõrrelised ja struktuuri hoidvad püsikud. Ühelt poolt on nad küll kui mälestus möödunud lopsakusest, kuid samas siiski täiesti uuel kujul, uues ülesandes.
 |
| Kõrreliste peenra pead ja sabad/ Heads and spires of Grass Border in late October |
 |
| Kõrte kuld sügispäikeses/ Gold of grasses in autumn sun |
Selleks, et kõrreliste kuld sügiseses aias hästi mõjule pääseks, peaks taimestus jääma vaataja ja päikese vahele. Vaid nii löövad kuivavad lehed, kolletuvad varred ning kuldsed pähikud tõeliselt särama. Ja mõju süvendab muidugi taimede ohtrus, kuid ka vaid väikesest peenraservast võib elamuse saada, kui õige nurga all vaatlejaks olla. Erinevad kastikud on siin asendamatud, eriti lühikarvaline kastik. Luht-kastevarred peavad ka oma kõrsi kenasti püsti.
 |
| Teravaõieline kastik/ Calamagrostis x acutiflora 'Overdam' |
 |
| Lühikarvaline kastik/ Calamagrostis brachytricha |
Siidpöörised on kõik veel rohelised, külm neile liiga teinud pole. Siiani olid mul vaid lehtdekoratiivsed sordid, kuid möödunud sügisest ka väikesekasvuline 'Kleine Silberspinne', kes sel aastal kenasti ka oma pähikutega valmis sai. Aga et need siidiselt tuules lendlema hakkaks, peab veel veidi ootama.Vitshirsi ja sinihelmika sügisvärvide imetlemiseks tuleb samuti pisut kannatust varuda. Seega kõrreliste sügis veel jätkub, lubagu ilmaprognoos pealegi talve saabumist!
 |
| Hiidiisop / Agastache ''Blue Fortune' |
 |
| Kõrrelised püsikupeenra serval/ Grass Border on the edge of Perennials Bed |
 |
| Kõrreliste peenar/Grass Border |
Poetasin mulda veel viimased lillesibulad. Oli Amsterdamist kaasa toodud tulbisibula pakike ja mõned enda poolt suvel üles võetud sordid. Muld oli niiske ja kobev. Usun, et nad saavad nüüd hea kasvujõu. Meenub, et eelmine oktoober panin sibulaid kui tuha sisse, nii kuiv oli maa siis! Paar võrkiirise sorti Inglismaalt leidsid ka oma koha kõige muu vahel.
Püsikute pealseid ma ei lõika. Kõik mis seisab püsti, väärib ka ületalve hoidmist. Ja tõttöelda mul midagi sellist polegi, mis ümber väga kukuks. Isegi hostalehed jätan paika, ka neil on oma osa talvekattes. Ja kuna nii mõnigi lepatriinu ja mõni teinegi putukas ja mutukas on leidnud oma talvekorteri just kuivanud taimelehtedes, ei ole mul südant seda rahuolekut rikkuma hakata.
 |
| Sügisene tulbipeenar/ Late autumn in Tulips Bed |
 |
| Jaapani enelas/ Spiraea japonica 'Golden Princess' |
 |
| Aster 'Little Carlow' |
Aias on veel vaid lehti riisuda. Kui ilm lubab, siis mõni nädalavahetus teen seda. Mõned talvekülvid on ka vaja panna lavasse kevadet ootama. Muidu on aeg puhkuseks. Head hingedekuud!
Loomulikult annavad puittaimed suured uhked üldvaated, aga ka kõrrelistel ja kõiksugu huvitavatel püsikupealsetel on meeleolu loomisel oma suur ja tähtis roll. Nendeta ju aeda poleks, oleks vaid park :)
VastaKustutaKui aed oli veel väike, ei lõiganud ka meie püsikupealseid sügisel maha, suures päriselt nii ei saa, kevad läheks väga kiireks, aga ka meie jätame suure osa pealseid taimedele peale.
Suure aia kogemus oleks põnev ja võib-olla ükskord saab see mul ka olema. Kuidas ma seal toimetaks ja hakkma saaks... oh kes seda teab! :D
KustutaAlpikalju riibun küll puhtaks, sest mägisibulad lehekatet ei salli, aga mujal olen ka vabalt jätnud, välja arvatud rohimine. Ja oi, kui hästi praegu võilillejuurikad maa seest välja tulevad.:)
VastaKustutaSeda ma tean, et võililled tulevad varakevadel väga hästi üles, kuid et ka hilissügisel, seda mitte. Ju ma vist polegi nii hilja rohima juhtunud.
KustutaIlusad kullased vaated :)
VastaKustutaAitäh Rahmeldaja!
KustutaLummavad kõrrelised
VastaKustutaOn, vägagi!!!
KustutaNeed viimased kuldsed viivud, ilus... Kuidas hinged saavad tulla, kui kedagi kodus pole? Vanasti pidi soogi lauale jatma, et neil midagi votta oleks... Voi ehk hoopis naidata, et nad on ikka oodatud? Aga need korrelised kahistavad omaette, mulle juba ka need padrikud taiesti meeldivad :)
VastaKustutaOh kuidas tahaks ma neid üht tervet aiatäit! Et siis sügistuuled ja talveiilid neis kahiseks. Küll saab! :)
KustutaHästi mõnusad hetked! Kõrrelised on ikka imelised meeleoluloojad ja sidujad.
VastaKustutaMa olen absoluutselt sama meelt - Sul on täiesti õigus, kõrrelised pole niivõrd ilusad, kui meeleolukad. Alati elavad!
KustutaAll your pictures are very graphical, Tistou. I agree the dry grasses are awesome and their dry heads look nice in sunny rays, especially in photo#2
VastaKustutaThank you Nadezda! I wish to have them even more. Full of garden! And so many species still to try!
Kustutaoh, ma mäletan seda laupäeva, see oli ilus! Vähemasti pärastlõunani ja selle sügise viimane? hoovihm. ma armastn hoovihmasid :)
VastaKustutaMulle meeldivad su püsikud :) nad on talvepiltidel nii õrnad ja ilusad. Just turgatas, et need kohad, kus mul päideroog laiutab - seal võiks Oudolfi teha :)
Oh Oudolfi tegemine! Muidugi! Ma tahaks ka seda teha.
KustutaPäideroog on pisut invasiivne, kuid tegelikult ikkagi väga tore kõrreline. Püsib hästi talvesse ning hoiab oma lehti. Kui lehed on kuivanud, hakkavad need toredasti tuules kahisema!