Pööriaeg vihmas

Kuupäev: 21.06.2014, pööripäev, suve algus
Temperatuur: +11, 5 'C
Ilm: Vahelduv pilvisus, vihmahoogudega, jahe, tuul loode-lääne kaarest, tugev.

Pole viimastel  nädalatel olnud praktiliselt päeva, mil poleks sadanud vihma. Selle nädala esimene pool (17.06) läheb aga ajalukku tiheda lörtsisajuga üle Eesti. Ennustati küll kesk-Soomeni, kuid jõudis hooga põhjaaladelt isegi meie lõunamaakondadeni välja. Kui mitmes ajalooline ilmasündmus juba sel kevadel?!

Suvi saabus sajusena, sajune tõotab tulla jaanipühade aeg. Suvesoojaga hellitanud maile on järgnenud jahe juuni ning kõigil on ootus, et pööripäev pöörab ehk ka ilma.

Suvelaugud/ Summer Alliums

Püsikud on kasvanud selles jahedas vihmases ilmas lopsakalt. Pelgan, et see liigne lopsakus saab mingil hetkel neile saatuslikuks ning suuremates tuulehoogudes hakatakse ümber kukkuma. Üht-teist olen püüdnud ka toestada, kasvõi paela mõnele puhmale ümber sidunud, et laiali ei vajuks.

Sügisel rajatud kõrreliste peenras on veel taimed väiksed ja palju paljast pinda, kuid taimedele on ruumi vaja ja küll ka üldilme sügise poole täidlasemaks läheb. Siidpöörised on hoogu üles saamas ja kasvavad kenasti.

Kõrreliste peenar/ Grass border with summer Alliums

 

Grass border

Miscanthus sinensis 'Gracillimus' & Allium christophii

Eelmisel laupäeval said ka linnas ette kasvatatud uued kannasordid 'Orange Chocholate', 'Triomphe' ja 'Whithelm Pride' suvelillepeenrasse istutatud. Oli ka viimane hetk, sest kahel on juba õievarred. Võib-olla on jaaniks esimesed õiedki. Kuid siiski ei usu, nii jahe on ja kanna tahab sooja. Kannade vahel on nüüd ka Thela Madeiralt pärit  riitsinused! Aitäh Sulle!

Summer hot bed is picking up some heat

From left: Canna 'Triomphe', 'Whithelm Pride' & 'Orange Chocholate'

Varasuvine troopika/ Early summer tropics - Canna 'Whithelm Pride'

Summary: Solstice in Rain

There has been harly a day without a rain over couple of weeks. And not just rain, there was a snow storm (well, technically sleet) on June 17th this week! Historical event in our climate saying specialists. But rain means coolnes and it has been bit too long. Many are waiting a change for the better from Summer solstice today, as a mark of Summer arrival.

Perennials have benefited from this weather and grown like mad. Bit too much and too lush I think. Heavy winds and rains can cause an easy flop over in these circumstances. For precaution I have set up some supports.

My grass border which was created last fall is still rather thin. However, grasses need some room and they will fill the caps quickly in coming years. Miscanthuses are late waking plants but have started to grow nicely by now. Summer alliums are adding great summer interest to the border.

My hot bed got some addition last Saturday aswell when I planted out new canna cultivars 'Orange Chocholate', 'Triomphe' & 'Whithelm Pride'. Also two little ricinus plants from a friend found a place in this bed. First canna bloom is couple of days away from opening. What a thrill!  

Põualiblikas - Aporia crataegi

Mitte iga valge liblikas pole kapsaliblikas. Kuid just sellise mulje võib tavaliselt valge liblika märkamine paljudele jätta. Kõige suurem valgete liblikate seas on aga hoopis põualiblikas. Kapsad pole põualiblikale mokkamööda, pihlakad hoopis on. Ja kuna pihlakale on õunapuu lähedane, siis ka sellest ära ei öelda. Kesk-Euroopas ollagi põualiblikas kui viljapuuaia kahjur. Meil on ta mittesage ja peamised levialad jäävad Lõuna- ja Lääne Eestisse ning Saaremaale. Seega arvestatavat kahju ta kindlasti ei tekita.

Kui tähelepanelikult vaadata, siis on aru saada küll, et põualiblikas on suurem ja tema lend erineb kapsaliblika omast. See on hoopis laisem ja lauglevam, nagu mõnel troopikaliblikal. Lähedalt vaadates aga näeb põualiblika delikaatset ilu. Valged tiivapinnad on raamistatud mustade soontega, mis on tugevalt esil nii tiiva üla-  kui alaküljel. Vanematel isenditel on valged soomused tiibadelt maha kulunud, jättes mulje kui läbipaistvatest viraažakendest. Õigupoolest on nad väga sarnased troopilistele monarhliblikatele, ainult et on valged siis.

Põualiblikate seltsing koduteel/ Black-veined white butterflies on my home road 15.06.2014

Mina kohtasin põualiblikaid möödunud pühapäeval oma koduteel. Olid kogunenud niiskele kohale jooma ja mineraale maitsma. Hea meel, et neid minu jaoks algselt "Viidumäe liblikaid" (sest aastaid nägin neid vaid seal) ka kodukohas aina enam kohata on. Ainult et põuda nad küll kuulutamas pole, aina sajab. Isegi lund. Oh hullu ilma!

Põualiblikas Viidumäel 2010/ Black-veined white butterfly

Aporia crataegi/ Viidumäe 2010

Summary: Black-Veined White Butterfly

White butterflies are well known as brassica pests. But not all of them are into cabbages. The biggest of whites, black-veined white is interested in rowans instead, as their caterpillars are feeding on rowans. But sometimes on apple trees as well and in some parts of Europe they are considered as orchard pests.

In my opinion black-veined white is a very beautiful butterfly, resembling a bit of tropical monarch butterflies, just only being white. As they are bigger than their other white cousins, their flight is also more loose and soaring. It is fascinating to watch them flying. I'm very glad that they are more and more apparent in my neighbourhood.

Black-veined white butterfly in Viidumäe, Estonia 2010

Black-veined white butterflies in Viidumäe, Estonia 2010

Äpardunud aednik

Vahel näib, et miski pole päris nii, kui peaks. Ja mõni asi oleks justkui päris valesti. Kui oled nädalavahetuseaednik, ning juhtud veel kõige kiiremal muutuste ja arengute ajal pikemalt ära olema - nii kaks nädalat näiteks - siis võib juhtuda, et tulles ei tunnegi oma aeda enam ära. Ja siis ongi juskui kõik võõras ja vale. Harjumatu vähemalt. Nii kontrastsete muutustega on raske kiirelt kohaneda.

Seekord aga ongi palju päris valesti. Majaesine hostapeenar on ikkagi liiga pimedas, ka uus püsikupeenra lapike on tiheneva pirnipuu võra varju saanud, pärnapuualused hostad on täis mingit musta nõge, sama lugu aias kannadega ühe ploomipuu kõrval, mitmed taimed on täis kõikvõimalikke kahjureid ... ja nii miskit igal nurgal - vead, ebakõlad, kannatused. Tunnen, et pole olnud kohal ja aitamas. Ehk äpardunud.

Samas, nii mõnigi asi on ju ka hästi. Siin-seal on ikka mõni õis, mis rõõmustab, muru on niidetud, herned kasvavad ja maasikad paisuvad. Puud on õunanupsikuid täis.

Eelmise postituse siberi iiristega aiapeenar on hoopis uue näo võtnud. Iirised on läbi, õitsema on sättinud aga tuliliiliad ja sõrmkübarad. Ma ei arvanud viimastest varem paljut, kuid nüüd tunduvad väga toredad ja teretulnud. Ime, et nad selle praktiliselt lumetu talve üle elasid. Arvan, et edaspidi ma neid nii hoolega enam välja ei rohi. Saagu parem rohkem!
      

Uue näoga aiapeenar/ Foxglowes and orange lilies in my cottage garden border

Digitalis purpurea

Tuliliiliad/ Lilium bulbiferum

Turkmeenia lauku ehk Allium cristhopii'd pole mul varem olnud ja ega ka vist mujal kuskil näinud. See oli tõeline wow moment, kui ma nad eile täies õieilus leidsin. Nad on tõsiselt suured! Nii suured, et ei mahu isegi pildile!

Allium cristophii

Allium cristophii

Ja siis on veel pisikesi rõõmukerasid, selle sama kirutud pärna all ja nõgiste hostade vahel. Ei riku nende elu ja olemist miski. Isegi mitte äpardunud aednikud!

Pürenee ramonda/ Ramonda myconi

Ramonda myconi blooming on the northern edge of perennials bed

Eks tegelikult pole miski pöördumatult halvasti. Varju sattunud taimed saab ümber istutada, hostade puhul peab arvestama, et pärnaalune paik pole neile sobivaim, kahjurid ehk viib korralikum talv ja külm - ja nii on igale asjale lahendus. Keegi pole sündinud targana ja aednikki õpib ikka ennekõike oma aiast ja taimedelt.


Summary: Failed Gardener

Sometimes nothing seems to be right. Some things may feel even completely wrong. If you are weekend gardener and you happen to be away a bit (like two weeks or so) you might not recognize your own garden in return. And so everything may easily look wrong or out of hand. That's what happened to me over this past weekend. After two weeks of absence, in my return I was hit by devastation, I felt like a complete failure.

First, my hosta bed sitting next to north facing wall looked too shaded, plants pale and worn out. Perhaps I've been too carried away by garden looks and not considering plants needs enough. My other hostas on the side of perennials bed and under a canopy of lime tree on the other hand were covered with black inky spots. Some sugary juices (honeydrw) had fallen from the tree and now some kind of black fungus was spreading on it. Leaf beauty ruined for a full growing season! Very disappointing! But it is my fault again, as I should have foreseen those issues. Oh well, well.

So many pests are also attacking plants this year and this is causing a big concern, also. BUT, some things are cheering me up too. My little ramondas are blooming so beautifully. And alliums are looking great! My peas are growing and strawberries are swelling.

Ramonda myconi

Ramonda myconi

In my cottege garden border the look has changed completely. Irises are over and fox glows have made their way in as well as orange lilies. I wasn't very fond to fox glowes earlyer but now they look nice. I'd like to have them even more in this border. So I won't weed them out so much anymore.

In summary, I understand that I have to learn my lessons from my own garden and from my own plants. No one is born to be smart at once. Knowledge grows from an experience. 

Siberi iiris - Iris sibirica

Siberi iirised õitsevad sellel kevadel väga kaunilt ja rikkalikult. Mulle meeldib nende sinine värv, õite õhuline olemus ja sügiseni kestev kena lehestik. Ilu kevadest kevadeni, sest lõikamata jäetud õievarred seemnekupardega kaunistavad ka talvist aeda.  

Minu siberi iirised pärinevad Räpinast. Rusikasuuruse taimepundi sain kooliaiast tehtud istutustööde eest tasuks. Nüüd, palju aastaid hiljem on sellest kämbust saanud aia peenra telg ja püsikupeenra keskpunkt. Eks neid juba tulekski jälle jagama hakata. Räpina koolil on homme aga sünnipäev, lähen vaatan ka sealsed siberlased taaskord üle. Kõik muu kaa! Oh seda armast aega ja helgeid mälestusi. Tulen jälle!

Iris sibirica

Õievarte kohta lugesin muide kuskilt sellist tarkust, et kui need lõikamata jätta, siis on järgneval aastal õitsemine nigelam. Erinevatel põhjustel olen siiani seda teinud, kuid möödunud sügis jätsin meelega lõikamata, sest muutunud ilumeel väärtustab ka närbumist, viljade teket ja talviseid varsi. Ja ma pean ütlema, et õitsemine sel kevadel pole küll kannatanud, pigem vastupidi! Kuidas teie toimite? Millised on kogemused?

Aia peenar iirisevahus/ Garden border in iris foam

Siberi iirised/ Iris sibirica

Siberi iirised püsikupeenras/ Iris sibirica in Perennials Bed

Iris sibirica

Summary: Iris sibirica

Siberian Irises are blooming particularly well this spring. I love the indigo blue colour and airy appearance of their blooms. Leaves and whole clump looks good all year round also and providing good winter interest if flower stems are left to stay on plant. Some are claiming that if flower stems are left uncut, next springs blooming will suffer. I haven't found any proof to that so far. My Siberians are doing good year after year. Maybe this theory applies to cultivars, as I'm growing species.

All my Siberians are originating from a single little clump, size of a fist, which I got from my school garden about 15 years ago. Now, divisions are giving a back bone to one of my garden borders and making a centre piece of my perennials garden. Probably they should be divided soon again and I could start a river bed made of Siberian Irises, for example.

Tuline suvelillepeenar

Inglise iluaianduses on kasutusel mõisted "hot border" ja "hot bed", mis tähistavad soojades (kuumades) toonides lopsakat/troopilist suvelillepeenart. Sellise peenra lahutamatud osad on kannad, daaliad, ingverid ja muud lehtdekoratiivsed või kollaseid-oraanže-punaseid õisi kandvad taimed. Olemuselt külluslik ja pisut isegi ülevoolav, on ta aia päikeline punkt. Hot-hot! Vähemalt selline mulje on mul jäänud "Gardener's World"i ajakirjast ja aiasaadetest. Carol Kleini "hot borders" Glebe Cottage's on võrratud, nagu ta isegi! Sel suvel püüan midagi sarnast luua.

Ettevalmistusi oma tulikuuma peenra rajamiseks alustasin veebruaris, tellides Inglismaalt vajalikku taimmaterjali - daaliaid, kannasid ja kaeralilli. Nüüdseks on nad pottides kasvanud piisavalt, et välja istutada. Lõunapoolses majanurgas kasvasid kannad ka juba eelmine suvi. Nüüd otsustasin peenart laiemaks kaevata, et ka teised kompanjonid juurde mahuks. Kaevamine pole paraku kerge töö, eriti murus. Sinna kadus mu pühapäev, kuid tulemusega olen rahul.

Veidi üllatav kooslus - tulbid ja kannad /Beginning of my hot bed with bit strange community - tulips and cannas

Hetkel on kooslus muidugi parajalt veider - tulbid ja kannad, taimed totaalselt erinevatest aegadest. Kui tulbid lõpetavad, tulevad nad korvidega välja ja asemele saab sobivaid suvikuid. Vana maasikamaana on muld hea, kuid lisasin sellegi poolest ohtralt kõdusõnnikut. Kannad ja daaliad on aplad taimed. Kui vett ja toitaineid on piisavalt, kasvavad nad see-eest väga kiirelt.

Istutasin peenrasse oma möödunud suve kolm kanna sorti, lisaks mustalehise daalia 'Bishop of Llandaff' ning kaeralilled 'Queen Mary II' ja 'Babylon'. Kolm kannat ootab veel maalesõitu ning kuskilt loodan leida mõne riitsinuse taime. Täna Nõmme turul neid küll võtta poleks olnud. Ehk leiab veel. Peenra arengust ja lugudest plaanin kirjutada edaspidigi. Hetkel on nii, nagu piltidelt paistab.

Hetkel veel jahedates toonides/ At the moment cool in colour, I hope to turn my summer flower bed into real hotspot

Summary: New Hot Bed

I absoluteley adore Carol Klein and her tales from Glebe Cottage in 'Gardeners World'. I've been influenced by her hot borders for the most. It gave me an idea to create one of my own as I'm a big fan of cannas and other tropical looking plants. I've had cannas successfully for some years now but I never tried to combine them with other summer delights. This year however, I have a plan to mix them with dahlias, ricinus and crocosmia for sizzling look!

To bring my idea to life I had to dig and widen my canna bed from last summer. It was quite tiny one and was filled with tulips in autumn anyways, thus this awkward look at te moment - tulips and cannas, plants from totally different seasons. Preparations started months earlier however, when I ordered dahlias 'Bishop of Llandaff'', crocosmia 'Queen Mary II' bulbs and some new canna cultivars from England and planted in pots. By now they had grown enough to plant outside. I hope that the weather will stay warm and won't do any tricks here!

Hot bed is one of my major summer projects this year and I will keep you posted about the developments! 

Oh mai!

Selle aasta mai jääb meelde kui üks kontrastiderohke kuu. Lumelobjakast ja krõbedatest hallaöödest, mis röövis osa sõstra- ja murelisaagist, kuni kõigi aegade soojarekordini välja kuu keskel. Kundas mõõdeti 19. mail +33,1'C. Sellist kuumust ei juhtu enamikel suvedelgi. Mida kõik meie aedade hoolealused üle elama ja tundma pidid, teavad nad vaid ise. Taimedel pidi olema kollektiivne mälu ja seega on nad näinud meist palju enamat. Küllap oli see neile vaid üks kevad teiste seas, ei midagi erakordset. Kuid võib-olla talletus ka nende teadvusse midagi uut.

Mailt ootasin hüatsinte ja tulpe, viimasteks päevadeks saabusid juba ka varajased laugud, iirised ja võhumõõgad. Kuumad ilmad lühendasid küll tulpide iluaega, kuid enamjagu õnnestus mul siiski nädalavahetustel ära näha. Kõik olid väga tublid ja toredad. Vanad kinnitasid endist kiindumust, uued lõid väsrkeid sidemeid. Hea meel oli tõdeda, et talv oli möödunud suuremate kadudeta, ka hilisemad ärkajad nagu siidpöörised on ärganud ja välja pugenud.

Seinaäärses tulbipeenras on iiriste aeg. Üks varajasem on lõpetanud juba, kuid kaks võimast puhmast on täisõies ja lõhnavad imeliselt. Ostetud mingite muude sortide pähe, on nad ometi väga toredad juhtunud ja ma olen tõsiselt rahul. Ainus mure nendega on liigjõudne kasv - hakkavad juba pisematele naabritele selga tükkima.

Late spring tulips bed - bearded irises in full bloom

See õrnsinine on lihtsalt hiiglaslik! Õied ulatuvad mulle rinnuni ja ma pole üldse mingi kääbik. Samas ei jää kõrvalolev koonuslauk palju maha. Selles soojas seinaääres on miskit!

Enormous bearded iris taking over my tulips bed

Another nameless beauty

Püsiku peenras on roheline aeg. Tulbid on lõpetanud, suvised õitsejad on alles hoogu võtmas. Rohisin täna terve päeva, sest mitte ainult kultuurtaimed ei edene hästi, oh ei. Vaatamata lopsakale kasvule ja näilisele toredusele on siiski ka mure - kahjureid on palju kimbutamas. Nii leidsin näiteks iga sinise käokinga võrdse tipust rööviku. Taime lehed koduks kokku keeranud ja nii see tegelane (või kaks) seal maiustas kasvukuhikul. Mõtlesin neid sealt välja harutades, et on vast looduslähedane aiandus - "Chelsea chop by nature".

Perennials bed is all shades of green now

Püsikupeenar mai lõpul/ Perennials bed on last day of May

Kõrreliste peenar ja viimsed tulbid/ Grass border with last of tulips

Tänane maikuu viimane päev tõi ka ühe haruldase külalise - pääsusaba. Siin kodus olin teda viimati näinud paar aastat tagasi. Liblikapeenras mul talle midagi pakkuda ei olnud, nii maiustas haruldus murus maajala õitel. Nii suurt liblikat lendamas vaadata on erakordselt lummav.

Pääsusaba/ Swallowtail/ Papilio machaon

 

Aga ka pisemaid tegelasi oli huvitav leida ja määrata. Ka nõgeseliblikas ei ole mu pildile veel varem sattunud.
 

Nõgeseliblikas/ The Map/ Araschinia levana

Kevad on olnud ääretult pikk ja mitmekesine. Mõelge vaid kui ammu tagasi õitsesid lumikellukesed! Nüüd on ees aga suur suvi ja jään huviga ootama, mida kõike huvitavat ta tuua võib.


Summary: Oh, May

This May will be remembered as one with deep contrasts, if not to say with extremes. Over the long month we had a frosty nights, sleet and bitterly biting northerly winds as well as highest temperatures recorded in history. In mid-month we had heat wave with temperatures over +30 and all times record was broken on May 19th when +33,1 'C was measured. A heat we usually miss even in our summers. It made me wonder what our plants must be feeling, having such a variety of conditions over a very short period of time. But there is a belief among some that plants have a collective memory and their experiences go way back in history, not being confined with a lifetime of single individual. So maybe what felt to us abnormal was another spring for them. 

From May I expected hyacinths and tulips and I must say that I didn't disappoint. All bloomed nice and rich. For some hot days were bit too much, shortening their beauty, but I was lucky enough to see and capture most of all. By the end of the month Alliums and Iris sibirica have opened their show. I was very lucky to recognize that all my freshly planted Michanthus plants have over wintered well and putting out fresh shoots.

In my perennials bed there is a green calmness now. All spring bulbs are finished, only some Alliums adding a purple. It is a nice break before summer fullness arrives, all those phloxes, coneflowers, daylilies and echinopses. Over the weekend I weeded all my beds and now it should be pretty easy to go towards the big summer!

On Saturday I had a rare visitor in my garden - a swallowtail. I think it was two years ago when I saw it last time. I was more than lucky to catch it on picture as it its very lively and rather shy butterfly.

Allium 'Purple Sensation'

Eelviimased, viimased

Mul on veel mõned tulbipildid, mis oli mõttes päevikusse panna, kuid siiani polnud olnud mahti. Need on jäädvustatud enne kuumalainet ning on nüüdseks kindalasti oma õitsemisega ühele poole saanud ja teinud teed järgmistele tulijatele - laukudele ja iiristele. Aga kuna mul värskeid pilte pole, tuleb hetkel leppida sellega, mis on. Ja saabki nii nad blogisse! Ehk meeldib mõni teilegi?!

'Purissima' on valge klassik ja üks minu lemmikuid. Samuti väga pika õitsemisega nagu eelmise postituse staar 'Daydream'. Õigupoolest on mõlemad Fosteriana rühmast ja seega sarnaste omadustega. Ka 'Purissima' teeb läbi mõningase metamorfoosi, alustades kreemikalt ning lõpetades säravvalgete õietaldrikutega, mis soojal päikselisel päeval avanevad täielikult.

Tulipa 'Purissima' starts out creamy and develops to big bright white

 

Samuti erialdi sissekande saanud häbelikule tulbile 'Lady Jane'le järgnes õitsemisega sõsar 'Peppermint Stick' - veidi tugevama varre ja tumedama roosaga põskedel. Samuti päikeses täielikult avanev õis on pisut kontrastsem ning valge värv särab pärlmutterjalt.

Tulipa clusiana 'Peppermint Stick' shines pearly-white in sun, little more intense than sister 'Lady Jane'

Tuleb tunnistada, et Inglise sibulamüüjad võivad ka sikku teha. Tellisin eelmisel sügisel koos laukudega ka kümme Hageri tulbi sibulat. Aga võta näpust, oodatud karmiinpunased õied avanesid sidrunkollastena ning selgus, et tegemist on hoopis häbeliku tulbi alamliigiga - Tulipa clusiana var. chrysantha'ga. Kuna mul teda ei olnud, siis mis saab mul selle kaunitari vastu olla. Hageri tulpidega tuleb lihtsalt uuesti õnne proovida.

Tulipa clusiana var. chrysantha is rich yellow insead, but the blush on outer petals is the same

Tulipa clusiana var. chrysantha

Kaljutulbiga ma veel head ühist keelt leidnud ei ole. Raskevõitu on teda uuesti õitsema saada. Vaid üksikud võtavad vaeva ette. Neile oli ka möödunud sügis-talv raske, sest lehed ilmusid juba sügisel ning sisuliselt paljas talv võttis need endaga. S. Savisaar räägib ka, et kaljutulp on kapriisse võitu ja tahab sooja kasvukohta. Isutasin nad seina äärde ning ehk hakkavad paremini edenema. Elame näeme. Ilusad on nad ja väärivad kindlasti katsetusi.

Tulipa saxtalis is difficult to rebloom. I'm trying to find suiable place for them, maybe next to house which is somewhat warmer and drier is more tolerable.

 

Liikidevahelised hübriidid 'Little Princess' ja 'Little Beauty' (T. aucheirana x T. hageri) on seevastu palju leplikumad ning edenevad hästi ka püsikupeenras. Huvitav, et nad on nii hilised. Ju see on neis Hageri tulbist, sest roosa tulp on ju ammu juba lõpetanud.

Tulipa 'Little Beauty' is acquiescent hybrid between species T. aucheriana and T. hageri

Batalini tulbi õisi ma ei jõudnud päris ära oodata. Siin on nad esimest päeva lahti ja pole päris oma värvi veel. Sort 'Bright Gem' on tegelikult väga kirka oraanzi tooniga. Samuti tubli õitseja ja leplik kasvutingimuste osas. Väga tore on ka tema hall lehestik.

Tulipa batalinii 'Bright Gem' starts out lighter but soon turns to bronze orange. Very lovely little tulip. 

Veidi sorte ka. Ma pole veel päris lõplikule selgusele jõudnud, kuidas suhtuda papagoi tulpidesse. Veidrikud on nad ikka küll. Ja kõik päris kindlasti mulle ei istu ka, kuid mõned võiks siiski alles jätta. Võiks ju küsida, miks ma siis üldse soetasin, kuid vastus on lihtne - Hollandi sibulatega on väga lihtne saada vasta püksa! Mõni on õige ka juhtunud. Meeldivad nimetud oraanzid ja 'Mysterious Parrot'. 'Blue Parrot'i õigsuses pole ma kindel, sest nägi välja üpris sama, mis 'Cum Laude'. Viimane muide see kevad on väga vilets ja ei õitse.

Unknown orange parrot tulip, weird but I like it nevertheless

Unknown orange parrot tulip

Tulipa 'Mysterious Parrot' 

Tulipa 'Mysterious Parrot', 'Flaming Spring Green' & 'Caribbean Parrot'

Tulipa 'Blue Parrot'

Tulipa 'Blue Parrot'

Püsikupeenras hakkasid viimati meeleolu looma single late tulbid. Sügisel panin maha suure paki jagu 'Queen of Night'i segus koos 'Don Quichotte'ga. Loodan, et teiste puhmikuliste püsikute vahel peavad nad vastu.

Tulipa 'Queen of Night' along with pink Tulipa 'Don Quichotte' on the background

Tulipa 'Blue Diamond' on the back, Tulipa 'Don Quichotte' and 'Queen of Night' on the left

Tegelikult oli paar sorti veel enne kuumi avanemata. Ilmselt on nad nüüdseks ka juba läbi, seega jäävad päevaraamatu jaoks järgmisesse aastasse. Aga võib-olla ei jäägi.


Summary: Penultimate, ultimate

I had some unpublished tulip pictures from this May. Even if they are over now, I decided they deserve a place in my blog. It is me who has been so busy lately, not time passing too quickly or tulips blooming in a blink of an eye, in heat wave we had for a week. So here they are, my last favourites of this spring. I hope you will enjoy them as a little reminder of quickly passing spring.