Oh mai!

Selle aasta mai jääb meelde kui üks kontrastiderohke kuu. Lumelobjakast ja krõbedatest hallaöödest, mis röövis osa sõstra- ja murelisaagist, kuni kõigi aegade soojarekordini välja kuu keskel. Kundas mõõdeti 19. mail +33,1'C. Sellist kuumust ei juhtu enamikel suvedelgi. Mida kõik meie aedade hoolealused üle elama ja tundma pidid, teavad nad vaid ise. Taimedel pidi olema kollektiivne mälu ja seega on nad näinud meist palju enamat. Küllap oli see neile vaid üks kevad teiste seas, ei midagi erakordset. Kuid võib-olla talletus ka nende teadvusse midagi uut.

Mailt ootasin hüatsinte ja tulpe, viimasteks päevadeks saabusid juba ka varajased laugud, iirised ja võhumõõgad. Kuumad ilmad lühendasid küll tulpide iluaega, kuid enamjagu õnnestus mul siiski nädalavahetustel ära näha. Kõik olid väga tublid ja toredad. Vanad kinnitasid endist kiindumust, uued lõid väsrkeid sidemeid. Hea meel oli tõdeda, et talv oli möödunud suuremate kadudeta, ka hilisemad ärkajad nagu siidpöörised on ärganud ja välja pugenud.

Seinaäärses tulbipeenras on iiriste aeg. Üks varajasem on lõpetanud juba, kuid kaks võimast puhmast on täisõies ja lõhnavad imeliselt. Ostetud mingite muude sortide pähe, on nad ometi väga toredad juhtunud ja ma olen tõsiselt rahul. Ainus mure nendega on liigjõudne kasv - hakkavad juba pisematele naabritele selga tükkima.

Late spring tulips bed - bearded irises in full bloom

See õrnsinine on lihtsalt hiiglaslik! Õied ulatuvad mulle rinnuni ja ma pole üldse mingi kääbik. Samas ei jää kõrvalolev koonuslauk palju maha. Selles soojas seinaääres on miskit!

Enormous bearded iris taking over my tulips bed

Another nameless beauty

Püsiku peenras on roheline aeg. Tulbid on lõpetanud, suvised õitsejad on alles hoogu võtmas. Rohisin täna terve päeva, sest mitte ainult kultuurtaimed ei edene hästi, oh ei. Vaatamata lopsakale kasvule ja näilisele toredusele on siiski ka mure - kahjureid on palju kimbutamas. Nii leidsin näiteks iga sinise käokinga võrdse tipust rööviku. Taime lehed koduks kokku keeranud ja nii see tegelane (või kaks) seal maiustas kasvukuhikul. Mõtlesin neid sealt välja harutades, et on vast looduslähedane aiandus - "Chelsea chop by nature".

Perennials bed is all shades of green now

Püsikupeenar mai lõpul/ Perennials bed on last day of May

Kõrreliste peenar ja viimsed tulbid/ Grass border with last of tulips

Tänane maikuu viimane päev tõi ka ühe haruldase külalise - pääsusaba. Siin kodus olin teda viimati näinud paar aastat tagasi. Liblikapeenras mul talle midagi pakkuda ei olnud, nii maiustas haruldus murus maajala õitel. Nii suurt liblikat lendamas vaadata on erakordselt lummav.

Pääsusaba/ Swallowtail/ Papilio machaon

 

Aga ka pisemaid tegelasi oli huvitav leida ja määrata. Ka nõgeseliblikas ei ole mu pildile veel varem sattunud.
 

Nõgeseliblikas/ The Map/ Araschinia levana

Kevad on olnud ääretult pikk ja mitmekesine. Mõelge vaid kui ammu tagasi õitsesid lumikellukesed! Nüüd on ees aga suur suvi ja jään huviga ootama, mida kõike huvitavat ta tuua võib.


Summary: Oh, May

This May will be remembered as one with deep contrasts, if not to say with extremes. Over the long month we had a frosty nights, sleet and bitterly biting northerly winds as well as highest temperatures recorded in history. In mid-month we had heat wave with temperatures over +30 and all times record was broken on May 19th when +33,1 'C was measured. A heat we usually miss even in our summers. It made me wonder what our plants must be feeling, having such a variety of conditions over a very short period of time. But there is a belief among some that plants have a collective memory and their experiences go way back in history, not being confined with a lifetime of single individual. So maybe what felt to us abnormal was another spring for them. 

From May I expected hyacinths and tulips and I must say that I didn't disappoint. All bloomed nice and rich. For some hot days were bit too much, shortening their beauty, but I was lucky enough to see and capture most of all. By the end of the month Alliums and Iris sibirica have opened their show. I was very lucky to recognize that all my freshly planted Michanthus plants have over wintered well and putting out fresh shoots.

In my perennials bed there is a green calmness now. All spring bulbs are finished, only some Alliums adding a purple. It is a nice break before summer fullness arrives, all those phloxes, coneflowers, daylilies and echinopses. Over the weekend I weeded all my beds and now it should be pretty easy to go towards the big summer!

On Saturday I had a rare visitor in my garden - a swallowtail. I think it was two years ago when I saw it last time. I was more than lucky to catch it on picture as it its very lively and rather shy butterfly.

Allium 'Purple Sensation'