Vahel näib, et miski pole päris nii, kui peaks. Ja mõni asi oleks justkui päris valesti. Kui oled nädalavahetuseaednik, ning juhtud veel kõige kiiremal muutuste ja arengute ajal pikemalt ära olema - nii kaks nädalat näiteks - siis võib juhtuda, et tulles ei tunnegi oma aeda enam ära. Ja siis ongi juskui kõik võõras ja vale. Harjumatu vähemalt. Nii kontrastsete muutustega on raske kiirelt kohaneda.
Seekord aga ongi palju päris valesti. Majaesine hostapeenar on ikkagi liiga pimedas, ka uus püsikupeenra lapike on tiheneva pirnipuu võra varju saanud, pärnapuualused hostad on täis mingit musta nõge, sama lugu aias kannadega ühe ploomipuu kõrval, mitmed taimed on täis kõikvõimalikke kahjureid ... ja nii miskit igal nurgal - vead, ebakõlad, kannatused. Tunnen, et pole olnud kohal ja aitamas. Ehk äpardunud.
Samas, nii mõnigi asi on ju ka hästi. Siin-seal on ikka mõni õis, mis rõõmustab, muru on niidetud, herned kasvavad ja maasikad paisuvad. Puud on õunanupsikuid täis.
Eelmise postituse siberi iiristega aiapeenar on hoopis uue näo võtnud. Iirised on läbi, õitsema on sättinud aga tuliliiliad ja sõrmkübarad. Ma ei arvanud viimastest varem paljut, kuid nüüd tunduvad väga toredad ja teretulnud. Ime, et nad selle praktiliselt lumetu talve üle elasid. Arvan, et edaspidi ma neid nii hoolega enam välja ei rohi. Saagu parem rohkem!
 |
| Uue näoga aiapeenar/ Foxglowes and orange lilies in my cottage garden border |
 |
| Digitalis purpurea |
 |
|
 |
| Tuliliiliad/ Lilium bulbiferum |
Turkmeenia lauku ehk
Allium cristhopii'd pole mul varem olnud ja ega ka vist mujal kuskil näinud. See oli tõeline wow moment, kui ma nad eile täies õieilus leidsin. Nad on tõsiselt suured! Nii suured, et ei mahu isegi pildile!
 |
| Allium cristophii |
 |
| Allium cristophii |
Ja siis on veel pisikesi rõõmukerasid, selle sama kirutud pärna all ja nõgiste hostade vahel. Ei riku nende elu ja olemist miski. Isegi mitte äpardunud aednikud!
 |
| Pürenee ramonda/ Ramonda myconi |
 |
| Ramonda myconi blooming on the northern edge of perennials bed |
Eks tegelikult pole miski pöördumatult halvasti. Varju sattunud taimed saab ümber istutada, hostade puhul peab arvestama, et pärnaalune paik pole neile sobivaim, kahjurid ehk viib korralikum talv ja külm - ja nii on igale asjale lahendus. Keegi pole sündinud targana ja aednikki õpib ikka ennekõike oma aiast ja taimedelt.
Summary: Failed Gardener
Sometimes nothing seems to be right. Some things may feel even completely wrong. If you are weekend gardener and you happen to be away a bit (like two weeks or so) you might not recognize your own garden in return. And so everything may easily look wrong or out of hand. That's what happened to me over this past weekend. After two weeks of absence, in my return I was hit by devastation, I felt like a complete failure.
First, my hosta bed sitting next to north facing wall looked too shaded, plants pale and worn out. Perhaps I've been too carried away by garden looks and not considering plants needs enough. My other hostas on the side of perennials bed and under a canopy of lime tree on the other hand were covered with black inky spots. Some sugary juices (honeydrw) had fallen from the tree and now some kind of black fungus was spreading on it. Leaf beauty ruined for a full growing season! Very disappointing! But it is my fault again, as I should have foreseen those issues. Oh well, well.
So many pests are also attacking plants this year and this is causing a big concern, also. BUT, some things are cheering me up too. My little ramondas are blooming so beautifully. And alliums are looking great! My peas are growing and strawberries are swelling.
 |
| Ramonda myconi |
 |
| Ramonda myconi |
In my cottege garden border the look has changed completely. Irises are over and fox glows have made their way in as well as orange lilies. I wasn't very fond to fox glowes earlyer but now they look nice. I'd like to have them even more in this border. So I won't weed them out so much anymore.
In summary, I understand that I have to learn my lessons from my own garden and from my own plants. No one is born to be smart at once. Knowledge grows from an experience.
Eks me tunneme end aeg-ajalt kõik äpardununa. Õnneks läheb see üle.
VastaKustutasee kõik kõlas nii tuttavalt aga õnneks tõesti lähevad need miinusmeeleolud üle, sest head on alati rohkem :)
VastaKustutaTore, et Sa oma postituse lõpus juba lahendused oled ka kirja pannud. Ja see äpardumine, eks need tõesti on õppetunnid elu enese pealt, ja neid ei saa sageli ette ära õppida. Olulisem, mida mina välja loen sellest on see, et Sa hoolid ja see on kõige oluline ja taimed teavad ka ja kui saad midagi muuta, siis nii ongi. Sõrmkübaralilled on tõesti mõnusad. Minagi rõõmustan ja jätan nad alles, sel aastal on neid kohe üsna palju. Ja nii armas ramonda! Ja rahmeldaja moodi, head on rohkem, aga sa tead seda isegi :) Näha on!
VastaKustutaEks ta on - vigade märkamiseks kulub üks hetk, eriti veel kui tuju kehvavõitu. Heade lahenduste leidmiseks aga läheb aega. Kahjureid ongi sel aastal palju, mul olid roosid nii lehetäisid täis, et oksad enam välja ei paistnudki, kui ma nad sealt pagendusse saatsin siis hõivasid nad kreegid ja ebajasmiinid. Isegi liiliakukkede järeltuleva põlve nägin ära, tavaliselt olen nad ikka enne patutegusid ära korjata jõudnud.
VastaKustutaVahel võib ju juhtuda, et miski untsu läheb. Aga isiklik kogemus vea nägemisel on mõnikord kulda väärt. Ploomid on halvad naabrid väga paljudele taimedele, kõige suuremat kahju tekitavad samad kahjurid vesiroosidele. Hostad, üldse laialehised ja pärn on ka paha mõte, praegu pole veel nii hull, aga kui õied hakkad tilkuma magusast nestest, on alustaimede lehed kaetud paksu siirupiga, mis püüab hästi ka tolmu ja kahjureid.
VastaKustutaAga head ja ilusat, mis silma ja südant rõõmustab, on aias alati rohkesti. Ramonda eest võid end tõsiselt õnnitleda, ei kasva ta sugugi kõigi käes.
Ma ei loegi neid möödalaskmisi õieti äpardumisteks, sest neid juhtub iga suvi ja jõuad sa siis kõiki... Aiandus on nagu male. Näide: Mina mõtlen, et ängelheinad on toredad ja otse kasvavad lilled, kõrged ka, võiksid olla teiste taustaks. Teen sügisel käigu ära, istutan ängelheinad taha, keskele panen kullerkupud ja peenra äärde madalad. Loodus vastab sooja talve ja veidra kevadega, mis muudab aia dhzungliks. Mis sa arvad, kas ängelheinad näevad kenad ja püstised välja? Ei, osa neist kõõlub peaaegu sama pikaks kasvanud kullerkuppude kukil nagu joodikud ja need kes vähegi viisipärased, nende puhmikud on kolmekordistunud. Täielik fiasko hetkel selle peenraga, aga järgmine suvi ma seda viga ei korda vaid kirjutan enda paksu märkmikku, et ängelheinad kolida juba augustis mujale. Ja söödikuid on sel suvel tõesti palju.
VastaKustutaTänan kõiki toetuse ja hea sõna eest ning kaasa mõtisklemast! Natuke oludega kohanemist ja läkski juba paremaks. Kus sai, aitasin, kapitaalsemad "parandustööd" peavad ootama oma õiget aega. Tegutsemine tekitab rahulolu, aias vähemalt. Ja nii oli pühapäev juba oluliselt parem päev!
VastaKustutaNädalavahetusaednik olla on raske, nädala sees uitab mõte nagunii aeda ja tagasi. Ma elasin mitu suve nii, et lahkusin juuni lõpus ja saabusin augusti alguses - suur osa suvest ja aiast lännu mis lännu. Reisi pealt tulles tormasin kohe aeda, kord isegi suisa hämaras ja käisin käsikaudu taimed üle. :) Praegu muutub korraga palju, soee ja vihm ja külm ja vihm ja ...
VastaKustutaedu sulle sinna ja et saaksid iga hetke nautida!