kolmapäev, 19. märts 2014

AED, enne ja nüüd

Eks iga aednik tunne ikka ka huvi, mis teistes aedades ja laiemalt maailmas toimumas on. Tänasel päeval on ilmselt üheks peamiseks ja kiiremaks uudishimu rahuldamise võimaluseks surfata ajaveebides ja aiablogides. On aga ka mitmesugused temaatilisi ajakirju. Meil endil on kaks-kolm peamist kodu- ja aiaajakirja, hooajaliselt ilmuvad nende puhtalt aiandusele pühenduvad sõsarad. Ma ei tahaks hakata kiitma üht või arvustama teist, toredad on nad omaviisi kõik. Lisaks on võimalik tellida ja mõnest üksikust kohast ka osta vana aianduskantsi Inglismaa aiandusajakirju.

Ükskord aga,  vanaraamatupoes riiuleid läbi sirvides, sattusin ühele väga huvitavale leiule - esimese vabariigiaegsele ajakirjale "Aed". Teadsin küll populaarset "Taluperenaist" kuid "Aed" oli mulle senitundmata. Wikipedia teab rääkida, et "Aed" ilmus esimest korda 1923 ja jätkas kuni 1940. aastani. Siis tuli paus ning teist korda hakkas ajakiri ilmuma 1989. aastal, seda siis kuni 1997. aastani.

Aed 1938 vs 2014
AED, 2014 vs 1938
Mind hämmastas, kuivõrd värskelt ning asja- ja ajakohaselt mõjus näiteks 1938. aasta esimene number. Alustuseks kirjutatakse meie põhjamaisest talvest. Artiklis ei anta hinnanguid selle mõjust taimedele ega ülevaadet konkreetse aasta ilmaoludest, vaid püütakse edasi anda põhjamaise talve ilu ja kargust ning kutsutakse väärtustama talviseid meeleolusid. Väga kena sissejuhatus! Edasi aga tulevad asisemad artiklid tomatite tähtsusest toitumises, uuest heast väetisainest lava- ja kasvuhoonekultuuridele, armastatud toalillest mürdist ja kogemustest humala kasvatuses. Artiklid kääbusõunapuudest ja nende alustest ning lumeroosidest mõjuvad väga 2014. Vaadake või viimast Kodukirja AED'a. Paljugi, mis tundub hetkel uudne, oli juba siis olemas!

Aed 1938 vs 2014
Lumeroosid 1938 vs lumeroosid 2014/ Hellebores in garden magazine 'AED' 1938 & 2014
Ajakirjas on aga ka artikkel harilikust sajakoorsest. Kes arvab ära kellega on tegemist? Täna tunneme seda taime hoopis teise nimega. Niisiis ikkagi ka midagi veidi "aegunut".

Mulle väga meeldis lugeda neid mõnd vana ajakirja, mis ma sealt raamatupoest leidsin, arvatavasti suuremagi õhinaga kui tänapäevaseid. Mis mulle nendest artiklitest hõngus, oli tõsine huvi, entusiasm, kogemus ja asjatundlikkus, täpselt kui Inglise ajakirjade puhul, kuid millest tunnen pisut puudust kaasaegsete Eesti ajakirjade puhul. Mul on tunne, et 20 iseseisvusaataga esimese vabariigi ajal jõuti aianduses ning selle propageerimisel kaugemale kui taastatud vabariigi 20 esimese aastaga. Aga meil kõigil on võimalus seda olukorda parandada!

Aed 1938
"AED" 1938/  "AED = GARDEN" 1938
 
Summary: Estonian Gardening Magazine AED, now and then

I think that gardening is not just getting your hands muddy outside; it is also reading gardening books and magazines, surfing webs and blogs - being interested and getting acquainted. Here in Estonia we have couple of home magazines that have parts dedicated to gardening. In spring and summer these same magazines deliver gardening specials, fully about gardens and gardening. I'm not going to judge them here, whether they are good or not, some excitement comes along with them always.

However, once when I was browsing through one old book store, I found a magazine named AED (means garden) from 1938. With a help of Wikipedia I learned that the magazine had first published back in 1923 and then it was given out as a monthly magazine until 1940, when we lost our independence. It started again in 1989 and final number came out in 1997.

I decided to compare the No 1 issue from 1938 of AED magazine with one from 2014 (also called AED, but still a different magazine). I was so surprised how fresh, informative and objective the old one felt today. 2014 magazine talks about hellebores as a new and trendy thing in our gardens, but there it was, the very same topic back in 1938! Somehow the old magazine gave me a feeling of an English gardening magazines today - very dedicated and profound, a thing that our present magazines might be lacking here in Estonia today.

I really enjoyed those couple of old magazines I was lucky to buy. It made me think that gardening in our first republic was at least as diverse and developed as today if not more.

7 kommentaari:

  1. Täitsa põnev. Mul on küll kodus igasuguseid eestiaegseid ajakirju, kuid nagu ma tean, ei kuulunud aiandus mu esivanemate huvide hulka ja ajakirjast "Aed" kuulen esimest korda.

    VastaKustuta
  2. Vanad raamatud ja ajakirjad on toredad, katsun ka neid ikka võimalusel sirvida. Ajakiri Aed pole veel näppu juhtunud, koduraamatukogu on rohkem ikka sinna metsa poole tüürinud :) Küll aga on mul olemas Böttneri 1923. a Aiatöö õpperaamat, mida viimasel ajal ka usinalt erinevates ajakirjades tsiteeritud on, samuti on üks mu lemmikutest Spuhl-Rotalia 1912 Kodumaa marjad. Aga sajakoorsest oleks nagu uduselt midagi kuulnud, ega ta looduslikult Koiva puisniidul ei kasva?

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Ah Sind kavalpead! Pöörasid mu ülesande mu enda vastu! Aga Sul on täiesti õigus. Koiva puisniidul ta kasvab ja võib vihjena abiks olla teistele! :D

      Kustuta
  3. Sajakoorne on kikkapuu rahvapärane nimetus :)
    Need vanad ajakirjad, vaatamata mõnele aegunud nimele, on väga põhjalikud ja harivad. Meie ajakirjade häda on see, et kirjastajad tahavad lühikesi nupukesi paljude piltidega, artikli sisu pole väga oluline. Tellitud pikema, põhjalikuma kirjutise läbisurumine on suur vägitükk.
    Ka vanemad raamatud on praegustest paremad. 1976.a. Süvaleppade "madalakasvulised püsililled" on tõsine entsüklopeedia, tänapäeval polegi keegi vist võimeline sellist kirjutama. Neid häid on teisigi. Ja mis taimedesse puutub, siis paljud taimeliigid, keda praegu taasavastatakse, on meie aedades olnud ju juba 19.sajandil, muutunud on vaid sortiment.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Tublile äraarvajale tuleb kiiruseks mingi auhind anda! Õige vastus on harilik kikkapuu! Artiklis oli juttu veel ka laialehisest sajakoorsest. Auhinna osas vaatame, kuidas saab, aga hetkel avaldame kübertunnustust!

      Kustuta
  4. Kikkapuu on ära märgitud Eesti taimede levikuatlases, oli vist jah Läti piiri ääres see täpp; aga täpsustada ei viitsi, usaldan enda mälu, sest see atlase puudulikkus jäi meelde. Nimelt, ka Kesk-Eestis olen teda kahe jõe ääres kasvamas (lähestikused jõeharud) kohanud, seda päris pikalt-suurelt. Esimest korda kohtasin teda 20 aastat tagasi (sattusin sel ajal), vaatasin, et mis puud need on, ploomipuu kasvu, aga mingid kõvad mustad tähed küljes (oli talv).
    Selline lugu.
    Muide, ajakirjas Sotsialistlik põllumajandus on aiandusest vaat et kõige asjalikumalt kirjutatud; nii vähe kui seda seal tehti. Artiklite autoriteks on (eriala)-agronoomid. Kaasaja ajakirjadesse ma ei suhtu kuigi ootusrikkalt. Ühe ostsin, sest olin sinna sisse sattunud ja teise ostsin, et oli huvi pakkuv artikkel... aga kui ma kusagil aiandus-ajakirju näen, siis reeglina ikka lehitsen.

    VastaKustuta