Lõokesetalvega kevadesse

Talv oli kümne viimase aasta kõige külmem, kevad seevastu varajane. Õigemini oli küll talve lõpp pehme ja kevadine, sest päris kevad (või siis astronoomiline kevad) saabus nagu ikka 20. märtsil, ehk siis täna. Lumi sulas märtsi alguseks, kuid ööd jäid siiski miinustesse, päevad samal ajal napis plussis. See võimaldas esimestel rändlindudel saabuda samuti vara. Nagu viimati kirjutasin, siis veebruari lõpus saabusid juba nii lõokesed kui kiivitajad, samuti sookured ja haned. Paljas maa võimaldab toitu leida ning väike öine miinus ei tee liiga.

Nüüd aga sadas maha lumi! Pühapäeva öösel vastu esmaspäeva. Alates Kesk-Eestist, tüseduse kasvades lõuna poole. Meil oli ehk paar sentimeetrit, kui samal ajal Tartus mõõdeti ca 10 cm. Ilmelt talv, mis talv. Ja kuna lõokesed ammu kohal - siis lõokesetalv. Loodan, et see jääb neile kergeks katsumuseks. Saab lennata sinna, kus lund vähem või üldse mitte, ning homne vihmasadu peaks viima sellest valgest ka viimased viirud. Ehk selleks aastaks lõplikult.

Lumi kattis ka kõik esimesed lilled aias. Oleksin võinud neid jäädvustada pühapäeval, kui lund veel polnud, kuid siis oli ilm hall ja ilmetu. Polnud indu. Ehk saidki nüüd veidi meeleolukamad võtted. 

Lunikellukesed lumes/ Snowdrops in Snow

Harilik lumikelluke/ Galanthus nivalis

Veel üks valge - armeenia sügislill/ Another white - Colchicum szovitsii 'Tivi' 

Pisut roosat - kevadine valevlill/ Little bit of pink - Bulbocodium vernum

Pikk peenar mattus novembris lumme, paljud taimed lamandusid. Välja sulades tõusid mõned püsti, üks seisukindlaim neist suureõisikuline jumikas/ Almost all perennials in Long Border were flattened by first snow back in November. Some of them has risen up by now - sturdier of them all, Centaurea macrocephala. 

Suureõisikuline jumikas/ Centaurea macrocephala

Tagasi lumikellukeste juurde. Osad neist on juba päris kaugele arenenud. Eriti vanemad puhmad hostapeenras. Samas mõnedest uuematest istutustest polnud veel märkigi. Loodan, et need märgid siiski veel ilmuvad. Tegemist oli siiski pika ja külma talvega ja osa sellest jaanuaris ka palja maa külmaga. Lumikellukeste külmakindlus pole kindlasti liikide ja sortide lõikes ühetaoline. Loodan siiski veel pariamt, et nende kõigiga on hästi. 

Galanthus 'S. Arnott'

Galanthus 'Bertram Anderson'

Kurdistani lumekupp/ Eranthis cilicica 

Harilik lumikelluke/ Galanthus nivalis

Galanthus elwesii 'Big Boy'

Galanthus 'Falkland House'

Galanthus 'Cowhouse Green'

Märtsikellukestega on aga halvasti. Need pole meil kunagi hästi kasvanud. Kui olen toonud, siis mõne aasta jooksul on nad ikka hääbunud ja kadunud. Nüüd õnnestus maja nurgas, sinilille peenras kolm punti kenasti kasvama saada, õitsesid ja arenesid mitme aasta jooksul väga kenasti. Aga sel kevadel - tõusmed kõik mädanevad ja hallitavad. Päris masendav vaatepilt. Kahju. Märtsikellukesed on ju ilusad ja aia üldpildis isegi palju mõjusamad kui lumikellukesed. 

On see sama haigus mis lumikellukesel? Ei tea, lumikellukeste hahkhallitus (Botrytis galanthina) peaks olema perekonnaspetsiifiline. Aga hahkhallitusi on palju ja võib-olla on märtsikellukestelgi oma... Pealinna lumikellukestel olen näinud haigustunnuseid sel aastal mitmel pool ja see näib olema väga levinud. Millest on ka väga kahju. 

Ehk kevad jätkab nüüd rõõmsamatel nootidel.

Lumikellukeste/hostade peenar/ Snowdrop/hosta Bed

Lumikellukesed lumes/ Snowdrops in Snow