Oktoobri lõpetuseks

Aiahooaja lõppemisega on aednikul alati raske leppida. Kui aednik just väsinud ei ole. Aga mina pole. Ja küsimus polegi ehk niivõrd aiatöödes - neid võib venitada vabalt lumeni, ja tavaliselt neid nii kaua jagubki, ning siiski jääb veel üht-teist tegemata - kuivõrd taimedes, kes vähehaaval puhkama sätivad ja oma suvise ilu minetavad. Parimad neist jäävad siiki talvekski tugevate varte ja huvitavate seemnepeadega. Või siis pruunistunud, tuules krabisevate lehtedega. Mõned neist tõmbuvad suisa süsimustaks, nagu näiteks vesikanepid või männasmailased.

Siiani suhteliselt hästi kestnud värvid ja rohelisuse lõpetas möödunud nädala teises pooles püsinud pidev külm. Seda ei olnudki palju - vaid mõned kraadid öösel, kuid kuna ka päevad jäid miinuspoolele, siis selline pikem, ka päevaaega kestev külm lõpetab julmalt õitsmised ja lehtede rohelisuse. Vaid kõige vapramad peavad veel pisut vastu.

Tänased pildid on osalt enne seda külma tehtud, viimased on juba pärastised. 

Aster x frikartii 'Jungfrau'

Symphyotrichum novii-belgii cv.

Symphyotrichum novii-belgii cv.

Helianthus 'Lemon Queen'

Aster x frikartii 'Mönch'

Mina oma aias sügisel pealseid ei lõika. See on maitse ja sisetunde küsimus muidugi. Ise ma ootan muidugi, et lõikamata taimed pakuks ka talvises aias vaateid, struktuuri ja vormi. Ja eks nad pakugi, isegi siis, kui lume alt jääb paistma vaid mõni üksik tutt. Ja kui see kõik keset talve siis peaks ootamatult välja sulama - ma olen nõus - võib jätta korratu mulje. Aga mis siis, minul on mu enda oma aed ja ei mingi esindusaed ning isegi viimase puhul on võimalik täiesti edukalt hoida korda, mis säilitab atraktiivsemaid taimi ning eemaldab näotumaid. 

On aga kaks täiesti kindlat asja, milles olen ma veendunud oma kogemustele tuginevalt ja ka paljude tuntud autorite kirjutistele tuginedes:

• esiteks taimed oma loomulikus olekus (loe: lõikamata pealsetega) talvituvad oluliselt paremini. Taime puhmas ise, või siis taime varte vahele pudenenud lehed katavad juurekaela ja kaitsevad liigse vee ja külma eest. Talvel koguvad ka taimele jäetud varred enam lund - ikka kaitseks. Vastupidiselt aga on kiilas taim kõigile talve mõjudele palju enam avatud, olgu see siis tugev külm või hoopis nullilähedastel temperatuuridel krae vahele valatud vesi. Torujate vartega taime puhul aga on lõigatud vars otsetee sula- või vihmaveele taime sisemusse. Kes tahaks nii talveund nautida?!
• teiseks elurikkus. Elurikkus, mis niigi kannatab kõikjal elu- ja varjepaikade puuduses. Vaid teadmatu ütleb, et see on kauge Lääne-Euroopa mure. See ei ole nii! Vaadake tendentse Eesti põldudel, metsades, maastikes. Ja siis vaadake alles jäetud lillepuhma sisse varakevadel. Lõikamata pealsed pakuvad varje ja talvitumispaiku paljudele putukatele, talvist toitu lindudele ja suurematele neljajalgsetele, kellel aeda juurdepääs. Naturalistlik ja elustikku toetav aiandus on üha süvenev suundumus Euroopas ja selle juurde kuulub muuhulgas ka pealsete lõikamine alles kevadel, peale lume sulamist. 

See ei olnud nüüd ei loeng ega kallite kaasaednike korrale kutsumine, vaid lihtsalt tähelepanu juhtimine neile, kel rahutus hinges veel lõikamata pealsete pärast! ;)

Must ja pruun ja isegi natuke värviline - lõikamata!/ Black and brown and even little colourful - uncut! :D

Pruunides toonides sinised peenrad/ Blue borders in brown shades

Aster cordifolius 'Little Carlow'

Möödunud korral kirjutasin, et ootan veel postist hiiri. Loomulikult mitte tavalisi, need trügivad sisse niigi ustest ja akendest (no akendest siiski mitte), vaid hostahiiri. Targemad taipasid küll! 

Kollektsiooni sai lisatud: 'Buffalo Ice Mouse', 'Crazy Mouse', 'Matcho Mouse', 'Mouse Aquarel', 'One Iota', 'Pierced Mouse', 'Quarter Back', 'Screaming Mouse', 'Spiny Mouse', 'Surfing Mouse'. Eraldi tulid veel lisaks 'Mouse Salad' ja 'You're So Vain'. Hiiri on nüüd kokku 50 erinevat.

Uued hiired/ New additions to Mouse Hosta Collection

Ülejäänutega koos/ Together with rest of the collection

Eelmise nädala algul said maha ka viimased lillesibulad. Viimased on muidugi suhteline mõiste. Maha said kõik need, mida olin suve lõpul ja sügisel tellinud. Need viimased olid tulbid ja mõned kirgaslille sordid. Paar krookust kah. Aga miks see kõik suhteline on, on asjaolu tõttu, et hetkel ootan koju kallist ema Inglismaalt, kes toob mulle veel kolm trilliumit ja kaks lumeroosi. Juhuuu! Ikka selliseid, mida muust maailmast ei saa. See on ikka ilge nöök, et meil UK ja BREXITiga niiviisi läks, nagu ta läks. 

Vägev päevalill jõudis sel korral juba peaaegu nagu õitsemiseni. Oli küll kolmandiku madalam kui varasematel aastatel/ Perennial sunflower Helianthus giganteus 'Sheila's Sunshine' almost made it to bloom this year. It is two thirds of usual hight though.

Symphyotrichum 'Treffpunkt'

Rosa 'Liane Foly'

Mõned floksiõied pikas peenras/ Some phlox blooms in Long Border

Purpur-siilkübar/ Echinacea purpurea

No mis mul pildistada oleks, kui need kõik juba lõigatud ja kompostihunnikus oleks?! Kompostist võikski ka küll rääkida. Aga ehk järgmine kord. Sel nädalavahetusel riisusingi hoovist lehti, et need komposti panna. Olemasolevat kaevasin läbi ja panin laotamisvalmis. Nüüd aga sajab vihma ja on ootamatult soe, +10. 

Vimapiisad laialehises seahernes/ Raindrops on Lathyrus latifolius

Õitseb helesinine madal aster/ Low growing light blue Michaelmas Daisy

Aster dumosus cv.