12 emotsiooni 2022

Nagu ikka, on jaanuaris tore heita pilk tagasi möödunud aastale nii piltide kui lühikommentaaride kujul ning seada ritta 12 emotsiooni, igast kuust üks. Ühe väikese erandina olen ma suutnud seda traditsiooni läbi aastate kanda. Kuna on jaanuarikuu viimane päev, siis on tagumine aeg ka seekordne pildirida kokku panna. Ilma meenutusteks kasutan taaskord Ilmateenistuse kuukokkuvõtteid.

Jaanuar 2022. Heitliku ilmaga, kuid siiski pigem talveilmeline. Sageli sula piiril, siis kuu (ja talve) miinimum Narvas -25,8 C. Päikest pisut alla normi, sademeid pisut üle. Kõik talved on ootus - ootus kevade ja tärkamise järele. Ei erine ka see!

Veebruar 2022. Veebruaris jätkus pehme talveilm, suhteliselt sajuselt ja lumiselt, sagedase sulaga. Sademeid taaskord üle keskmise, päikest alla. Temperatuurikeskmine +3,6 kraadi üle normi. Meenub suur talveväsimus. Algas talv ju juba detsembri alguses. Kuu lõpus hakkab lumi siiski sulama ning pea pistavad välja esimesed lumikellukesed.

Märts 2022. Kevadised päevad, talvised ööd. Krõbedad miinuskraadid öösiti (-10 ja enam) rikuvad nii mõnegi varakevadese õie. Kannatada saavad lumikellukesed, märtsikellukesed, võrkiirised ja krookused. Siiski on ilusat õitsemist ning eriti heast küljest näitavad paljud lumikellukse sordid. Päikest oli palju (160 % normist) ja sademeid pea üldse mitte (kesmine 15 mm). Alates 1961. aastast teine kõige kuivem ja päikeselisem märts. Kuu lõpus aga tuleb talvgi veel tagasi!

Aprill 2022. Jätkuvad külmad ööd ja jahedad päevad. Kuu jääbki pikaajalisest keskmisest jahedamaks. Aednik on päris ahastuses, sest öökülmakahjustusi on palju. Jaheduse tõttu jääb kevad ja taimekasv maha, isegi kahe nädala jagu. Päikest on küll üle normi, kuid sooja see ei anna.

Mai 2022. Kuu esimene pool ikka jahe ja kokkuvõttes on keskimine temperatuur 1 kraad pikaaegsest keskmisest madalam. Kuu lõpuosas pöörab ilm paremaks ja soojemaks. Päikest suhteliselt normikohaselt ja sademeid pisut üle normi. Värske roheluse aeg on võrratu.

Juuni 2022. Temperatuur tõuseb ja on 2 kraadi keskmisest kõrgem. 28. juuni mõõdetakse Viljandis 33 kraadi sooja. See pole meist kaugel. Päikest on palju ja sademeid on vaid pool normist. Hakkab kuivaks kiskuma! Aias on palju õisi! Aiamaad kastan lausaliselt ning ilupeenraid valikuliselt.

Juuli 2022. Hästi normikohane kuu. Kõik - temperaatuur, päikesepaiste ja sademed normis. Võrreldes kuuma juuni lõpuga tundus isegi ehk jahedavõitu. Siiski 02.07. on Kundas 32,6 kraadi sooja. Taimed saavad hea kasvuhoo nii aiamaal kui iluaias. Ise pean võitlema lõpuks koroonaga.

August 2022. Kuiv ja kuum kuu, kastan taaskord lausaliselt aiamaad ja ka suuremat osa lillepeenardest. Vaid pikk peenar murus peab päris ise hakkama saama. Kuu on 2,8 kraadi keskmisest soojem, päikest üle kesmise ning sademeid vaid pool normist. 19.08 on Tallinnas 32,9 'C. Kolmas suvekuu, mil temperatuur küündib üle 30 kraadi. Üllatab kuu lõpp, mil veel 28. augustil on varjus üle 30 kraadi. Rõõmustavad floksid, sinised ja kõik teised.

September 2022. Vastukaaluks soojale augustile on september külm ning kimbutab kohe kuu esimestel päevadel varaste öökülmadega. See näpistab daaliaõied põllul ning pidurdab teiste troopiliste taimede kasvu. Maja lähenduses siiski ilu veel jätkub ja päris viimased daaliaõied võetakse alles oktoobri lõpus. Ilmaparameetritelt on september täitsa keskmine, kõike mõõdukalt ehk normi piires, v.a temperatuur, mis on tervelt kaks kraadi keskmisest madalam.

Oktoober 2022. Soe ja värviline sügis. Keskmiselt päikeseline ja kuivapoolne, temperatuur kõrgem 2 kraadi pikaajalisest keskmisest. Õitsemine kestab kuu lõpuni ning hiliste püsikute osas kestab novembrissegi. Istutan viimse võimaluseni uusi taimi. Loodan, et need kaunistavad järgmist suve!

November 2022. Sellist sooja ja õitsvat novembri algust ei ole minu aiandamise ajaloos olnud. Nii said veel mitmed hiljaks jäänud sügisastrid võimaluse õite avamiseks. Kuu keskpaigast aga saabub talv koos püsiva lumikattega ja kestab sulata detsembri lõpuni. Kokkuvõttes on oli temperatuur normilähedane, kuid sademeid ja päikesepaistet napilt. Ehk siis oli hall, pime ilm.

Detsember 2022. Tõsine talv. Palju lund, läbi kogu kuu. Kuigi sademeid oli normipiires, siis sadanuna koheva lumena tundus teda lõpmata palju. Eks ta saabus ka ootamatult ning vara ja seetõttu jäid nii mõnedki sügistööd lõpetamata.

Näib, et aastas oli palju ootusi, kannatliku meele proovilepanekut ja ilma keerdkäike. Ka heituma panevaid hetki. Kuid ometi on mul aasta lõppedes meeles vaid hea ja positiivne. Oli hea aasta mu meelest. Ja see ongi oluline. Mis meelde jääb.

Sinusoidne jaanuar

Käisin nädalavahetusel maal ja nautisin ilusat talve. Tegin ka mõned pildid ja plaanisin päevaraamatusse panna need pealkirjaga "Talve naasmine". Aga talv jõudis küll naasta, kuid nüüdseks juba jälle ka minna. Sest taaskord on vihmane ja soe ning suurem osa lund on sulanud. Seejuures viimane sadu tõi just tüsedama lumekihi siia põhjarannikule, kuid Tallinn on suhteliselt lumevaba tänahommikuse seisuga. Nii ta siis käib, üles-alla, külm-sula, lumesadu-vihmasadu, kogu jaanuar. 

Laupäeval oli selge talveilm, nii harv nähe meie laiuskraadi pimedas aastaajas. Kirgas ja päikseline, pani maailma särama ja sätendama. Öine udu kasvatas kõikjale jääkristalle.

Jääkristallides monarda/ Monarda fistulosa in ice crystals

Kirgas talvehommik/ Bright winter morning

Maruheina liik/ Vernonia fasciculata

Laiguline vesikanep/ Eupatorium maculatum 'Gateway'

Talve ilu/ Winter Interest

Ega sellise talveilmaga suurt midagi muud aias teha polegi, kui imetleda. Ühtegi mõistlikku tööd ma endale välja mõelda ei osanud. Õunapuude lõikuse jaoks on vara. Külma võib tulla veebruaris ning veel märtsiski. Hortensiaid pügavad usinalt kitsed. Kevadel lõikan üle, mis neist siis veel järel. Ega nad võrseid väga sügavuti söögi, pigem kuivanud õisikuid ja okste tippe. Aga no need õied ja tipud on pea kõikjalt juba ka läinud! 

Kitsedele ja hallrästale (ta on ikka alles ja elus) jagub veel ka õunu. Kui lumi maha tuleb, kraabivad neid usinalt välja. Paraku on külm oma töö teinud ja vaid vähesed on veel värsked, enamik juba pruunid.

Metskits Karski renetiga maiustamas/ Roe deer taking a bite in orchard

Tänaseks on vist lumi ka maal ära sulanud. Palju ju teda seal polnudki, ehk 7-8 cm. Võrreldes sellega, mis Põhja-Eestis, ikka vähe. Üldse on selle talve suuremad lumesajud pigem põhja poole koondunud. No detsembris oli palju ka Kagu-Eestis. Näis, kunas ja kuhu järgmine sadu langeb.

Rohelised väljad said viivuks valge kuue/ Green fields got a white blanket for a while

Pikk peenar/ Long Border in Winter

Õnneks on talvel aega lugeda! Jaanuarikuu "Gardens Illustrated" kirjutab nimekate aiakujundajate arvamuste vahendusel 2023. aasta aiatrendest ja suundumustest. Paljud on mõjutatud möödunud aastal Suurbritanniat vaevanud põuast ja üldistest kliimaprobleemidest ning ringmajanduse ja säästlikkuse vajadusest. Nii on välja toodud märksõnu, mis juba tuttavad varasemast, aga ka selliseid, mis aktuaalsuse saavutanud just nüüd, kas COVID-, energia- või julgeolekukriiside ajel. 

Xeriscaping oli minu jaoks täiesti võõras mõiste, kuid tähistab aia- ja maastikukujundusvõtteid, mis püüavad välistada täielikult kastmise/niisutamise vajaduse. Inglismaal tähendab see liikumist vahemerelisemate taimekoosluste poole, mis on väiksema veevajadusega ja põudadele vastupidavad. Ka meie suved kipuvad kuivaks muutuma, kuid vahemerelised lahendused meie talvedes?! Õnneks jagub meil veel vett (kuid mitte kõigis asulates põua ajal aedade kastmiseks!), kuid kindlasti tuleks siingi tulevikule mõelda ja ehk ka kuidagi valmistuda. 

Loomilikult on suundumused jätkuvalt säästvamale, taaskasutavamale, looduslikumale ja elustikku toetavamale aiandusele. Suundumus on ka pehmusele ja rohkele naturalistlikule taimestatusele, mis koondub enam hoonete ümber ja vahele, pakkudes meelerahu inimesele ja elupaiku elavale. Vähemtähtsaks muutub nn kõva haljastus (hard landscaping) ehk teed, sillutised, terrassid jms. Moodne on segada omavahel ilu- ja tarbeaiandust. Kapsad ja peedid lillepeenardesse!

Mõtlesin kõige selle üle ja  leidsin, et kõigi "oma kitsede" ja liblikate ja mummide ning peenardega, mille aastaring on kevadest kevadeni, on mul tegelikult päris moodne aed! :D

Torujaõieline monarda talvel/ Monarda fistulosa in winter

Püsikupeenar pakub talvel varju, toitu ja silmailu/ Naturalistic perennial planting provides shelter, food and beauty in winter

Laiguline vesikanep/ Eupatorium maculatum 'Gateway'

Sel korral siis sellised mõtisklused. Talv pakub neid võimalusi. Vasti tuleb tegutsema hakata nagunii!

Talipõhi

Kuupäev: 14.01.2023, taliharjapäev
Temperatuur: + 5'C
Ilm: Päev vihmasajuhoogudega. Õhtul läheneb uus aktiivne madalrõhkkond tuule ja vihmaga. Tuul lõunast. Lumeta.

Eile oli taliharjapäev - päev mis tähistab talve jõudmist oma tippu, harjale. No eilne ja tänane päev täistasid pigem täielikku põhja jõudmist. Viis kraadi sooja, lausvihmasadu, tugev tuul. Lumi on täielikult sulanud, maa mäda. Loigud kõikjal. Järjekordne suur sula suure vihmaga. Viimase kuu jooksul on neid olnud juba kolm. Talv on keeranud heitlikuks.

Samas, nädal aega tagasi olid käesoleva talve siiani kõige madalamad temparatuurid - 15 'C. Numbritelt ei midagi erilist, aga tundus väga külm. Meil oli see praktiliselt palja maaga, vaid väga õhuke hajus kirme kattis maad ja taimi. Õnneks olid krõbeda külmaga vaid kaks päeva ja siis leebus ilm tagasi viiele pügalale alla nulli, kuni saabus sula ja vihm, mis praegu kimbutamas on. Ja kimbutab ikka selles mõttes, et väga vesine on. Muidu on ju leebe ilm hea ja mõnus. Aga murus olev pikk peenar täna konkreetselt lainetas. 

Vihmavesised väljad/ Soaking wet fields in current weather

Meie aiamaa lapike on selle sama suure rohelise välja ääres. Täna oli tolle serv samuti vee all. Kuna aiamaa on kergel kallakul, siis vesi koguneb sama moodi iga tugevama saju korral. Ja täna oli tugev sadu, kogu päeva. 

Aiamaa serv/ This is our veg plot in winter. Usually covered with snow this time of the year, today on the other hand with rainwater.

Pidev sadu ja tugev lõunatuul ei takistanud mind siiski ette võtmast mõnd aiatööd. On ju ilm sula ja aed lumevaba. Õunapuude all kasvab mul harilikke lumikellukesi ja kuna osa õunu jäi sügisel kokku korjamata, oli hea võimalus neid nüüd lumikelluksete alalt koristada. Mädad ja lehtedega segi, polnud see ei kerge ega meeldiv töö. Aga hea, et sai tehtud. Päris paljudel lumikellukestel on ninaotsad väljas, kuid näha on, et nad ei rutta. 2020. aasta talvel, kui talve õieti polnudki, oli esimene sort 'Reverand Hailstone' jaanuari alguses juba õies. Ei tea, kas praegu oli see tavatult talvise detsembri mõju või teavad nad ette, et ees on ootamas veel külma ja pole mõistlik kiirustada?!

Aga aednik ise on kärsitu ja sinna pole midagi parata. Selle aasta esimene tellimus sai aastavahetuse paiku tehud ning nädalapäevad tagasi saabusid Saksamaalt neli lumikellukest. Esimese nädala veetsid nad külmkapis, nüüd pääsesid kasvuhoonesse valguse kätte. Õnneks ei ole nad veel eriti kaugele arenenud, kuigi soojemates Saksamaa piirkondades on paljud sordid juba täisõies. Aga see pidi neil olema ka kolm nädalat varasem õitemine võrreldes tavapärasega. Teadagi - kesk-Euroopa sooja talve tulemus. Alpid lumetud, lumikellukesed õies. 

Selle aasta esimene taimetellimus/ First snowdrop order of the year

Lumikellukesed saavad peenrasse siis, kui kodused järele jõuavad. Teoreetiliselt oleks võinud nad ka praegu ära istutada, kuid peenrad on hetkel väga märjad ja parem oleks ikka ka istutuskohta pisut ette valmistada, lisades lehekomposti, mis taimedele väga meeldib. Küll nad õige aja ka ära jõuavad oodata!

Hall ja vihmane see päev oli. Küllaltki roheline, kui vaadata üle väljade või meie murulapile. Ühe veidi värvilisema kaadri leidsin tiigiäärsest peenrast. Kui seda skaalat suurendada kordi, võiks saada ühe kena värvilise talvise nurga. Kunagi kindlasti. 

Talvevärvilised taimed/ Little winter interest in my borders

Prognoosid näitavad hetkel talve küllaltki pehmet jätkumist. Aga need on prognoosid ja need alati muutuvad, vastavalt sellele, kuhu tegelik ilm pöörab! :D Vaatame, mis talve teine pool meile toob.

Otsapidi uues aastas

Sõitsin esmaspäeva hommikul kiirustades maale. Lumi oli sulanud ja nädalalõpu ilmaprognoos hirmutavalt külm. Minul aga roosid katmata! Katmata seetõttu, et teist aastat järjest tuli lumi nii ootamatult ja nii vara, et mul polnud võimalustki. Noh, vähemalt eeldusega, et enne katmist võiks maa kergelt külmunud olla. No kõike ei saa siiski ideaali järgi teha.

Aastavahetuse suur sula ja tugevad vihmasajud olidki tõesti lume sulatanud. Vaid mõned laigud murul, pika peenra taga, olid järel. Järel kui räbalad. Aga hommik ise oli ilus, härmatisega. 

Korea kikkaputk/ Angelica gigas

Naistenõgese liik/ Nepeta kubanica

Suur tähtputk/ Astrantia major 'Rosea'

Talvehuvi/ Winter interest

Talvehuvi 2/ Winter interest 2

Suureõiline jumikas/ Centaurea macrocephala

Vesikanep/ Eupatorium 'Gateway'

Päevalille liik/ Helianthus 'Sheila's Sunshine'

Suur tähtputk/ Astrantia major 'Rosea'

Päevalille liik/ Helianthus 'Lemon Queen'

Olin juba varem välja mõelnud, et roose katan oma lehekompostiga. See on kerge, ei muutu vesimärjaks ja seda on mul palju. Kompostihunnik oli vaid kergelt pealt kahutanud. Seest kõik pehme ja kohev. Nii saigi sel esmaspäeval iga roosipeenra roos omale kuhjakese komposti pähe. Loodan, et sellest piisab ja roosipõõsad elavad talve kenasti üle, toogu ilm mida tahes. Oma katte said ka suurelehine hortensia ja mõned kirjud siidpöörised. Ma ei tea, kas viimaseid peaks üldse katma, aga no ettevaatusest ikka olen neile pisut midagi visanud. Vahel vaid lundn aga lund praegu ei ole ja see see kõige suurem hirm hetkel ongi - et tuleb paljas külm.

Kuna vahepeal oli lumi sulanud ja samas oli maa olnud kogu aja sula, siis oli suur huvi ka näha, kas lumiekellukesed juba tärkavad. Õnneks oli ninasid vähe ja need olid väiksed. Panin ka neile pisut lehekomposti täiendavaks katteks. Talv võib siiski veel suuremalt jaolt ees olla. 

Lumeroosidel olid õiepungad. Nii mustal lumeroosil kui punasel nimetul kultivaril. Viimase pungad olid küll pisut liiga kaugele arenenud. Aga ehk siiski väga krõbedat külma ei tule. Lootma peab!

Esimesed lumikellukeste ninad/ First rising noses of early snowdrops - Galanthus 'Reverand Hailstone'

Tärkav lumeroos/ This hellebore was most advanced on January 2nd. Hope it survives the winter ahead.

Natuke kindlustasin veel talvituvaid taimepotte lavas (mõned istutamata asjad, hiirehostade kollektsioon savipottides) ja panin välja metskitse peletajaid. Näis kuidas toimivad. Tegin riideribad, kastsin need verepulbri segusse ja mässisin tokkide otsa, kõige katteks savipott. Kokku üheksa.

Kuna maa oli lume all sula olnud, siis olid peenrad teravaid, sügavaid kitsejälgi täis. Eriti värskemates istutustes. Ei taha mõelda, et see võis murda mõne kalli tärkava lumikellukese idu. No on tüütud loomad! Veel vaatasin, mida nad püsikupeenardes kõige himukamalt söönud olid - aedflokse, astreid ja muidugi aedhortensiaid. 

Hallrästas, kes toitus detsembri keskel aias õuntest, oli alles. Rähnid käivad ka õunu söömas. Ja tihased ja puukoristajad. Õunad vaid hakkavad puudel otsa saama. Maa on neid küll veel täis. Aga kui jäävad lume alla, siis sõltub linnukeste kõhutäis sellest, kui palju kitsed neid välja kraabivad. Nüüd peletitega, ehk siiski pole enam kitsesid... vähemalt majaläheduses...

Mõned roogsinihelmika sordid on siiani püsti sel talvel/ Molinia aundinacea cultivars usually flop with first snow. However, this year many are still standing well, like this 'Windsäule'.

Paljad põllud/ Bare fields behind wintry Blue Borders

17. jaanuaril saab ametlikult pool talve läbi, täna oli tööle jõudes pisut enne kella üheksat valge, kõik läheb paremuse poole! :)