Mul on kolm pisiputke. Kaks Lepiku-Mardi ja üks Kiskjasiili aiast. Esimesed sain pisikeste jupikestena ja tasapisi nad kosuvad, viimane tuli aga suure ja uhke taimena ning mul on vist siiani kergelt piinlik Kiskjasiili ees, et ma nii otseselt selle eelmisel kevadel Türi laadaplatsil omale julgesin küsida. Võib-olla oli see mõeldud hoopis oksijoniks või midagi?! No nüüd rikastab siinset aeda.
Aga lugu on hoopis selles, et nad on nii erinevad! Minu teada pisiputkel pole muid sorte, kui paar kirjulehist põhiliigile lisaks, no aga need taimed on nii erienevad! Õied, lehed, kõik! Kahjuks said tillemate õied hiliskülmadest pihta ja väga nägusad pole nad ka sel aastal veel, aga erinevusi kannatab võrrelda sellegipoolest! Oskab keegi seletada?
 |
| Pisiputk Lepiku-Mardilt/ Haquetia epipactis |
 |
| "Oksjonitaim Türilt", hoopis ümaramate õite ja lehtedega, täidalsem variant pisiputkest/ Another Hacquetia epipactis, more rounded and fuller blooms than on previous one. |
Kevad edeneb. Esmaspäeval oli nii palju soe, et esimest korda hakkas konn tiigis krooksuma. Nüüd on pulmatrall juba täies hoos. Eile saabus aga aeda must-kärbsenäpi isaslind. Vaatas pesakaste. Muu linnuelu muidugi rõkkab täiel rinnal. Varblased ehitavad pesa ja meil on vist sel aastal suisa kaks paari. See teeb ainult siiralt rõõmu, sest varblasi, eriti põldvarblasi, on muidu väheks jäänud. Pole hobuseid, pole kaeru, pole pudemeid külateel, mida nokitseda. Nii see varblase jaoks on. Aga varblane õppis tihase kombel rasvapallil rippuma ja manti võtma, mida ta paarkümmend aastat tagasi üldse ei osanud. Eks polnud siis rasvapallegi. Kuid siiski sellist "evolutsiooni" on täheldatud ja ära märgitud.
Lõpetuseks veel mõned nopped ja vaated aiast.
 |
| Idahüatsindid on alustamas/ Hyacinthus orientalis 'Blue Jacket' & 'Carnegie' |
 |
| Õrn ülane püsib ja levib, õitsvaid seemikuid leiab juba siit ja sealt/ Anemone blanda 'Blue Shades' is feeling good and seeding around! |
 |
| Kohaliku küla hüljatud aiast leitud kirgaslill, mis on suurimate õitega, mida olen näinud/ Chionodoxa with very big sky blue blooms |
 |
| Lõokannus Futult, nimega? Meeldib kollastele liblikatele!/ Corydalis cv. |
 |
| Amuuri adoonised on hämmastavad taimed! Alustavad väikse kollase nupuna, siis see nupp avaneb kuldkollaseks õieks ja muudkui õitseb, kui samal ajal areneb õie alla vars ja rohke sõnajalgne lehestik!/ Adonis amurensis is an amazing plant! Starting out as a golden flower bud in snow, it soon opens to a shining yellow bloom; and it blooms for months, while under the flower disc a stem with ferny foliage develops. |
 |
| Õhtupäikeses särab näsiniin/ Daphne mezereum shining in evening sun |
Ja see õhtupilt jääbki seekord viimaseks. Aprill kindlasti toob veel uudiseid.
Praegu on aias tõesti igasuguseid toredusi. Ja mina olen ka rahul, et jahedad ilmad on. Mõni kevad tuleb kõik sellise robinaga, et nautida ei jõuagi nagu midagi. Põldvarblased on tõesti ka meil rasvapallide nokitsemise tiiba (või siis nokka) saanud ja minu suureks rõõmuks on meil neid juba palju.
VastaKustutaLoodan siin ilma suhtes rahulikule mõõdukusele, kuid ikka kisub äärmustesse. Täna külm ja härmatisene öö, eelmistel päevadel lumekruubid... ehk olid siis väetiseks!
KustutaKüll on ikka armsad need sinilillevarjundid. Mõnusad suured puhmad. Aitäh jagamast. Tulpe õitseb Sul ka seal juba üsna palju ja üldse on sinul ikka mõnusalt palju kevadlilli. Toredaid ärkamisi aeda!
VastaKustutaOlen püüdnud neid varjundeid koguda. Puhmad kasvavad hästi hooldatavas peenras - meeldib metsalillelegi hoolitsus! :) Aitäh heade soovide eest!
Kustuta