Talve selgroog

Kuupäev: 14.01.2020, taliharjapäev
Temperatuur: + 3'C
Ilm: Hommik selge, lõunapool vahelduvalt pilves. Õhtul läheneb uus aktiivne madalrõhkkond tuule ja vihmaga. Tuul lõunast. Lumeta.

Tänavune talv on selgrootu, nagu mõni meduus, amööb või limukas. Täna on taliharjapäev ning talve selgroog peaks murduma, kuid mida pole murda, on selgroog. Täiesti selgrootu elukas on meile sel aastal juhtunud. Mis ei tähenda muidugi, et loomal hambaid ei oleks ja ta neid veel enne kevadet näidata ei võiks!

Aga pehmed ja valdavalt plussis ilmad on tekitanud vägisi mulje, et ega tast vist õiget asja enam saa. Tossutab vaikselt kevadesse välja ilma, et õieti arugi saaks, kuna ühest teine sai. Ega praeguse kohta mingit selget nimetust anda oska - mingi vaheaastaaeg.

Suhkru-hortensia/ Sugar-coated hydrangea

Ilmad on tegelikult vaheldusrikkad. Atlandi ookeanilt on tulnud Põhja-Euroopasse ridamisi tsükloneid, kaasas tugevad tuuled ja vihmasajud. Tsüklonite vahele laotuvad kõrgrõhualad on mitmel korral ka taeva ära klaarinud ning päikesel paista lasknud.

Lund on olnud moe pärast, õhukese kattena mõneks üksikuks päevaks. Sel põhjusel on kõik kõrred ja varred aias hästi säilinud ning kenasti püsti, triksis-traksis. Vaid roog-sinihelmikad on kui langenud sõdalased - kord nii kõrged ja uhked, on nüüd maaga tasa. Ei ole neid loodud talvesse kestma, mis on ka mõistetav - jätta tuulte ja lumede meelevalda nii suurt puhmast on ilmselgelt asjatu koormus juurtele, mis ankruna mullas. Mis neid lasta kangutada?!

Aga mõni teine trotsib elemente! Vesikanepid on mu lemmikud talvel (kevadel, suvel ja sügisel ka!). Ja mõned aedhortensiad, mis "õitsevad" vapralt läbi talve ning härmailmas veel eriti särama löövad.

Laiguline veiskanep/ Eupatorium maculatum 'Atropurpureum'

Laiguline veiskanep/ Eupatorium maculatum 'Atropurpureum'

Laiguline veiskanep/ Eupatorium maculatum 'Atropurpureum'

Kraaviserva aasa-kõrrelised/ Grasses of natural meadow

Vaatama ei pea aga ainult kuivanud varsi, sest juba on ka värskeid õisi! Lootsin küll, et varajasemad lumikellukesed hoiavad oma õitsemist pisut tagasi, aga kui sa tuled Inglismaalt, saareriigi rütmid ja hingamised veel sees, ja vastu võetakse sind Iiri talvega, siis mida ongi muud veel teha kui õitseda? Elu nagu lõuna Suurbritannias, kus samuti lumikellukeste aeg hoo sisse saanud.

'Reverend Hailstone', mille nuppe oli mul näidata detsembri lõpul, ongi nüüd oma õied avanud. Tegemist on ühe varase sordiga, millel aga väga pikk õitseaeg ning kõrge kasv, kuni 30 cm. Minu kaks habrast õievart küündivad ehk 10 sentimeetrini hetkel. Kaks "in green" sibulat istutasin möödunud kevadel.

Lumikelluke/ Galanthus 'Reverend Hailstone'

Kollased ninad on amuuri adoonistel ja lumekuppudel.

Lumekupp/ Eranthis cilicica

Olukord on siiski erakorraline. Pehmed ja lumeta detsembrid (rääkimata novembritest) on saanud juba normaalsuseks. Nüüd on ka samaväärne jaanuar reaalsus. Riisusin laupäeval aias pisut tormide toodud lehti ja mõtisklesin talvise aia üle. "Talv" on meil pikk ja see peab pakkuma elamusi ka pimedal ja lehitul ajal. Sellega peab enam tegelema. Natuke on ka juba algust tehtud. Ja smaragdrohelised samblakivid on juba iseenesest olemas!

Kontpuud on talvise aia lahutamatu osa/ Colourful dogwood stems are essential feature in winter garden. 

Samblametsad kivilaanes

Sammal/ Moss

Samblakivid/ Mossy stones