Peetrileht - Succisa pratensis

Mõne taimega kujuneb vahva lugu.
Kord oli "Gardens Illustrated" kaanel üks ilus siniste nööpõitega taim. Mulle kohe meeldis ta. Nagu meie looduse äiatar, ainult et tihedama õienutiga ja sügavamat lillakassinist tooni. Äiatare kasvab meie kandis palju, tee- ja kraaviservades, aasadel ja isegi murusse tuleb. Aga too taim oli mulle varem tundmata. Õnneks oli temast pisut ka ajakirja kaante vahel juttu - Devil's Bit Scabious ehk ladina keeli Succisa pratensis. Päris saatanlik tegelane nime poolest! Mind võrgutas ta hetkega.

Infot otsides selgus, et tegemist on Euroopas laialt esineva loodusliku taimega ning Eestiski levinud. Valdavalt põhja-eesti niisketel niitudel ja nimeks ... peetrileht. Ka omapärane nimi! Kuna ilmselgelt polnud lootust taime Eesti aiapoodidest või aednikelt leida, siis uurisin Inglise taimemüüjate nimekirju, oli ju just nende ajakirjas toredus leidunud. Aga ei midagi, pakuti vaid seemneid. Õnneks on seemneid veelgi lihtsam tellida. Lihtsalt minu kärsitu aednikumeel pole kõige parem taimede seemnetest üles putitamisel.

Aga tehkem vahelduseks tutvust!

Peetrileht/ Devil's Bit Scabious/ Succisa pratensis. I discovered it from 'Gardens Illustrated' and fell in love instantly.

Ühel varakevadeisel nädalavahetusel, mõni aasta tagasi, külvasin seemned koos paari teise asjaga. Niinimetatult talikülv. Talv oli küll pigem mööda saamas juba. Üldiselt jäid külvid edasi looduse armu, võib-olla tegin mõne juhusliku kastmise. Midagi ilmselt idanes, mis aga umbrohi, mis oodatu, eristada ei osanud. Nii nad jäid.

Võimalik, et just sama aasta sügisel juhtus aga nii, et olin kodust mõne kilomeetri kaugusel lehterkukeseeni korjamas. Liigniiske soine kuusemets. Seeni arvukalt, pea alati. Ja seal, ühes vesisemas-turbasamblases loduloigus - minu ihaldatud peetrilehed! Kasvukoht oli nii vesine, et taimed tulid lups ja lups pinnasest välja. Ma lihtsalt pidin mõned kaasa võtma!

September 2017, aednik läheb läbi rapsipõllu koju suure seenesaagiga, peetrilehed näppus/ 2017 September, while mushrooming, I found a group of Devil's Bit Scabious growin in the forest, from wich I had to takse some along. Heading home through rape seed field.

Kuna ootamatult leitud taimedele ettevalmistatud pinda ei olnud, läksid peetrilehed pottidesse ja niiviisi talvele vastu. Sinna jäid nad kaheks aastaks. Pidasid kenasti vastu ja õitsesid. Eelmine suvi aga avastasin juba ka külvipotis tuttavaks saanud lehekesi.

Õnneks hakkasid sel suvel looma sinised peenrad. Algselt neid sinistena ei olnud mõeldud, kuid see oli saatuse hea pööre, said endale kodu peetrilehedki. Ma siiralt loodan, et neil läheb hästi! Pidid nad ju nii kaua ootama. Neli metsataime ja punt Inglise aasadelt või aedadest pärinevatest seemnetest kasvatet. Tulemus mulle meeldib.

Peetrilehed uutes sinistes peenardes/ Succisa pratensis in my newly created Blue Borders

Sinisedpeenrad/ Blue Borders

Peetrileht/ Succisa pratensis

Inglismaa seemnetest kasvanud taimed. Kolmas suvi/ Devil's Bit Scabious grown from seed, ordered from UK. Third summer.

Ja nüüd kogu loo puänt. Ühel heal lool peab ikka puänt olema! Pärast kõiki neid aastaid, pärast elevust tekitavaid avastusi kauge maa ajakirjades, külve ja seenelkäike, aga ennekõike pikki ootusi näha peetrilehte kasvamas omas aias, ... , ... , leidsin ma peetrilehed kasvamas magistraalkraavis, mis meie aia ja põllu vahelt läbi jookseb. Arvukalt! 20 m majast, 10 m sinistest peenardest. Kas pole pole anektdoot?

Peetrilehed magistraalkraavi põhjaküljel, samahästi kui aias/ Long desired Devil's Bit Scabious growing in drainage ditch, running behind our house and garden. They were there all a long. 

Niisiis kasvab kümneid ja kümneid peetrilehti samahästi kui mu aias. Lihtsalt aia taga. Siinsamas. Ilmselt kogu aeg. Kuidas ma nii pime olin?