pühapäev, 22. aprill 2018

Reykjaviki botaanikaaed

Olin pea nädalapäevad Islandil. Kuigi reis oli tööalane, jättis see pisut võimalusi uurida ka kohalikku elu ja loodust. Aiahuvilisena googeldasin enne reisi loomulikult esimese asjana, kas Reykjavikis botaanikaaeda on. Ja on! Niisiis parim võimalus saamaks selgeks seda, mis sealses kasinas kliimas hakkama saab.

Esimene emotsioon pärale jõudes on tõepoolest, et seal ju ei kasvagi midagi. Ei saagi kasvada, sest on vaid vulkaanilise kivi väljad ning üles kobrutanud ja pragunenud maa, kaetud napilt sammalde ja samblikega, ja seda sinnamaale, kuni silm seletab, või mägedeni, mis silmapiiril kerkivad. Lõputu avarus. Aga linna jõudes saab selgeks, et ka Islandil kasvavad puud, kuigi haljastuses on kasutatud vaid mõnd liiki. Kõikjal on paplid (giid ütles, et alaska pappel) ning Engelmanni kuused, tänavapuudena vahel ka pihlakad. Niisiis napilt. Ka eramute aiad on valdavalt kujundatud samade liikidega. Puud ja muru, murus mõni sibulill, vahel ka seina ääres lillepeenar. Üldiselt kõike tagasihoidlikult ja mitte liigselt korras. Paistab, et euroopalikku iluaedlemist saarel väga ei harrastata.

Seega, mida siis oodata botaanikaaiast - ikka samu kuuski ja papleid? Oli neidki, kuid ka palju muud ja enamuses meile tuttavat. Kevad on pisut kaugemal kui meil, kuid ehk vaid mõne nädala võrra. Kõik tänu soojale Golfi hoovusele, mis hoiab rannikualadel talved väga pehmed (USDA zone 7). Suvine keskmine soe küündib vaid +13-ni ning harva üle +20.

Reykjavik Botanical Garden
Reykjavik Botanical Garden
Reykjavik Botanical Garden
Reykjavik Botanical Garden
Reykjavik Botanical Garden
Reykjavik Botanical Garden
Reykjavik Botanical Garden
Reykjavik Botanical Garden
Reykjavik Botanical Garden
Reykjavik Botanical Garden
Reykjavik Botanical Garden
Reykjavik Botanical Garden
Reykjavik Botanical Garden
Reykjavik Botanical Garden

Reykjaviki botaanikaaed ei ole kuigi suur, jäädes kuskile meie Tallinna BA ja Tartu BA vahele. Laias laastus koosneb aed kahest osast - maastikuaiast, kus on puittaimede kogu ning kollektsioonaiast, kus on esindatud püsikud ja Islandi kohalikud taimed. Nende vahel on kiviktaimla. Aia südames on kasvuhoone väikese hooajalise kohvikuga.

Kui Islandil köetakse maa seest tuleva kuuma veega enamus hooneid ja katmikalasid (tomat-kurk, salatid ja muu kasvatatakse kõik kohapeal), siis siin seda võimalust pole ära kasutatud. Suurt troopilist kasvuhoonet paraku botaanikaaiast ei leia. Hetkel oli leida aga igasugu toredaid meilegi tuttavaid kevadlilli.

Adonis chrysocyathus, Reykjavik Botanical Garden
Kašmiiri adoonis/ Adonis chrysocyathus
Saxifraga sancta, Reykjavik Botanical Garden
Teravatipuline kivirik/ Saxifraga sancta
Crocus chrysanthus, Reykjavik Botanical Garden
Kuldõieline krookus/ Crocus chrysanthus
Rheum tanguticum, Reykjavik Botanical Garden
Tanguutia rabarber/ Rheum tanguticum
Rheum tanguticum, Reykjavik Botanical Garden
Võrratu kevadvärv, Tanguutia rabarber/ Rheum tanguticum has a wonderful spring colour
Pulsatilla vernalis, Reykjavik Botanical Garden
Kevad-karukell/ Pulsatilla vernalis
Reykjavik Botanical Garden
Reykjavik Botanical Garden
Saxifraga sp., Reykjavik Botanical Garden
Kiviriku liik/ Saxifraga sp.
Daphne mezereum, Reykjavik Botanical Garden
Harilik näsiniin/ Daphne mezereum
Reykjavik Botanical Garden
Metsaaed/ Woodland Garden
Pulmonaria officinalis, Reykjavik Botanical Garden
Harilik kopsurohi/ Pulmonaria officinalis
Eranthis hyemalis, Reykjavik Botanical Garden
Talvine lumekupp/ Eranthis hyemalis
Hepatica nobilis, Reykjavik Botanical Garden
Harilik sinilill/ Hepatica nobilis
Hepatica transsilvanica 'Eisvogel', Reykjavik Botanical Garden
Transilvaania sinilill/ Hepatica transsilvanica 'Eisvogel'
Hepatica transsilvanica' Reykjavik Botanical Garden
Transilvaania sinilill/ Hepatica transsilvanica
Primula vulgaris, Reykjavik Botanical Garden
Varretu priimula/ Primula vulgaris
Erythronium dens-canis, Reykjavik Botanical Garden
Harilik koerahammas/ Erythronium dens-canis
Hacquetia epipactis, Reykjavik Botanical Garden
Pisiputk/ Hacquetia epipactis
Helleborus cyclophyllus, Reykjavik Botanical Garden
Kreeka lumeroos/ Helleborus cyclophyllus
Huvitav on see, et Islandil õitses korraga rohkem kevadlilli kui meil. Oli viimaseid lumikellukesi, lumeroos täitsa värske veel, samas juba kopsurohi ja pisiputk, linnaaedades nartsissid ja esimesed punased tulbid. Kodus leidsin, et harilikud lumikellukesed on juba täitsa läbi, krookused esimese värskuse kaotanud, kuid kopsurohud ja pisiputked alles hakkavad tulema.

Üldiselt paistab, et Reykjaviki botaanikaaias rakendatakse sarnaseid võtteid kui mullegi kombeks - pealseid taimedel talveks ära ei lõigata. Lõikamata olid nad veel nüüdki, kuigi oleks juba aeg. Ilu nad palju ei pakkunud ja kas talvelgi, sest kõik olid ühtviisi ühes suunas pikali - ikka lääne suunas, sest tuul, ja sageli väga vali, puhub valdavalt saarel idast. Küllap on neist aga katet taimedele enestele. Täiendavalt kaetud oli taimi vähe, kuid üllatuslikult olid kuuseokstest talvekatted saanud pojengid (valgeõielise Paeonia lactiflora sordid) ja liiliad, mida meil tavaliselt ei kaeta.

Reykjavik Botanical Garden
Püsikute kollektsioon/ Collection of perennial flowers
Reykjavik Botanical Garden
Reykjavik Botanical Garden
Reykjavik Botanical Garden
Pojengipeenar/ Bed of peonies
Pulsatilla sp., Reykjavik Botanical Garden
Karukella liik/ Pulsatilla sp.
Reykjavik Botanical Garden
Sinililled/ Hepaticas
Reykjavik Botanical Garden
Reykjavik Botanical Garden
Reykjavik Botanical Garden
Reykjavik Botanical Garden
Reykjavik Botanical Garden
Reykjavik Botanical Garden
Salix hastata 'Wehrhahnii', Reykjavik Botanical Garden
Odapaju/ Salix hastata 'Wehrhahnii'
Reykjavik Botanical Garden
Reykjavik Botanical Garden
Reykjavik Botanical Garden
Reykjavik Botanical Garden

Kuigi palju oli tuttavat, kas ma siis midagi enda jaoks ka uut avastasin? Jah loomulikult - kõrged rohtsed piimalilled! Arvasin selliseid olevat vaid igihaljastena ning meile sobimatutena (külmaõrnad), kuid sellised liigid nagu Euphorbia sarawshanica, E. palustris, E. pilosa võiksid olla sellised, mis meilgi kasvaks ja edeneks. Kust vaid neid leida?!

Seekord jäid lähemalt vaatamata puude kollektsioon ning suletuna olnud Islandi taimede kollektsioon. Ja üldse oleks põnev uus pilk peale heita suvisel ajal. Mitte et nüüd vähem põnev oleks olnud!

12 kommentaari:

  1. Oled Sina meil alles "onnelik" - no isegi nimi ju vastav, Su vanaisa ja isa olid Glyckid... no et oled naha saanud igasugu aedu ja losse ja kohti :)
    Liiv kyll ohkas et seda metsa ees ei oleks, aga mina saaks depressiooni vist, kui Islandil elama peaks. Metsade tytar :)

    VastaKustuta
    Vastused
    1. No tõesti, õnne on olnud, tunnistan ausalt.
      Avarus on ilus ja suur, aga tõepoolest, päris ilma metsata ei saa. Hakkasin isegi seda nädala jooksul kohapeal tundma.

      Kustuta
  2. Väga põnev ülevaade, aitäh jagamast :)

    VastaKustuta
  3. Hästi armas ja kodune, kasin ja karge :) Lillekesed ju kõik needsamad, mis aiaski.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Eksole, mul jäi täpselt sama mulje! Ja kuigi maa ja olemine olid hoopis teised ja meile harjumatud, oli seal hea olla! Aga lõpuks tahad ikka koju, kus on kõige parem! :)

      Kustuta
  4. Tistou. as me, you're interested in Botanical garden in any places you're traveling. You're lucky to see Iceland. I've thought it's a land of hot geysers, but I see there is the Botanic garden with interesting landscape.
    Thanks for sharing!

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Yes-yes we are!!! It is certainly a land of hot geysers, but these are not everywhere though. Mountains are most prevalent perhaps. For gardeners most challenging aspect is mostly very little or missing soil.

      Kustuta
  5. Ma arvasin tütre jutu järgi, et Islandil ainult samblad ja samblikud kasvavadki. Hea teada, et on taimi,mis tuultele vastu peavad. Tänan jagamast!

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Samblad ja samblikud on siiski väga domineerivad, kuid tõepoolest, leiab ikka ka puittaimi siit ja sealt. Kunagi olla aga saar olnud kaetud metsadega, nagu Lihavõttesaargi!

      Kustuta
  6. Küll on sinu blogi ikka informatiivne!Kui kellegi või millegi nime ei tea siis sinu blogist saab selle teada.Käisin minagi ennast tuulutamas.Küll lähemal,kuid see-eest lõuna pool.Sigulda metsad ja mäed haljendasid metsülastest,sinililledest ja kopsurohtudest.See viimane oligi see kelle nime ma suure häälega kindlalt öelda ei julgenud,kuid sinu blogist kohe kindlus olemas.Aitäh,sulle Villu!Muidugi oli seal veel õiteilu.Forsüütiad kõrvuti rododega.See rodo oli taas "ei ole kindel" Eemalt pakkusin kaunis veigelat,kuid lähemalt enam mitte.Väiksrm pöösas tundus ka mandlipuuna,kuid lähedalt enam mitte.Ootan natuke,küll su blogisse nende nimed ka tulevad;)

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Aitäh-aitäh, eks ma ikka püüan. Ja ega mul ka kõik alati meeles pole, vaatan isegi taimenimesid kontrolliks oma vanematest postitustest.
      Läti on mulle veel täiesti avastamata maa, kuigi olen piirist ju vaid paarikümne kilomeetri kaugusel. Kindlasti on seal palju avastamist ning aiaelu oluliselt rikkam kui meil Eestis.

      Kustuta