Talve ärasaatmine

Väljas ladistab vihma ja päris rõske olemine on seal. Ilus, karge ja päikeseline hommik asendus sellega, mis on. Kevad tuli, lõunast, tolle sajuga.

Talve viimane päev aga oli kodumail hoopis teise moega. Juba hommikul klaaris taeva ära, tõstis temperatuuri seitsmeni ja pani linnukesed taeva kaares ja metsa veeres siristama. See päev oleks olnud kui kingitus, sest nii väga ma teda sellisena olin soovinud. Laupäeval kohale jõudes tuli tervituseks kohe sahmakas teralund ja lörtsi, mis hetkeks isegi maa valgeks lõi. Lumi sulas taas küll kiirelt, kuid jättis aia märjaks ja ligaseks. Nii ma siis lootsin, et nädala ja kogu selle talve viimane päev tulevad helgemad ning annavad võimaluse selleks, mis kõik plaani võetud. Ja see päev tuli! Ja ta OLI!

Hommik/ Morning/ Galanthus nivalis 'Flore Pleno'

Enne aga, kui ma töödega alustasin, tahtsin proovida, kas vaher veel jookseb. Jooksis vähehaaval küll ning sai hüva rüübet. Eks ilma poolest võinuks juba kase jooksma panna, aga vahtramahl on ikka teine. Õige magus!

Loomulikult tuli ka pilk peale heita kõigele, mis aias toimumas - vaadata siia ja piiluda sinna. Kas mul amuuri adoonised on? Kas iirised seina ääres juba õitsevad? Kas hiidiisopid näitavad elumärke? Ja niiviisi igal sammul, saatjaks lõokese laul ja kiivitaja hüüd, kuskil kaugel sookurgede hõiked. Valge toonekurgi kõndis juba siin Tallinna külje all ringi. Märkasin teda minnes. Ja haneparvi lendas. Lumikellukesed õitsesid ja nad on ikka nii paganama ilusad!

Galanthus nivalis 'Flore Pleno'

Galanthus nivalis 'Flore Pleno'

Galanthus nivalis

Suur eesmärk oli alustada peenarde suurpuhastusega. Ma ei julgenud loota, et saan sellega ühele poole, kuid tahtsin jõuda niipalju, kui võimalik. Sest ega venitada sellega pikalt saa, taimed juba tärkavad. Alustasin mägisibula peenraga ning liikusin edasi tulbipeenrasse. Nii roos 'Lark Ascending' kui buddlejad olid üleni rohtsed ning külmavõtmata. Kärpisin siiski nad tugevalt tagasi. Iiristelt said pealsed lõigatud ja 'Vanilla Fraise' vormi lõigatud. Puhtaks ja korda said veel üks liblikapeenar ning seinaäärne aiapeenar, kus siberi iirised ja liiliad. Viimases on ka mu kallid adoonised ja nad olid täitsa olemas! Oh seda rõõmu! Esimest talve peale möödunud kevadist saabumist Sulev Savisaare juurest. Need amuuri adoonised on ikka väga vahvad. Mõjuvad algul kui paiselehed ja eks nendegi esimestest kollastest nuppudest on ju palju elevust. Mina valisin oma taimed võimalikult kollase õiega, kuid neid variatsioone kollase ja pruuni vahel oli palju. Aga need kakski paistavad olema erineva olemise ja väljanägemisega.

Amuuri adoonis/ Adonis amurensis

Amuuri adoonis/ Adonis amurensis

Suuest püsikupeenrast jõudsin puhastada ehk poole või natuke rohkem. Olulisemad osad - seal, kus varajasemad tärkajad. Ja kõik teravaõielised kastikud lõikasin igalt poolt samuti ära, nad tõesti juba kasvavad pisut. Ja mul on neid ... 7..8, oh, 12 tükki! Luht-kastevarred said samuti korda. Siidpööristega on aga aega. Mõistsin lõpuks, et kõige korda saamiseks, mis käesolevaks loodud, kulub mul 3-4 nädalavahetust. Eks see on ka piir, kuni olen distantsaednik.

Puhas Tulbipeenar/ Tulips Bed after tidy up

Püsikupeenar enne lõikust/ Perennials Bed before Big Cut

Kevadine valevlill/ Bulbocodium vernum

Iris histrioides 'Lady Beatrix Stanley' paistab olema varjaseim võrkiiriste seas/ Earlyest dwarf iris

Iris reticulata 'Harmony' seinaäärses tulbipeenras veel ei õitse/ Dwarf iris 'Harmony' is little behind

Iris danfordiae

Päev oli soe ja avas esimesed krookuseõied, rääkimata lumikellukestest. Minul oli aga veel üks tähtis töö ära teha. Olin Inglismaalt tellinud mõned lembeliiliad ja need vajasid kindlasti pottidesse panemist. Nüüd mul on lisaks olemasolevatele kolmele sordile veel kolm juures. Lembeliiliate sügav sinine värv on lihtsalt vastupandamatu! Potid läksid keldriaknale. Õue saavad siis, kui külmaoht on möödas.

Crocus crysanthus 'Blue Pearl'/ First crocus blooms of the season

Galanthus 'Magnet'

Galanthus 'Magnet'

Galanthus nivalis 

Galanthus nivalis 'Flore Pleno'

Kevade esimene päev on ka minu blogi sünnipäev. Juba 4 aastat täis ja viies ring hakkab peale. Vaatan, et postitan aastast aastasse ikka samu pilte, aga see ongi päevaraamatu mõte. Pagana põnev on vaadata, kunas murdsid lumikellukesed läbi lume või avasid krookused oma esimesed õied. Korduvates piltides on ka oma järjepidevus - et taimed on alles, kes kuidas, kuhupoole arenenud. Ka see on väga huvitav. Ja oluline on seegi, et üldse on jätkuvalt huvitav, see asi siin. Oleks vaid rohkem aega!

Ahjaa... esimene kirju liblikas, kärbes, kodumesilane ja ämblik ka!